2-12-20381/22 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-20381

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-20381 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind MS hagi AP vastu ühisvara jagamise nõudes 12 103,18 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende sindajad Hageja MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post rainer.kuulme@advokaat.ee) Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

I Kinnitada hageja MS ja kostja AP vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1. Poolte ühisvaraks olev korteriomand asukohaga XXX reaalosana eluruum nr 2, registriosa nr XXX (korteriomand) müüakse koos aiamaja ja kasvuhoonega poolte poolt 21.02.2013.a müügihinnaga 158 000,00 eurot ning korteriomandi müügist laekunud rahalistest vahenditest saab kumbki pool 50%, s.o kummalegi poolele 79 000,00 eurot. Pooled kannavad võrdsetes osades maakler Mari Rõuk’i maaklerteenuse eest tasutava maakleritasu, samuti tasuvad pooled võrdsetes osades korteriomandi müügikulud, mis jäävad korteriomandi müügilepingu kohaselt korteriomandi müüjate kanda. 2. AP kohustub hiljemalt 25.02.2013.a tasuma LR, MS ja AP vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks LR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX kokku 3 100,00 eurot. Tasumisega viivitamisel kohustub AP tasuma viivist arvestusega 0,5% tasumata summalt päevas. 3. AP ainuomandusse jääb sõiduauto Audi A6, registreerimismärgiga XXX. 4. MS’i ainuomandusse jääb korteriomandis olevast vallasvarast valge diivanikomplekt ja diivanilaud ning ülejäänud korteriomandis asuv vallasvara (mida ei anta korteriomandi müügilepingu kohaselt üle korteriomandi ostjale) jääb AP ainuomandusse. AP kohustub tasuma AS-le E korteriomandi reovee kanalisatsiooniga liitumise eest tasumata liitumistasu summas 1 832,22 eurot. 5. Poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid ja käesolevas kompromissis nimetamata vara, s.h kohustused, jäävad selle poole lahusvaraks, kelle nimel vastav pangakonto või valduses vastav vara on või kelle tegevuse tulemusena vastav kohustus on tekkinud. 6. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi nõuetekohasel täitmisel ei ole neil teineteise

2-12-20381

2

vastu seoses poolte ühisvaraga mistahes nõudeid ega pretensioone. Käesolev kompromiss lahendab täielikult ja lõplikult kõik poolte vahel ühisvaraga seotud vaidlused ning nõuded. 7. Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt. 8. Kohtuvaidlusega seotud poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-20381 jäävad iga poole enda kanda.

II Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-20381 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

III Vabastada MS menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 339,11 eurot.

IV Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Mariann Soots’ile (isikukood 47706030335) pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot arveldusarvele nr 10002031845002 AS-s SEB Pank.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse osa peale, millega kohus kinnitas poolte vahelise kompromissi, ei saa edasi kaevata. Menetlusabi andmise määruse peale võivad menetlusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on MS’i hagi AP vastu ühisvara jagamise nõudes.

21.02.2013.a on pooled kohtule esitanud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb tagasi pool käesoleva kohtuasja menetluses tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

2-12-20381

3

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 28.08.2012.a määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu summas 339,11 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis ei ole hagejalt menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud hagiavalduse esitamisel, s.o 339,11 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 31.08.2012.a, 11.10.2012.a, 09.11.2012.a, 10.12.2012.a ja 10.01.2013.a tasunud riigilõivu kokku 300 eurot (ühe osamakse suurus 60 eurot) Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Tsiviilasja nr 2-12- 20381…“. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 150 eurot hagejale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik