2-12-45298/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-45298

Tsiviilasi

CR hagi VS vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CR (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja JR(isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja VS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.01.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista VS(isikukood XXX) CR(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 07.11.2012 kuni

31.12.2012.

3. Välja mõista VS(isikukood XXX) CR(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 01.01.2013 kuni CR

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

4. Välja mõista VS(isikukood XXX) CR(isikukood XXX) kasuks elatise võlgnevus

perioodi

03.06.2012

kuni

06.11.2012

eest

summas

739,50

(seitsesada

kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti).

5. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja JR arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud VS kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

JR ja VS on ühine laps CR. Hageja elab alates 03.06.2012 isa JR juures. Kostja ei ole maksnud

hagejale alates 03.06.2012 elatist. Eelnevalt elas laps kostja juures ja JR maksis igakuist elatist

191 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1

sätestatud määras alates 07.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 03.06.2012 kuni 06.11.2012 eest summas

739,50 eurot. Elatise palub hageja kanda enda seadusliku esindaja JR pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXX.

Kostja vastuväited hagile

Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik

rohkem maksta, kuna ta töötab medõena ja tema keskmine töötasu on 340 eurot. Kostjal puudub

kinnisvara ja ta elab oma abikaasaga üürikorteris. Kostja abikaasa tasub igakuiselt üüri ja kostja

tasub kommunaalmakseidu 100 eurot kuus. Kostjale jääb töötasust järgi 200 eurot. Kui kostja

hakkab maksma lapsele elatist 145 eurot kuus, siis jäävad kostja tagasihoidlikud vajadused

rahuldamata. Elatise nõue summas 145 eurot viib võlgnevuse suurendamisele, mitte lapse

reaalsele materiaalsele kindlustamisele. Rohkem lapsi kostjal ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja seletused ning

uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS

§ 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on

töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse

nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2013 320 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2012

aastal väiksem kui 145 eurot ja 2013 aastal väiksem kui 160 eurot.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud

minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi.

Vaidlust ei ole selles, et hageja elab alates 03.06.2012 isaga ning on oma isa ülalpidamisel.

Kostja hagejaga koos ei ela. Seega on täitetud elatise saamise esmane eeldus. Samuti puudub

vaidlus selles, et kostja ei ole alates 03.06.2012 maksnud hagejale elatist. Kohus on seisukohal,

et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Lapse

ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kostja on nõus maksma hageja

ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist üle poole aasta, tuues

põhjuseks üksnes väikese töötasu. Kostjal oli võimalus tasuda vabatahtlikult lapse

ülalpidamiseks vastavalt võimalustele 100 eurot, kuid seda ta teinud ei ole. Kostja on

töövõimeline ja tal ei ole rohkem lapsi peale hageja. Kohus märgib, et hageja nõuab elatist

minimaalmääras. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda

3

pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem

oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem peab hoolimata oma halvast

varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras

ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista

välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (3-2-1-118-12, p 15).

PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada

elatist alla seaduses sätestatud määra ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS §

101 lg 1 sätestatud määras, so 145 eurot kuus alates 07.11.2012 kuni 31.12.2012 ning alates

01.01.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 160 eurot kuus.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus

perioodi 03.06.2012 kuni 06.11.2012 eest summas 739,50 eurot, kuna kohus tuvastas, et kostja

ei ole andnud hagejale alates 03.06.2012 ülalpidamist.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik