2-12-29353/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-29353

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-29353 Tsiviilasi D G ja A G hagi J G vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 2 610 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D G (isikukood xxx, elukoht Xxx ); Hageja A G (isikukood XXX elukoht Xxx); Hagejate seaduslik esindaja OI(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja Andrei Petrov (asukoht Kopli 78a-27, Tallinn 10416, e-post andreypetrov@hot.ee); Kostja J G (isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 01.12.2004.a määrusega JG välja mõistetud igakuise elatis suurust tütrele D G ning välja mõista JG tütrele D G (sündinud XXX.a) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot alates 27.07.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 3. Muuta Tallinna Linnakohtu 01.12.2004.a määrusega JG välja mõistetud igakuise elatis suurust tütrele AG ning välja mõista JG tütrele AG(sündinud XXX.a) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot alates 27.07.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 4. OIon õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

2-12-29353

2(5) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20.07.2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused Hagejate seaduslikul esindajal OI ja kostjal on kaks ühist last: tütred D ja A. OI ja kostja abielu lahutati 29.03.2004.a. Tütred elavad koos emaga. 01.12.2004.a Tallinna Linnakohtu määrusega asjas nr 2/254-5722/04 kinnitati OI ja kostja kompromiss, mille kohaselt kostja maksab elatist 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus lapse kohta. Hagejad on arvamusel, et nimetatud summa ei ole piisav laste normaalse elu ja arengu tagamiseks. Lapsed on kasvanud ning nende igakuised vajadused on suurenenud. Lähtudes eeltoodust paluvad hagejad suurendada D ja AG ülalpidamiseks ettenähtud elatist kuni Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poole ulatuseni lapse kohta kuus alates 27.07.2012.a kuni laste täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Hagejad taotlevad kindlaks määrata elatisraha arvutamise alusena Vabariigi Valitsuse määrus Töötasu alammäära kehtestamiseks. Menetluskulud, s.t hagejate poolt kantud õigusabikulud summas 560 eurot paluvad hagejad jätta kostja kanda ning hagejad on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hagejad oma 25.10.2012.a ja 11.02.2013.a esitatud seisukohas kostja vastusele leiavad, et kostja tuluallikad ei vasta tegelikkusele ning kostja makseraskused on ajalise iseloomuga. Hagejad leiavad, et antud juhul on tegemist TL OÜ näiliku likvideerimisega ja OÜ D tegevuse näiliku peatumisega. Kostja ei ole esitanud täielikku teavet oma vara ja tuluallikate kohta. Kostja pangakontode väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekub regulaarselt raha tundmatu isiku pangakontolt. Kostja ostis sõiduauto Volvo XC 90 maksumusega umbes 35 000 eurot, mille eest ta maksab igakuiseid liisingmakseid summas 466,75 eurot. Käesoleval ajal kostja maksab elatist lastele kokku summas 191,73 eurot. Arvestades kostja n.n „rasket varalist seisundit“, maksis kostja alusetult täiendavalt elatist summas 130 eurot 2012.a septembrikuu jooksul. Seega on hagejate arvates tõendatud, et kostjal on võimalusi maksta elatisraha seadusega sätestatud ulatuses.

Hagejate arvates on nende miinimumsummas elatise nõue tõendatud perekonnaseadusega.

Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiga ja palub hagi jätta rahuldamata põhjusel, et elatise määra tõstmise korral jääksid kostja teised alaealised lapsed majanduslikult halvemasse olukorda. Kostja on teistkordselt abielus ning abielu ajal on XXX.a sündinud tütar XXX ja XXX.a sündinud poeg D . Lapsed on sageli haiged ning vajavad tervislikel põhjustel erihoolt ja ravimeid. Kostja

2-12-29353

3(5) sissetuleku allikaks on olnud kostjale osaliselt kuuluv TLOÜ, mille kaudu maksti kostjale igakuiselt töötasu summas 262,50 eurot (neto). Äriühing on käesoleval ajal makseraskustes ning seetõttu ei ole võimalik maksta kostjale kui juhatuse liikmele tasu, mis omakorda on põhjustanud kostjale raske majandusliku olukorra ja maksevõlgnevuste tekkimise. Kostjal on Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus, igakuine tagasimakse on summas 360 eurot. Rahaliste vahendite puudumisel on kostja palunud täiendavat laenu oma tuttavatelt, et tasuda jooksvaid arveid. Kostjal on ka kommunaalteenuste võlgnevus korteriühistu ees. Vaatamata nimetatud kohustustele on kostja täitnud hagejate elatisraha maksmise kohustust. Lisaks kokkulepitud elatise maksmisele on kostja teinud hagejatele täiendavaid kingitusi, andnud taskuraha ja kandnud muid kulutusi. Kostja leiab, et hagis esitatud asjaolud on ebaselged ja tõendamata. Kostja taotleb kohtult elatise määra endiseks jätmist kuni kostja majandusliku olukorra muutumiseni. Kostja taotleb kohtukulude jätmist hageja kanda ning avaldab, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kostja on 17.01.2013.a esitatud seisukohas täiendavalt täpsustanud, et TLOÜ on likvideerimisel ja OÜ D majandustegevus peatunud. Kostja ämm aitab käesolevalt maksta kostja laene, kostja alaealise lapse ettevalmistuskooli eest ning abistab finantsiliselt muude kohustuste täitmisel kostja peret ajal, mil kostjal puuduvad sissetulekud. Hagejate poolt sõiduauto ostmise kohta esitatud väite osas märgib kostja, et sõiduauto liisingleping on ülesütlemisel, kuna äriühingul on makseraskused ning tegemist ei ole kostjale kui füüsilisele isikule kuuluva sõidukiga. Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu suhtes on võetud maksepuhkus seoses makseraskustega. Lisaks toodule ei võimalda hiljaaegu saadud trauma kostjal lähiajal tööle asuda. Tuginedes eelnevale palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühine tütar D on sündinud XXX.a ning ühine tütar A XXX.a. Laste vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Vanemad on lahutatud ja elavad eraldi. Kostja on senini maksnud hagejatele elatist kokku 191,74 eurot kuus vastavalt Tallinna Linnakohtu 01.12.2004.a määrusele. Laste isa J G on uuesti abiellunud, peres on sündinud kaks last: tütar ja poeg. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Tallinna Linnakohtu 01.12.2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2/254-5722/04 kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja hagejatele elatist 95,87 eurot kuus lapse kohta. PKS § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on laste vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma

2-12-29353

4(5) ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad paluvad väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on tõendamata. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejatel vaja tõendada neile vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Kostjal on majanduslikud raskused ning tema ülalpidamisel on peale hagejate veel 2 alaealist last. Kostja on suuteline hagejatele maksma elatist varasemalt kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe järgi. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele elatis välja mõistetakse. Käesolevas asjas arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, et kostja ülalpidamisel on 4 alaealist last, kostja on ajutiselt töövõimetu ja kostjal on keeruline majanduslik olukord: kostjale osaliselt kuuluv firma TLOÜ on Äriregistrist nähtuvate andmete põhjal likvideerimisel, teise kostjale kuuluva firma D OÜ tegevus on peatatud. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole hagejad tõendanud enda väidet, et tegemist on näiliku likvideerimisega ja näiliku peatumisega. Samas arvestab kohus siinjuures aga faktiga, et kohtule kättesaadavate andmete põhjal puuduvad nimetatud firmadel maksuvõlad. Kohus ei arvesta kostja esitatud tõendeid kostjal olevate laenu- ja liisinglepingutest tulenevate kohustuste kohta, kuna vanem, võttes endale laene, liisinguid, tehes valikuid, peab arvestama eelkõige asjaoluga, et tal on alaealised lapsed, kelle vajadused tuleb siiski täita esmajärjekorras. Mis puudutab kostja saadavat või väidetavalt mittesaadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lastele elatist alla PKS-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada laste ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostjalt elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja alaealised lapsed praegusest abielust ei osutuks hagejatest vähem kindlustatuks. Kohus märgib siinkohal, et olenemata kohtule kostja poolt esitatud lastearsti tõenditest, on kohus asunud seisukohale, et kostja väiksematel lastel ei esine tervisega seoses selliseid erivajadusi, millele kuluks igakuiselt märkimisväärseid summasid. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

2-12-29353

5(5) Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt väljamõistetavat elatist suurendada 125 euroni kuus lapse kohta. Kohus mõistab elatise välja kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejatele, et juhul, kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis on neil endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik