3-12-2612/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-2612

Otsuse kuupäev

20. veebruar 2013

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Fundus Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 13.09.2012 käskkirja nr 13-6/1977

tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

06. veebruar 2013

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Fundus Agro OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 22. märts 2013.a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Fundus Agro OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA)

taotluse meetme „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,

töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel taotluse toetuse saamiseks

tootearenduse elluviimiseks piiritusetootmise kõrvalsaadusest (praagast) loomasööda

väljatöötamiseks.

PRIA peadirektori 13.09.2012 otsusega nr 13-6/1977 jäeti Fundus Agro OÜ taotlus

rahuldamata.

2. Fundus Agro OÜ esitas 12.10.2012 PRIA-le vaide, mis jäeti PRIA 14.11.2012

vaideotsusega nr 13-4/301 rahuldamata.

14.12.2012 esitas Fundus Agro OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

PRIA 13.09.2012 käskkiri nr 13-6/1977 ja kohustada PRIAt Fundus Agro OÜ taotlust

viitenumbriga 171012780038 uuesti läbi vaatama.

Kaebuse esitaja põhjendused

3. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on menetlenud Fundus Agro taotlust vastuolus

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-ga 2 ja §-ga 40, põllumajandusministri 16.03.2010

määrusega nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,

töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ ja määruse nr 29 seletuskirjaga.

4. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole andnud taotlejale võimalust sisuliselt oma taotluse kohta

lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati.

Kaebaja märgib, et ta lähtus taotluse koostamisel PRIA poolt taotlemise aluseks avaldatud

dokumentidest ning vastas tähtaegselt PRIA järelepärimisele kulude osas. Peale seda pole

PRIA küsimusi esitanud ega täiendavaid selgitusi palunud. PRIA pole kaebajale esitamiseks

ette näinud eelarve vormi ega soovinud saada ka 3 hinnapakkumist taotlemise faasis.

Määruse seletuskiri ütleb: tehtavate kulutuste vastavus turuhindadele ja toetusraha

otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse Määruse §-s 6 sätestatud võrreldavate

hinnapakkumiste küsimisega. Kuna tegemist pole konkreetse eseme hankimise, vaid

teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik.

5. PRIA poolt kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu Määruse nõuetega.

Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele antud vastused

omavad ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid

kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta Määruse nõuetele

ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele.

6. Kaebaja taotlus vastab kõigile Määruses ja selle lisades toodud nõuetele tootearenduse

kohta.. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda

hindamiskomisjoni saatmata. Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt

põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest on Määruse järgi see organ, mis peab

hindama taotlust sisuliselt, hindepunkte andes.

Vastustaja vastuväited

7. PRIA vaidleb Fundus Agro OÜ kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 15 lg 2 sätteid, on täiesti alusetud. PRIA

18.04.2012 kirjaga anti Fundus Agro OÜ-le võimalus puuduste kõrvaldamiseks esitatud

taotluses. Taotlejalt küsiti taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruande

ärakirja ja teisi nõutud dokumente.

Kavandatava projekti hindamiseks kasutas PRIA vastava eriala eksperdina Marge Malbet

(Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna juhataja) ja majanduslikku hinnangut

andva eksperdina Inno Kalbergi (EMÜ majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektor),

milline tegevus on vastavuses HMS § 39 lg 1 sätestatuga. Ekspert Marge Malbe esitas PRIA-

le oma esmase ekspertarvamuse 16.08.2012. PRIA edastas ekspertarvamuse Fundus Agro

OÜ-le 22.08.2012, millele taotleja esitas oma seisukohad ja vastuväited 28.08.2012. Lisaks

saadeti 26.06.2012 PRIA poolt Fundus Agro OÜ-le järelepärimised, milles küsiti selgitusi

esitatud taotluse kohta ning kaebajal oli võimalus neile vastata.

8. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning

säästlik kasutamine tagatakse ainult Määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate

hinnapakkumiste küsimisega. Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista

haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust Määruse nr 29 § 5 lg

2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks

võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. PRIA-l oli täielik õigus küsida teatud asjaolude

tuvastamiseks eksperdi arvamust.

Vastavalt eksperthinnangule on taotluses esitatud projekti eelarve ebareaalne ning sisaldab

kulusid, mis ei ole põhjendatud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on majanduslikult

ebaotstarbekad. Eksperthinnangus on välja toodud, et põhjendamata on kulutused

konsultatsioonifirma kaasamiseks, kuna konsultatsioonifirma on planeeritud teostama

tegevusi, mis kuuluvad teaduspartneri tööülesannete hulka. Samuti ei ole põhjendatud

valideerimisega interpreteerimisega seotud kulutused, millised tegevused on samuti

teaduspartneri tööülesanded. Antud kontekstis ei ole põhjendatud ka välisreisidega seotud

kulutused. Projektiplaanis ei ole välja toodud ühtegi tegevust, mis eeldaks viibimist

välismaal. Lisaks puudub kulude selge ja üksikasjalik kirjeldus. Kaebaja ei ole suutnud

põhjendada kulude vajalikkust ning neid lahti kirjutada ka oma 28.08.2012 vastuväidetes

eksperthinnangule.

Kaebuse esitaja ei ole lisanud ühtegi tõendit ega põhistatud seisukohta, mis lükkaks ümber

PRIA poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis PRIA

poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks.

Kohtu põhjendused ja otsus

9. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata.

PRIA peadirektori 13.09.2012 otsusega on jäetud rahuldamata Fundus Agro OÜ taotlus

põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja

tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuse saamiseks

piiritusetootmise kõrvalsaadusest (praagast) loomasööda väljatöötamiseks. Taotluse

rahuldamata jätmise alusena on viidatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja põllumajandusministri 16.03.2010 määruse nr

29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja

tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus) § 10 lg 7.

Määruse nr 29 § 10 käsitleb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist, lõige 7

sätestab, et kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks,

et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Vaidlustatud otsusega ongi PRIA kaebaja taotluse määruse nr 29 § 10 lg 7 alusel rahuldamata

jätnud.

10. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on olnud asjaolu, et taotluses

väljatoodud kulutused ei olnud põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ega

majanduslikult otstarbekad, samuti ei olnud projekti järgi taotleja kaasanud projekti

elluviimiseks isikut, kellel on projekti valdkonnas asjaomase kvalifikatsiooniga personal.

Vastustaja on leidnud, et sellest tulenevalt ei vastanud taotlus määruse nr 29 § 5 lg 2 ja § 4 lg

1 p 1 nõuetele.

11. Otsuse põhjenduste kohaselt kasutas PRIA kaebaja poolt esitatud projekti hindamiseks

vastava eriala eksperdina Marge Malbe (Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse

osakonna juhataja) ja majanduslikku hinnangut andva eksperdina Inno Kalberg’i (EMÜ

majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektor) ekspertarvamusi (tlk.34-40). Kaebaja poolt

viidatud määruse nr 29 seletuskirjas on määruse § 10 osas selgitatud, et PRIA-l on õigus

äriplaanis toodud prognooside ja projekti plaanis toodud tegevuste ning eesmärkide täitmise

võimalikkuse hindamiseks kasutada eksperti.

Mõlema eksperdi poolt anti kaebaja projektile kokkuvõttes negatiivne hinnang. Ekspertide

hinnangul on taotletud eesmärgi saavutamiseks taotleja poolt kaadri kaasatus äärmiselt

väiksearvuline ning ebapiisava kvalifikatsiooniga. Samuti leiti ekspertide poolt, et projekti

eelarve on ebareaalne ning sisaldab kulusid, mis ei ole põhjendatud ning on majanduslikult

ebaotstarbekad. Põhjendamata on kulutused konsultatsioonifirma kaasamiseks, samuti

valideerimisega seotud kulutused ning välisreisidega seotud kulutused, puudub kulude

üksikasjalik selgitus. Ekspert M.Malbe eksperthinnangus on 7-st esitatud küsimusest 4

puhul antud negatiivne hinne ning ühe küsimuse puhul ei ole olnud võimalik hinnata.

12. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud ja tsiteerinud mitmeid haldusmenetluse seaduse

sätteid (§ 15 lg 2, § 40, määruse nr 29 § 11, § 12), märkides, et vastustaja on nimetatud

sätteid rikkunud, kuid kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, milles konkreetselt vastustaja

rikkumine ja õigusvastane tegevus seisnes. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja oma

väiteid põhjendanud ega pidanud vajalikuks ka seadusliku esindaja osavõttu kohtuistungist

ning selle kaudu kohtuistungil põhjendusi anda. Kuna kaebaja etteheited vastustajale on

üldsõnalised, piirdudes peamiselt õigusaktidest sätete tsiteerimisega, siis ei ole kohtul ka

võimalik kaebaja väidete õiguspärasust põhjalikult kontrollida ega hinnata.

13. Ühe väitena on kaebuse esitaja märkinud, et PRIA on vaidlustatud käskkirja

väljaandmisel rikkunud HMS § 40 nõudeid, kuna pole andnud talle võimalust

lisainformatsiooni andmiseks. Kohus antud seisukohaga ei nõustu.

HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on juba kaebuses möönnud, et tegelikult talle selline

võimalus anti (formaalselt võimaldati). Samas ei ole kaebaja oma väidet täpsemalt selgitanud

ega välja toonud, millises etapis ta soovis lisainformatsiooni anda ning mille kohta oleks

kaebaja sellist informatsiooni andnud, mis oleks võinud viia vastustaja teisele otsustusele.

PRIA poolt esitatud vastuse kohaselt edastati kaebajale PRIA poolt tellitud eksperthinnangud

ning anti võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kaebaja seda võimalust ka oli

kasutanud, esitades 28.08.2012 PRIA-le oma vastuväited. Seega oli vastustajal enne

vaidlustatud otsuse tegemist olemas kaebaja täiendavad seisukohad, milliseid sai vastustaja

vaidlustatud otsuse tegemisel ka arvestada.

Samas on vastustaja ka välja toonud, et PRIA saatis juba varem, so 26.06.2012 kaebajale

järelpärimised, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta, millele oli kaebajal võimalus

vastata. Seega on alusetud kaebaja väited vastutaja poolt HMS § 40 nõuete rikkumise osas.

14. Teiseks märgib kaebaja, et PRIA on rikkunud määruse nr 29 § 11 ja § 12 toodud taotluse

hindamise ja rahuldamise korda, kuna pole saatnud taotlust hindamiskomisjoni. Kaebaja

seisukoht on ekslik.

Määruse nr 29 § 11 lg 1 käsitleb nõuetele vastavate taotluste hindamist lisas 5 sätestatud

hindamiskriteeriumite põhjal ning lg 2 sätestab, et taotluste hindamiseks ning taotluste

paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni.

Kuna vaidlustatud käskkirjaga jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud nõuetele,

ei olnudki PRIA-l võimalik ja vajadust taotlust hinnata ega saata seda hindamiskomisjoni

vastavalt määruse nr 29 §-le 11 ega menetleda § 12 alusel. Määruse nr 29 §-d 11 ja 12

käsitlevad nõuetele vastavate taotluste hindamist, paremusjärjestuse koostamist ja selle alusel

taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist, kaebaja taotlus nõuetele ei vastanud, nõuetele

mittevastavuse põhjused on vaidlustatud otsuses välja toodud. Seega ei saanud PRIA ka

rikkuda määruse nr 29 §-de 11 ja 12 nõudeid.

15. Kaebaja märgib, et ta on taotluse koostamisel lähtunud taotluse vormistamiseks

avaldatud dokumentidest ning et PRIA ei ole ettenäinud ega soovinud saada taotlemise

faasis 3 võrreldava hinnapakkumise esitamist, samuti pole teadusprojekti puhul täpse

maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik.

Määruse nr 29 § 5 lg 2 sätestab, et abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi

saavutamiseks. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et taotluses esitatud kulutuste

otstarbekat ning säästlikku kasutamist ei taga ega näita ainult määruse nr 29 § 6 sätestatud

võrdlevate hinnapakkumiste küsimine ja esitamine. Taotluse nõuetele vastavuse

kontrollimiseks saab kasutada ka teisi kontrollimehhanisme, antud juhul on vastustaja sellise

tõendina kasutanud ekspertide arvamusi. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka

eksperdi arvamus, mida on aktsepteeritud ka Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis nr 3-

10-445. Seega oli PRIA poolt ekspertiisi tellimine õigustatud.

16. Esitatud tõendite ja selgituste alusel puudub kohtul alus kahelda vaidlustatud otsuse

õiguspärasuses. Kohus leiab, et vastustaja on toiminud vastavalt kogutud tõenditele, otsuses

on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud ning hinnatud neid. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi

tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuste järeldused ega ka

vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmise

osas.

17. Kuna vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub, jätab kohus kaebuse tervikuna

rahuldamata. Otsuse kehtima jäämise korral puudub alus teha vastustajale ettekirjutust

taotluse uueks läbivaatamiseks.

Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

Kohtunik