2-12-32492/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee

Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number 2-12-32492 Tsiviilasi

Menetlustoiming H K hagi KÜ Rakvere Võidu 42 vastu 07.04.2012 üld- koosoleku otsuste tühistamise või tühisuse tunnustamise nõudes

Hagi tagasivõtmisega hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind Kohtuistung toimus RESOLUTSIOON:

Hageja: H K (i.k xxxx); elukoht: xxxx; telefon: xxxx; email: xxxx; esindaja - vandeadvokaat Anti Aasmaa, e-post: advokaadibyroo@gmail.com Kostja: Korteriühistu Rakvere Võidu 42 (reg.k. 80069709), asukoht: Võidu 42-9, Rakvere; seaduslik esindaja Peeter Pekri 3500 eurot

15.02.2013

Jätta H K` hagi KÜ Rakvere Võidu 42 vastu korteriühistu 07.04.2012 toimunud üldkoosoleku otsuse tühistamiseks või tühisuse tunnustamiseks läbi vaatamata seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega.

Menetluskulude jaotus

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Hageja menetluskulud seoses hagejale riigipoolse menetlusabi osutamisega jätta riigi kanda.

Edasikaebe kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitaja poolt määruse kättesaamisest

2

alates.

Määruse aluseks olevad asjaolud

22.08.2012 saabus kohtule H K’i hagi Korteriühistu Võidu 42 vastu korteriühistu 07.04.2012 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes.

Menetluse käik

11.09.2012 korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 07.10.2012 hagile esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vastusele on lisatud üldkoosoleku protokoll koos korteriomanike esindajate volikirjadega, samuti kaasomanike kokkulepe 05.09.2011 koos sellele lisatud allkirjadega ühistu juhatuse liikmele (Peeter Pekri) antud volitustest ehitusloa taotlemiseks, ning elamu energiaauditi dokumendid. 24.10.2012 on hageja kostja vastuse osas esitatud seisukohas jäänud oma nõude juurde.

Tulenevalt hagi asjaoludest ja poolte vastandlikest seisukohtadest, pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil. 19.12.2012 toimunud eelistungil palus hageja alternatiivse nõudena tuvastada 07.04.2012 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisus. Hageja leidis, et koosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum, samuti pandi maja renoveerimise kulude osas vastuvõetud otsustega (sihtotstarbeliste maksete olulise suurenemisega) ühistu liikmetele kohustusi, mida hageja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole suuteline täitma. Hageja hinnangul peaks ka remondi käigus tema korteri akende vahetamise kulu jagama kõigi korterite peale. Kostja väitis, et vajalik kvoorum otsuste vastuvõtmiseks oli koosolekul olemas. Samuti selgitas kostja esindaja, et elamu renoveerimine on lõpule viidud ning kuigi sihtotstarbelised maksed suurenevad, on küttekulude vähenemisega saavutatud oluline kokkuhoid. Akende vahetamisega tekkinud kulude jagamine on aga ühistul kavas uuesti läbi vaadata.

15.02.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja alternatiivselt esitatud nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid, samuti hageja õigustatud huvi üldkoosoleku otsuste vaid- lustamiseks. Hageja põhiliseks väiteks jäi 07.04.2012 toimunud koosolekul vajaliku kvoorumi puudumine tulenevalt asjaolust, et kahe korteriomaniku poolt volitatud isikute edasi- volituste kohta volikirju ei olnud protokollile lisatud. Kostja seaduslik esindaja jäi oma vastuväidete juurde: vastavad volikirjad olid korteri- omanike poolt varem juhatusele esitatud ning samad korteriomanikud on ka kirjalikult voli- tuste olemasolu kinnitanud. Samuti selgitas kostja, et majas on jaanuarikuu 2013 arvetest nähtuvalt saavutatud juba küttekulude osas kokkuhoid ning tegelik kulude suurenemine või kokkuhoid selgub aasta keskmisena. Ühtlasi teatas kostja, et renoveerimiskulude ja nende jagamisega seoses, sh akende vahetamise kuludega seoses, toimub 15.02.2013 ühistus üldkoosolek, kus kinnitatakse ka 2013 majanduskava. Asja edasisel arutamisel teatas hageja samal kohtuistungil, et soovib menetluse lõpetada ning oma hagiavalduse tagasi võtta. Kostjal hagi tagasivõtmisele vastuväited puudusid, samuti kinnitas kostja esindaja, et me- netluskulude osas kostjal nõuded puuduvad.

Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhjendus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõus- olekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

3

TsMS § 424 lg 2 tulenevalt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Käesolevas asjas on hagi tagasivõtmine hageja poolt vormistatud vastavalt TsMS § 424 lg 2 sätestatule kirjalikus avalduses ning kostja nõusolek on vastavalt 15.02.2013 protokollitud.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui avaldaja on selle tagasi võtnud. Hagi jäetakse läbi vaatamata määrusega (TsMS § 425 lg 1). Vastavalt TsMS § 426 lg 1 sätestatule loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib (käesolevas asjas küll vastavalt seaduses sätes- tatud aluste olemasolul) pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 423 lg 2 tulenevalt, kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvi- tamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega on kostja kinnitanud, et temal menetluskulude hüvitamiseks nõuded puuduvad.

Hagejale on enne käesoleva hagiga kohtusse pöördumist võimaldatud 26.06.2012 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-21532 riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Taotluse kohaselt oli õigusabi osutamine vajalik kaasomandi hooldamise, säilitamise ja renoveerimisega seotud probleemide lahendamiseks (taotleja elab korterelamus, kus ühistu on alustanud elamu renoveerimistöid, koormanud korteriomanikke ebamõistlike laenukohustustega, ehitusprojektid ning väljastatud ehitusload on puudustega jne.). 11.09.2012 kohtumäärusega on hageja TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel käesolevas tsiviilasjas riigipoolse menetlusabi andmise korras täielikult vabastatud hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu (250 eurot) tasumisest. Hageja majanduslik seis ei ole muutunud: hagejal puudub vara ja sissetulek, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ning millele seadus võimaldab pöörata sissenõuet. Seega ei ole menetlusabi andmise tingimused ära langenud ning kohus peab põhjendatuks jätta antud asjas hageja menetluskulud (nii riigi õigusabi andmise kui ka riigilõivuga seotud kulud) täielikult riigi kanda.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne

4

Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013 RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. veebruari 2013 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Kohtumäärus jõustus 12. aprillil 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent

Lea Herne