3-13-361/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-361

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja

20. veebruar 2013, Tallinn

koht

Haldusasja number

3-13-361

Haldusasi

G. L. kaebus Maksu- ja Tolliameti

kohustamise

või

alternatiivselt

kahju

hüvitamise, samuti isiku vahi all hoidmisega

tekitatud kahju hüvitamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende

Kaebaja: G. L.

esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tagastada G. L. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib kaebaja

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §

204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. G. L. esitas 15. veebruari 2013 templit kandvas ümbrikus Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles esiteks taotleb Maksu- ja Tolliameti kohustamist OÜ-le MNR Mets

kuuluva väikelaeva ja järelhaagise tagastamiseks või selle väärtuse (23500 eurot)

hüvitamist. Kaebuse kohaselt on G. L. OÜ MNR Mets juhatuse liige. Samas on

kaebuses esitatud ka taotlus 85000 euro suuruse kahju hüvitamiseks seoses alusetult vahi

all viibimisega.

2. Leian, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb tagastada.

Esiteks on kaebuses taotletud Maksu- ja Tolliameti kohustamist OÜ-le MNR Mets

kuulunud väikelaeva ja järelhaagise tagastamiseks või alternatiivselt nende väärtuse

hüvitamiseks rahas. Kaebuse kohaselt on tegemist OÜ-le MNR Mets kuuluva varaga,

mille Maksu- ja Tolliamet olek pidanud tagastama, ent ei teinud seda. Selle nõude osas

tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1

alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HkMS § 44 lõikest 1

tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda subjektiivsete

õiguste kaitseks. Isegi kui kaebuses esitatud väide, et Maksu- ja Tolliameti tegevuse

tulemusena on kaotsi läinud kaebuses nimetatud väikelaev koos järelhaagisega, siis ei

nähtu kaebusest, et see puudutaks kuidagi G. L. subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et G. L. oli

OÜ MNR Mets juhatuse liige, ei anna alust samastada selle äriühingu subjektiivseid õigusi

G. L. subjektiivsete õigustega. Mistahes isiklikku puutumust G. L. kaebuses viidatud

laevaja haagisega ei näi aga olevat. Kaebuse andmetel on seega teoreetiliselt võimalik kahju

tekkimine OÜ-le MNR Mets, mitte aga G. L.le.

3. Samas ei saa G. L. käesoleval ajal esitada kaebust OÜ MNR Mets nimel, kuna

nimetatud äriühing on äriregistrist kustutatud ning pole õigusvõimeline. Äriregistrist

nähtub, et OÜ MNR Mets on registrist kustutatud 9. märtsil 2010 äriseadustiku § 60 lg 3

alusel. Nimetatud normist tuleneb, et kui äriühing ei ole vaatamata registripidaja hoiatusele

ning registripidaja poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamisele

esitanud majandusaasta aruannet või mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast,

ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja

äriühingu äriregistrist kustutada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõike 2 kohaselt

lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (sh. osaühing) äriregistrist kustutamisega. See tähendab, et

pärast eraõigusliku juriidilise isiku äriregistrist kustutamist ei saa see juriidiline isik olla

enam õiguste ja kohustuste kandjaks. Sellisel juriidilisel isikul ei saa olla ka protsessiõigus-

ega protsessiteovõimet halduskohtumenetluses. Seega ei saa OÜ MNR Mets ega tema

endine juhatuse liige tema nimel halduskohtule kaebust esitada.

4. Teiseks on kaebaja taotlenud enda vahi all pidamisest tingitud kahju hüvitamist. Sellise

kahju hüvitamist reguleerib eriseadusena riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 4 lõikes 2 sätestatakse, et hüvitise saamiseks

tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise

taotlemise õiguse tekkimise päevast. Sama paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et kui avaldus

hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Seega on

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud nõude kohustuslik

kohtueelse

läbivaatamise

kord.

Kaebusest

ei

nähtu,

et

kaebaja

oleks

Rahandusministeeriumile vastava taotluse esitanud. Seega ei saa kaebaja alusetult vabaduse

võtmisega (vahi all pidamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda

ning kaebus tuleb selle nõude osas HkMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik