2-12-38352/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-38352

Tsiviilasi

BK hagi AK vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja MK(isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja Andrei P (XXX)

Kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.01.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Suurendada Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega kinnitatud elatise suurust, mille

kohaselt AK kohustus tasuma igakuist elatist summas 1 000 krooni, so 63,91 eurot.

3. Välja mõista AK BK kasuks igakuine elatis summas 145 (ükssada nelikümmend viis)

eurot kuus alates 25.09.2012 kuni 31.12.2012.

4. Välja mõista AK BK kasuks igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend)

eurot kuus alates 01.01.2013 kuni BK täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

5. Perioodil 25.09.2012 kuni 18.01.2012 AK poolt hageja ülalpidamiseks tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud AK kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega kinnitatud elatise suurust 100

krooni, so 63,91 eurot kuus, kuni Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

poole ulatuseni alates 25.09.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

MK ja kostja kooselust sündis XXX poeg B K . Alates detsembrist 2008 kasvatab hagejat

üksinda tema ema MK. Kohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-09-57487 27.10.2010 määrusega

kompromissi, mille kohaselt maksab kostja hagejale elatist 1 000 krooni, so 63,91 eurot, kuni

täisealiseks saamiseni. Hageja arvates ei ole elatis summas 63,91 eurot piisav lapse normaalse

elu ja arengu tagamiseks. Käesoleval ajal on hageja 5 aastane ja tema igakuised vajadused on

suurenenud.

Hageja igakuised vajadused ühes kuus on eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 100 eurot,

riided ja jalanõud 43 eurot, tervishoiukulud 5 eurot, hügieenitarbed 5 eurot, juuksurikulud 5

eurot, koolieelsed kulud 23 eurot, lapse arengukulud 32 eurot, transpordikulud 7 eurot ja muud

vältimatud püsikulud 10 eurot. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 290 eurot.

Kostja vastuväited hagile

Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik

rohkem maksta, kuna tal on teine perekond. Kostja maksis viimase aasta jooksul 100 eurot iga

kuu, sellest hoolimata, et kohtumääruse alusel pidi ta maksma elatist 63,91 eurot kuus. Hetkel ei

ole kostjal võlgnevust. Tulevikus ta võimalusel suurendaks summat. Kostja teab täpselt, et see

raha ei jõua pojani. Kostja ei ole kunagi loobunud elatisraha maksmisest. Kostjal ei ole pojaga

suhtlemise võimalust.

Kostja on 15.01.2013 toimunud kohtuistungil maksma elatist minimaalmääras vastavalt

seadusele. Kostja soovib elatise maksmiseks maksegraafikut, kuna ta ei tööta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja seletused ning

uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna

eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud on muutunud, et annavad alust elatise suuruse

muutmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Riigikohus on oma 17.05.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-33-11 p-s 26 märkinud, et elatise suuruse

muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad

alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude

muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Materiaalõiguslikult kehtib perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Harju Maakohtu 27.10.2010 kohtumäärusega kinnitas kohus MK ja AK vahel sõlmitud

kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma igakuist elatist summas 1 000 krooni hageja

ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise määra muutmiseni.

Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et

käesolevaks ajaks on hageja vajadused suurenenud ning samuti asjaolule, et elatis on väiksem

seaduses sätestatud minimaalmäärast.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169

kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse

10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2012 320 eurot. Seega ei

tohi elatis olla 2012 aastal väiksem kui 145 eurot ja 2013 aastal väiksem kui 160 eurot.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud

minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on mõeldud

lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks

Kohus on seisukohal, et lapse vajadused on muutunud ning elatise suuruse muutmine on ka

põhjendatud seetõttu, et kostja maksab elatist alla minimaalmäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohasel oma alaealise lapse ülalpidamisekohustusest. Kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu

Kostja on töövõimeline mees ning kostja peab leidma endale töö mille olemasolu lubab tal

hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega toime tulla. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et

üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-07). Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks teine laps, kes

elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb elatist

suurendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so

145 eurot kuus alates hagi esitamisest, so 25.09.2012 ja alates 01.01.2013 160 eurot kuus.

Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele

väljamõistetud elatisega.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik