2-12-36777/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-36777 Tsiviilasi B. S. hagi B. S. vastu igakuise elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. S. (isikukood *, elukoht: *); Hageja seaduslik esindaja: R. S. (isikukood *, elukoht: *; e-post: *); Kostja: B. M. (isikukood *, elukoht: *) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja B. S.’a, keda esindab seaduslik esindaja R. S. ning kostja B. M.’i vahel 13.02.2013. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistungil sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. kostja B. M. kohustub maksma hageja B. S.’a kasuks igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 14.09.2012. a kuni hageja B. S.’a täisealiseks saamiseni * a. 2. Seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega, lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. 3 . Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud

2

Pärnu Maakohtu menetluses oli B. S.’a maksekäsu kiirmenetluse avaldus B. M.’i vastu 145,00 euro elatise maksmise nõudes. Kohus tegi 20.09.2012.a. määrusega võlgnik B. M.’ile makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 27.09.2012. a. 03.10.2012. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses.

22.10.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 26.10.2012. a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis. 08.11.2012 esitas hageja kohtule hagi, milles nõuab kostjalt elatist 145 eurot kuus. 12.11.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 26.11.2012 saatis kostja kohtule vastuväite. 03.01.2013 määras kohus tsiviilasja eelistungile 13.02.2013. a. 13.02.2013 jõudsid pooled kohtuistungil kompromissini, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale igakuist elatist 100 eurot kuus alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning taotlesid menetluse lõpetamist kompromissiga.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kohtuistungil kohtule avaldatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 13.02.2013. a kohtule kohtuistungil avaldatud kompromissiga kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kohus selgitab, et TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. B. S. esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse B. M.’i vastu 14.09.2012, seega loetakse hagi esitatuks alates nimetatud kuupäevast ning elatis tuleb samuti välja mõista alates 14.09.2012. a. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § § 97 p 1 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps, seega on hageja õigustatud elatist

3

saama kuni 18. aastaseks saamiseni, s.o kuni *. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei ole kompromisslepingus menetluskulude jaotust kindlaks määranud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik