2-13-1132/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-13-1132

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja

Kohtunikuabi

Hele Olli

Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2013

Tsiviilasja number

2-13-1132

Tsiviilasi, avaldaja nõue K. K. taotlus riigi õigusabi saamiseks, isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamine Menetlustoiming Riigi õigusabi määramine Riigi õigusabi taotleja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx (telefon xxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada K. K. taotlus riigi õigusbi saamiseks osaliselt. 2. Õigusabi anda isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. 3. Kohtumäärus saata õigusabi taotlejale, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile (Rävala pst 3, 10143, Tallinn, advokatuur@advokatuur.ee). Advokatuur nimetab advokaadi, kes kohustub riigi õigusabi osutama.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates .

Avalduse sisu ja selle põhjendused

K. K. esitas 10.01.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamist. Taotlejal puudub võimalus suhelda oma lapsega, sest lapse ema ei võimalda lapsega kohtuda ja lapse emaga ei ole võimalik kokkuleppeid sõlmida ilma kohtu abita. Taotleja on üritanud sotsiaaltöötajate abiga kokkuleppeid saavutada, kuid tulutult. Taotlejal puudub piisav sissetulek juristi poole pöördumiseks. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna näeb K. K. võimalust oma last näha ja temaga suhelda. Avaldaja on taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta .

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus .

Kohtunikuabi tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi andmetega, rahvastikuregistri andmetega, pangakonto andmetega ja hinnanud neid tõendeid kogumis leiab, et taotlus kuulub läbivaatamisele.

Esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on K. K. vallaline ja ta ei tööta. Taotleja ülalpeetavateks on märgitud kolm inimest (üks täiskasvanu ja kaks alaealist). Tema kuu sissetulek on 484 eurot. Püsikuludeks kuus märgib taotleja 630 eurot. Avaldajal puuduvad renditulud, tulud kapitalilt. Pangaarved on avatud Swedbankis ja SEB Pangas. SEB Panga teatise kohaselt 08.02.2013 ei ole pank K. K. iga lepingulistes suhete. Swedbankis oleva arvelduskonto jääk on 14.02.1013 seisuga 0 eurot. Kohtutäiturite poolt on K. K. ile nõudeid kokku 3062,71 eurot.

Taotleja ei ole majandusliku seisundi teatises välja toonud kinnisasja nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, suurusega xxxxxx, mis kuulub temale 1/8 osas ja on koormatud keelumärkega kohtutäituri ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kasuks. Kohtunikuabi asja menetlemise käigus suhtles telefoni teel K. K. iga ja küsis täiendavaid selgitusi majandusliku seisundi teatises märgitud tulude ja kulude kohta ning andmeid ülalpeetavate osas. Vestlusest selgus, et avaldaja on majandusliku seisundi teatises märkinud sissetulekuks praeguse elukaaslase sissetuleku andmed, avaldajal isiklikult

sissetulekud puuduvad.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on K. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt kohtunikuabi asub seisukohale, et K. K. vajab õigusnõustamist, et jõuda selgusele, kas on vajadus pöörduda kohtusse või on võimalik taotleja poolt tõstatatud probleemid lahendada muul viisil.

RÕS § 4 lg 3 p 9 kohaselt on riigi õigusabi liigiks ka isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Kohtunikuabi on seisukohal, et K. K. tuleb anda riigi õigusabi isiku muuks nõustamiseks või muuks esindamiseks. RÕS § 17 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1-3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevust selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

Hele Olli kohtunikuabi