Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
2-12-39396/8 AI generated

2-12-39396/8 · 2-12-39396/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-12-39396/8
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39396 Tsiviilasi A. M. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M. K., sünd *.a., aadress: *; e-post: *; Esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Advokaadibüroo Narlex, tel: *, e-post: andres.vink...

Headnote / Official Regeste

AI generated
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39396 Tsiviilasi A. M. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M. K., sünd *.a., aadress: *; e-post: *; Esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Advokaadibüroo Narlex, tel: *, e-post: andres.vink...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-12-39396/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39396 Tsiviilasi A. M. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M. K., sünd *.a., aadress: *; e-post: *; Esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Advokaadibüroo Narlex, tel: *, e-post: andres.vinkel@narlex.com; Kostja K. K., ik *, elukoht * aadress: *, tel: *. Kohtuistungi toimumise aeg 28. jaanuar 2013.a Istungil osalenud isikud Hageja A. M. K. esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel ja kostja K. K.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A. M. K. ja K. K. abielu, mis sõlmiti *. 2. Taastada K. K.´i abielueelne perekonnanimi „*“. 3. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Poolte abielu sõlmiti *. Abielust on * sündinud laps S. K. (ik *). Hageja alaline elukoht on *, kostja on * kodanik ja tema alaline elukoht on juba üle kuue aasta Eestis. Abielulist kooselu hageja ja kostja vahel enam ei ole. Kostja käis viimati * aastal, kuid

2-12-39396

2 seoses tervisliku seisundiga (kostjal on *) soovib kostja olla alaliselt *, kus tema vanemad saavad teda toetada. Hageja ja kostja on sellise lahenduseni jõudnud üksmeelselt. Hageja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu jätkamine võimatu. Hageja palub abielu lahutada.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja on esitanud kohtule 18.10.2011.a kirjaliku vastuse hagile. Ta on abielu lahutamisega nõus. Kostja võtab omaks, et pooled elavad lahus ajast, mil ta asus elama *. Kohtuistungil 28.01.2013.a. on kostja K. K. võtnud hagi õigeks ning nõustus lahutamisega, sest abielusuhted lõppesid siis, kui laps oli *, so *.a. Kohtuistungi toimumise ajast on hageja teadlik, kuid ei saanud suure vahemaa tõttu istungil osaleda. Kohtuistungil osales hageja esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel, kes kinnitas hageja soovi abielu lahutamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. EL Nõukogu määruse 2201/2003 artikli 3 punkti 1 kohaselt võib abielulahutuse nõude lahendada kostja alalise elukoha liikmesriigi kohus. Kostja elab alaliselt Eestis ning seega EL Nõukogu määruse 2201/2003 kohaselt on hagejal õigus esitada abielulahutamise nõue Eesti kohtule.

Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted on lõppenud *.a, kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast * ja sõitis elama *. Pooled elavad eraldi ja kumbki abikaasadest ei pea käesoleval ajal kooselu taastamist võimalikuks. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, abikaasadel ei ole olnud enam abielulist kooselu üle kahe aasta ja mõlemad abikaasad ei soovi abielusuhteid ega kooselu taastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik