2-13-358/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedveebruar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-358 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi PV’i vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind Välja mõista PV’ilt Eesti Haigekassa kasuks 804.90 eurot. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole kostjalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Legislator headnote
AI generated2-13-358/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Full text
2-13-358
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-358 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi PV’i vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind
804.90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alle–Riin N (XXX) Kostja PV (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista PV’ilt Eesti Haigekassa kasuks 804.90 eurot. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole kostjalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-13-358
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus Tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest.
Maakohus põhjendused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
14.05.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7662 on kostja süüdi mõistetud selle eest, et ta on toime pannud teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise (KarS § 121), mis seisnes selles, et 23.12.2009 lõi kannatanut rusikaga ja tekitas talle tervisekahjustuse (tl 4-14). Seega on need faktilised asjaolud tõendatud. Maakohtu otsus on kostja õigeksmõistmise osas tühistatud ja seega ei ole kostja väide, et ta pole sellist tegu toime pannud, tõendatud.
Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Käesolevas asjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja on vastutav kindlustusjuhtumi toimumise eest.
Hageja on osutanud kannatanule raviteenuseid summas 804.90 eurot (tl 15-16). Seega on nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ja ta viibib vangistuses, ei ole välista hagi rahuldamist.
Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.
TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist kostjalt taotlenud.
TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-13-358
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik