3-11-1753/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1753 Haldusasi Sergei Jerini (Jerin) kaebus kohtutäituri tegevuse peale seoses kaebaja vanglaarvel raha arestimisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.11.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 07.11.2011. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 13.07.2011 esitas S. Jerin halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 3), milles avaldab rahulolematust selle üle, et Viru Vangla halduses avalduvad fašismi printsiibid ning et kohtutäitur on Justiitsministeeriumi mõju all. Kaebuse kohaselt jätab kohtutäitur vastuolus seadusega tema kui kinni peetava isiku ilma toimetulekuks vajaminevast summast. Samuti palus kaebaja kohtul tuvastada, kas kohtutäitur kuulub kohtu teenistujate või ametnike hulka, kas kohtutäituri ja kaebaja vahel on avalik-õiguslikud suhted või mitte ning kas tal on õigus minimaalsele elatisele.

2. Tartu Halduskohus jättis 20.09.2011. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et kaebus on esitatud avalikes huvides ning kaebuse esitajal puudub ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigus. 24.10.2011 esitas S. Jerin nimetatud määrusele määruskaebuse, mille Tartu Halduskohus rahuldas 01.11.2011. a määrusega.

3. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 07.11.2011. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v. r) § 11 lg 4 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus selgitab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

2 läbivaatamine on maakohtu pädevuses ning kaebuse esitajal on võimalik oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 23.11.2011 esitas S. Jerin Tartu Halduskohtu 07.11.2011. a määruse peale määruskaebuse (tl 31-32, tõlge tl 35). Määruskaebuse kohaselt peab kinni peetavale isikule jääma minimaalne summa, mida keegi mingil tingimusel ei tohi isikult ära võtta. Samuti palub määruskaebuse esitaja, et halduskohus saadaks haldusasja materjalid täitemenetlust puudutavas osas maakohtusse. Tartu Halduskohus jättis 05.12.2011. a määrusega määruskaebuse käiguta, paludes täiendavalt põhjendada määruskaebust.

5. 26.12.2011 kohtule esitatud määruskaebuse täienduses (tl 43-44, tõlge tl 47-48) osutab

S. Jerin põhiseaduse §-dele 10, 11, 13, 14, 15, kohtutäituri seaduse § 2 lg-le 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 lg-le 3 ja § 133 lg-le 1. Määruskaebuse esitaja leiab, et lähtuvalt oma tegevusalast ei ole vanglal õigust raha kohtutäituri teenistusarvele üle kanda, kuna see on määruskaebuse esitaja hinnangul korrumpeerumise tunnuseks. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et ta ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust, mistõttu ei kohaldu käesolevas asjas TMS § 11 lg 1 p 4. Määruskaebuse kohaselt ei ole vanglal õigust puutuda määruskaebuse esitaja omandit ehk arvel olevat raha. Seda tohib teha ainult volitatud kompetentne juriidiline isik, kes võib reserveerida vajaliku ettenähtud summa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 07.11.2011. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud avaldustest nähtuvalt on tema avalduste eesmärgiks see, et ka kinni peetavate isikute vabakasutuskontodele jääks teatud summa, mida temalt ära võtta ei saaks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja rahul sellega, et institutsiooniks, mis raha tema vabakasutuskontolt kinni peab, on vangla, mitte kohtutäitur, kellel on seadusest tulenev pädevus nõuete sundtäitmise korraldamiseks. Tartu Halduskohus on määruskaebuse esitaja kaebuse tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, leides, et tegemist on maakohtu pädevuses oleva kaebusega kohtutäituri tegevuse peale.

8. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebus on esitatud vangla tegevuse peale. TMS § 31 lg 1 sätestab, et vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 44. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse

50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 4 kohaselt võib kinnipeetava soovil kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid ka rahaliste nõuete täitmiseks. Et arvutused tuleb VangS § 44 kohaselt teha vanglateenistusel vangistusseaduse alusel, on kaebuse esemeks vangla tegevus. Kohtutäituril

3 puudub täitemenetluse seadustiku ja vangistusseaduse alusel vahetu ligipääs kinnipeetava isikuarvele.

9. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada ning halduskohtu määrus tühistada, saates asja halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits