3-12-2565/12 · 3-12-2565/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2565 Otsuse kuupäev 15. veebruar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 10. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1635 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus menetlusosalised Kaebaja – Gert-Erik Rudissaar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 18. märtsini 2013. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav Gert-Erik Rudissaarele anti 10.09.2012 hommikuse loenduse ajal vanglateenistuse ametniku poolt korraldus pärast ravimi manustamist avada suu. Tartu Vangla 10.10.2012 käskkirjaga nr 6-2/1635 määrati Gert-Erik Rudissaarele distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele ja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes solvavat väljendit.

2. Gert-Erik Rudissaar esitas 24.10.2012 vaide Tartu Vangla 10.10.2012 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

Tartu Vangla jättis vaide 12.11.2012 vaideotsusega nr 1-11/452-1 rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtule saabus 07.12.2012 Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 10.10.2012 käskkirja nr 6-2/1635 tühistamiseks.

2 Kaebuse taotlus

4. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviija inspektor-kontaktisik Marina Ilumets ei tohtinud menetlust läbi viia, kuna ta oli ise juhtunu pealtnägija ja oleks pidanud menetluses osalema tunnistajana.

5. Kaebaja selgitab, et talle jäi valvuri poolt antud korraldus arusaamatuks ja leiab, et sai karistada selle eest, et soovis saada esitatud korraldusele täpsustavat seletust.

Vastustaja seisukoht

6. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Gert-Erik Rudissaare rikkumine seisnes selles, et 10.09.2012 kella 08.10 toimunud loenduse ajal, kui vanglaametnik palus temal peale ravimi manustamist näidata suud, küsis vanglaametnikult: „Kas vanglaametik tahab, et ta tilli näitaks?“, mis on käsitletav vanglaametnikuga suhtlemisel solvava ning ebaviisaka väljendi kasutamisena.

7. Kaebaja on kaebuses jätkuvalt seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviija inspektor- kontaktisik Marina Ilumets ei tohtinud menetlust läbi viia, kuna ta oli ise juhtunu pealtnägija ja oleks pidanud menetluses osalema tunnistajana. Kuidas nimetatud asjaolu mõjutas kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist ning miks see, et menetleja oli juhtunu pealtnägija, peaks tooma kaasa käskkirja tühistamise, kaebusest ei selgu.

8. Kaebaja leiab, et kuna valvuri korraldus oli antud ebakorrektselt ja oli tema jaoks arusaamatu on see õigustus vanglaametniku poole solvava väljendiga pöördumiseks. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. Kui kaebaja ei saanud vanglaametniku korraldusest täpselt ja üheselt aru oli tal võimalus küsida suu näitamise kohta täpsustusi aga mitte küsida tilli näitamise kohta, mis olukorda arvestades, toimus ravimite jagamine, oli ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja poolt naissoost valvurile esitatud küsimuses pidas kaebaja vajalikuks viidata just tillile, kui mehe suguorgani näitamisele, mis viitas selgelt soovile panna naisametnik sobimatusse olukorda ning näitas selgelt kaebaja üleolevat suhtumist vanglas kehtestatud korda ning selle täitmisse.

9. Arusaamatu on kaebaja märkus, et menetleja ei oleks tohtinud võtta tõsiselt kaaskinnipeetava T. Lillepeska antud ütlusi juhtunu kohta, kuna T. Lillepeska ei ole kaebaja arvates piisavalt usaldusväärne. Arvestades, et kaebaja ise ei eita, et ta vanglaametnikuga suheldes etteheidetavat väljendit kasutas, siis on arusaamatu, miks tuleb kaaskinnipeetava ütlused lugeda ebausaldusväärseteks, kuna nendes ainult korratakse kaebaja öeldut.

Kohtu põhjendused ja otsus

10. Halduskohus nõustub vastustaja otsustustega (käskkirja ja vaideotsusega) ega näe kaebuses aluseid, mis võiksid viia vaidlustatud käskkirja (tlk 3) tühistamisele.

Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale selle eest, et 10.09.2012 kella 08.10 toimunud loenduse ajal keeldus ta allumast vanglaametniku seaduslikule korraldusele avada suu (ehk näidata ette suu ehk näidata suud) pärast ravimi manustamist ja kasutas vanglaametniku suhtes solvavat väljendit. Kohus on seisukohal, et kaebajale valvuri poolt antud korraldus on samasisuline ja vaidlusaluses situatsioonis üheselt mõistetav, sõltumata sellest, millist sõnastust valvur korralduse andmisel täpselt kasutas.

11. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tlk 4) nähtuvalt on Gert-Erik Rudissaare väiteid korralduse kohta menetluse käigus kontrollitud ning kogutud tõendeid läbi vaadates on menetleja jõudnud seisukohale, et kinnipeetav Gert-Erik Rudissaar oli kohustatud täitma vanglateenistuse

3 ametniku korraldust ning tal ei ole subjektiivset õigust talle täitmiseks kohustusliku korralduse andnud vanglaametnikku solvata. Kohus nõustub menetleja nende järeldustega.

12. Tartu Vangla kodukorra punkt 18.6. sätestab: Ravimeid annavad kinni peetavatele isikutele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinni peetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Ravimi manustamise kontrollimise eesmärgil on kinni peetav isik kohustatud peale ravimi manustamist vangla teenistuja nõudmisel suu avama. (Muudetud 25.06.2012 direktori kk nr 1-1/74) {http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57515/Tartu+Vangla+kodukord.pdf, 13.02.2013}. Nimetatud säte reguleerib kinni peetavatele isikutele ravimite andmise korraldamist osakonnas ja sätte eesmärgiks on muuhulgas tagada kinni peetavate isikute poolt neile meditsiinilisest aspektist vajalike ravimite manustamine ja selle kontrollimise võimaldamiseks, kinni peetava isiku kohustus peale ravimi manustamist avada vangla teenistuja nõudmisel suu. 13. Kaebaja väidab kaebuses, et talle oli valvuri poolt antud korraldus arusaamatu. Kaebaja on vangla direktorile 10.09.2012 antud seletuskirjas (tlk 6 pöördel) selgitanud: “ Täna 10.09.2012. a hommikul loenduse ajal tõi korrapidaja Virve Inter mulle arsti poolt välja kirjutatud tableti. Kui olin selle ära manustanud ütles korrapidaja et, NÄITA!“. Kohus on seisukohal, et kirjalikus seletuskirjas toodud selgituse kohaselt sai kaebaja aru, et tal kästi näidata, kas kaebaja on arsti poolt välja kirjutatud tableti ära manustanud. Kohtu hinnangul on kaebuses toodud põhjendus, et korraldus jäi kaebajale arusaamatuks, otsitud eesmärgiga vabaneda vastutusest vastustaja ametniku õiguspärase korralduse täitmata jätmise eest. Kohus on seisukohal, et kaebajat ei ole karistatud ametniku korraldusele täpsustava seletuse küsimise eest, kuna osundatud seletuskirjas selgitab kaebaja edasi, et: „ Korrapidaja ütles, et näita suud ja mina osutasingi käega suule mille peale korrapidaja solvus /…/.“. Seega on kaebaja enda seletuskirjaga tõendatud, et ta sai aru, et valvur andis talle ravimi manustamise kontrollimise eesmärgil korralduse peale ravimi manustamist avada suu ehk näidata suud, mida kaebaja aga ei täitnud ja selle asemel, et suu avada, küsis, kas ta peab näitama suguelundit ja osutas käega oma suule. Seetõttu oli valvuri poolt kaebajale antud korraldus õiguspärane, kuna vastav volitusnorm vastustajale tuleneb kodukorra punktist 18.6. Kaebajal ei olnud aga õigust korralduse täitmata jätmise asemel käega suule osutamiseks. Valvuri korraldus oli seaduslik ka sellest aspektist, et valvur oli kodukorra kohaselt otsesõnu pädev kaebajale sellesisulise korralduse andmiseks ja ta tegi seda täpses vastavuses kodukorras sätestatuga. Karistusõiguses mõistetakse korralduse eiramise all igasugust selle mittevastavat täitmist, sh ka ainult osalist või mittetähtajalist täitmist. Kaebajale süüks pandud distsipliinirikkumise puhul on tegemist tegevusetusdeliktiga. Kohus on kaebaja seletuskirjale (tlk 6 pöördel), Virve Interi ettekandele (tlk 5) ja distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk 4) käsitletud tõenditele tuginedes seisukohal, et tõendatud on, et kaebajal oli objektiivselt võimalik valvuri poolt antud korraldust täita. Kaebaja on korralduse eiramise toime pannud vähemalt ettevaatamatusest, võttes aga arvesse, et kaebajale on kodukorra sätteid eelnevalt tutvustatud, ei saa välistada, et ta jättis valvuri korralduse täitmata tahtlikult. 14. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.3. kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

4 Vaidlust ei saa poolte vahel olla selles, et vangla valvuri puhul on kinni peetava isiku suhtes vaidlusaluses situatsioonis tegemist avaliku võimu kandjaga. Kodukorra punktiga 7.2.3. kaitstavaks õigushüveks on avalik võim ja avalik kord, aga ka inimese au ja väärikus. Kaebajale süüks pandud tegu - valvuri solvamine, on suunatud avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaitsmisega seotud ametiisiku vastu. Avaliku korrana mõistetakse üldteada olevalt aga tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Eestis ei loeta tavade ja heade kommetega kooskõlas olevaks mehe poolt võõra naisega, liiatigi veel ametiisikuga suheldes, rääkida mehe suguelunditest ega teha ettepanekut suguelundi näitamiseks. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajal tuvastatud meditsiinilist hälvet seoses ebaloomuliku sooviga suguelundite afišeerimiseks, samuti ei ole tõendatud kaebajale arsti poolt määratud ravimite seos taolise hälbega. Seega on kohus vastustaja poolt kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et kaebaja solvas ametikohustusi täitvat valvurit, kuna ta alandas valvurile esitatud küsimusega valvuri kui ametikohustusi täitva ametiisiku väärikust ja ründas sellega oma teoga ka avalikku korda. Oma teoga takistas kaebaja valvuril täita viimase kohustusi ametiisikuna. 15. Seega on Gert-Erik Rudissaare tegu põhjendatult loetud distsipliinirikkumiseks, sest VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

16. Vastuseks kaebajale rõhutab kohus kohtupraktikas korduvalt käsitletud seisukohta, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt RKHK 01.03.2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14).

HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

17. Vanglaametniku seadusliku korralduse eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja vangla üldist julgeolekut ohustav tegu, kuna sellega näitab kinnipeetav teistele kinni peetavatele isikutele negatiivset eeskuju. Käesoleval juhul viibis aga vaidlusaluse intsidendi juures veel vähemalt üks kinnipeetav. Samuti ohustab vangla julgeolekut ametikohustusi täitva ametiisiku solvamine, mille muudab eriti taunitavaks asjaolu, et kaebaja tegu evib soolise (seksuaalse) ahistamise ilminguid, kuna korralduse andis meessoost kaebajale naissoost valvur.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on eiranud menetlusnorme, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviija oleks pidanud kaebaja distsipliinirikkumise asjas osalema tunnistajana.

Kaebaja ei ole osundanud õigusnormile või –maksiimile, millele tema seisukoht põhineb. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et hea halduse tavaga ei oleks kindlasti kooskõlas vastupidine olukord ehk see, kui menetleja oleks kaebaja distsipliinirikkumise asjas enne üle kuulatud tunnistajana ja seejärel oleks ta määratud menetluse läbiviijaks. Taolisel puhul oleks vaieldamatult tõusetunud menetleja enesetaanduse küsimus.

5

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja süü tuvastamisel oleks tõendina mingis vormis kasutatud menetleja Marina Ilumetsalt saadud teavet ja teda kaebaja asjas tunnistajana üle kuulatud. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on rakendanud vajalikus määras meetmeid, võimaldamaks anda kaebaja distsiplinaarasjale objektiivne hinnang. Vastustaja on kaebaja süü tuvastamisel tuginenud kaebaja enda poolt antud seletuskirjadele, V. Interi ettekandele, Robert Avaste õiendile ja kinnipeetav Toivo Lillepeska selgitustele. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks T. Lillepeska ütlused (tlk 8) ei ole usaldusväärsed, mille tõttu puudub kohtul alus nende tõele vastavuses kahelda. Kohus on seisukohal, et vastustaja on tõsikindlalt tuvastanud asjas kogutud tõendite alusel, et kaebaja pani toime talle inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo. Vastustaja ei ole eksinud põhimõtte vastu, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused distsipliinirikkumise toimepanemises süüdiolekus tõlgendada distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Samuti ei tähelda kohus vastustaja poolt menetlusnormide rikkumisi, mis tingiksid vaidlustatud käskkirja tühistamise sel motiivil. Asjaolu, et kaebaja on distsipliinirikkumises süüdi ka menetleja siseveendumuse kohaselt, ei muuda käskkirja õigusvastaseks.

19. Kohus teadvustab endale, et halduskohtumenetluse eesmärgiks on üksikisiku kaitse täidesaatva võimu õigusvastase tegevuse eest avaliku võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1), kuid peab vajalikuks osundada, et küsitav on kaebajale määratud kergeima distsiplinaarkarituse – noomituse- proportsionaalsus kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumiste raskusse. Kohtu kahtlus karistuse ebaproportsionaalsusest tuleneb asjaolust, et deliktiõiguses tuleb süüdi oleva isiku õiguste kõrval arvestada ka kaebaja õigusega õiglasele menetlusele ja lahendile, kasvõi seetõttu, et käesoleval juhul puudub kehtiva materiaalõiguse kohaselt valvurist kannatanul kaebeõigus käskkirjale. Kuna kohus on seotud aga kaebuse nõude ja kaebuse piiridega, leiab kohus, et lõppkokkuvõttes puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, kuna käskkiri ei riku kaebaja õigusi.

Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 5 lg 1 p 1 tuleneva volitusnormi alusel jätta rahuldamata.

20. HKMS § 58 lg 5 alusel tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, peab kaebaja kandma menetluskulud. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja esitanud menetluskulu nimekirja ja võimalikke kuludokumente, mille tõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik