Legislator Case Law & Legislation
3-13-161/15 AI generated

3-13-161/15 · 3-13-161/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-161/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-161 Määruse kuupäev 14. veebruar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Kõrveküla Tankla taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Resolutsioon 1. Peatada Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 otsuse täitmine kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. 2. Saata käe...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 3-13-161/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-161 Määruse kuupäev 14. veebruar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Kõrveküla Tankla taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Resolutsioon 1. Peatada Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 otsuse täitmine kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. 2. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele ning kaebus ja sellele lisatud dokumentide koopiad vastustajale. Edasikaebamise kord 1. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsusega nr 12.2-7/183-6 määrati Kõrveküla Tankla OÜ käibemaksu tagatiseks 35 000 eurot. Kuna Kõrveküla Tankla OÜ on tasunud tagatist maksuhaldurile eelnevalt 3221,10 eurot, tuleb juurde maksta 31 772,90 eurot. Maksuhaldur tuvastas järgmist: 1) Kõrveküla Tankla OÜ vastab vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 5 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele. 2) Käibedeklaratsioonide kohaselt on Kõrveküla Tankla OÜ käibemaksukohustus olnud 2012. a jaanuarist kuni oktoobrini 18-220 eurot, 2011. a 95-185 eurot. Kõrveküla Tankla OÜ on deklareerinud töötasu väljamakseid 2011. a ja 2012. a 2-4 töötajale. 3) Kõrveküla Tankla OÜ-l puudub registritesse kantud vara. Eeltoodu mõjutab äriühingule määratava tagatise suurust suurendavalt, kuna tegemist on riskantse äriühinguga, kes makseraskuste korral ei pruugi olla suuteline täitma oma kohustusi. 4) Kõrveküla Tankla OÜ suhtes on tuvastatud maksuseaduse rikkumine ja väljastatud 08.05.2012 maksuotsus nr 12.2-3/3598-20, mille määratud maksusumma on tasutud. See suurendab määratava tagatise suurust põhjusel, et on suurendatud risk, et võivad tekkida täiendavad maksukohustused.

2 5) Kõrveküla Tankla OÜ omakapital on vähenenud, olles vähem kui pool osakapitalist. Seega on risk, et ettevõtte kütuse müügi registreering võidakse kustutada. Selle tulemusel võib äriühingu tegevus peatuda ning äriühing ei ole suuteline oma maksukohustusi täitma. 6) Ettevõtte kasum on vähenenud. 7) Maksuhalduril puudub garantii, et juhul, kui Kõrveküla Tankla OÜ-l tekivad makseraskused, tasub need osanik VVP Kinnisvara OÜ. 2. 24.01.2013 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Kõrveküla Tankla taotlus peatada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 täitmine kuni taotleja vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Juhul, kui esialgse õiguskaitse lahendamise ajaks on peatatud taotleja majandustegevuse registri kütuse müügi registreering, siis kohustada MTA-d taastama taotleja registreering majandustegevuse registris kütuse käitlejana ning seda vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Tallinna Halduskohtu 24.01.2013 määrusega edastati haldusasi haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ajutiselt ning peatati MTA 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6 täitmine kuni 11.02.2013 kaasa arvatud. 11.02.2013 määrusega pikendas Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kuni 18.02.2013 kaasa arvatud. 3. 13.02.2013 laekus haldusasja toimik Tartu Halduskohtusse.

Taotlus

4. OÜ Kõrveküla Tankla on Eesti mõistes väiksema suurusega kütuseettevõte, mis vajab oma tegevuse jätkamiseks käibevahendeid ja kellele oleks otsusega määratud täiendava 31 772,90 euro hoiustamine (tagatiseks andmine) majanduslikult keeruline ülesanne. OÜ Kõrveküla Tankla arendab oma tegevust Tartumaal, Kõrvekülas asuva kütusetankla kaudu, olles selles maapiirkonnas oluliseks tööandjaks.

Varasemalt, 2010. aastal, on taotlejale määratud käibemaksu tagatis summas 1227 eurot, mille ettevõte on maksuhaldurile tasunud. Seejärel on OÜ Kõrveküla Tankla tasunud Tallinna Halduskohtu 30.05.2011.a. esialgse õiguskaitse määruse järgi tagatiseks veel 2000 eurot, misjärel on ettevõte tasunud tagatistena riigile kokku 3227 eurot. Nimetatud summa on siiani käibemaksu tagatisena riigile hoiustatud.

OÜ Kõrveküla Tankla tegutseb siiani kütusekäitlejana, tasudes vajalikud riigimaksud, mistõttu ei ole maksuhalduril tulnud siiani olemasolevat tagatist realiseerida vms, taotluse esitaja maksekäitumine on olnud eeskujulik.

Nagu vaides kirjeldatud, on maksuhaldur pidanud tagatise määramisel kaalukaimaks väidet, mille kohaselt OÜ Kõrveküla Tankla bilansis 30.09.2012.a. seisuga kajastatud omakapital 14 796,16 eurot ei vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele, kuna omakapital peaks olema vähemalt pool osakapitalist (31 950 eurot). Maksuhalduri hinnangul mõjutab omakapitaliga seonduv tagatise suurust suurendavalt. Taotleja omakapital on 31.12.2012 seisuga 28 668, 15 eurot, mis tähendab seda, et omakapital vastab igati äriseadustiku nõuetele.

Taotlejale jääb arusaamatuks, kuidas on maksuhaldur arvestanud 35 000 eurose tagatissumma ja miks ei ole OÜ Kõrveküla Tankla puhul rakendatud valemit, mida on tehtud paljude teistele

3 kütusemüüjatele puhul – maksuhaldur on ühes kuus tasutava käibemaksu korrutanud kuuega ja saanud nõnda kohase tagatisesumma. OÜ Kõrveküla Tankla puhul oleks nõnda kohane tagatis ca 1200 eurot, kuid nagu eelpool mainitud, on OÜ Kõrveküla Tankla juba tasunud maksuhaldurile varasemalt 3227 eurot tagatist.

Ilma majandustegevuse registri registreeringuta taotleja kütust osta ega müüa ei tohi. Seega tähendaks tagatise mitteandmine seda, et taotleja tegevus peatuks või lõpeks üldse.

Eeltoodu õigustab esialgse õiguskaitse rakendamist, kuna vaide edasisel menetlemisel ilma õiguskaitseta puuduks ilmselt suurem mõte, kuivõrd OÜ Kõrveküla Tankla peab enne tegevuse lõpetama, sest ta ei tohiks ilma registreeringuta kütust müüa. Praeguseks tekkinud laovarud jääksid seisma.

Vaide esitaja taotleb esialgse õiguskaitse raames vaidlustatud otsuse täitmise peatamist, kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata.

Vastustaja seisukoht 5. Kaebaja poolt esitatud taotluse tagatise vähendamiseks rahuldas maksuhaldur osaliselt ning kaebajale määrati tagatis summas 35 000 eurot. Sisuliselt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega soovinud saavutada tagatise esitamisest vabastamist. Kaebaja selline taotlus on vastuolus Riigikohtu poolt lahendis nr 3-4-1-24-11 p 79 märgituga, et ilma tagatist esitamata ei ole võimalik kütuseturul tegutseda. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses kaalumist teostanud ja tagatise summat vähendanud. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjades nr 3-10-3387 ja nr 3-11-1955 leidnud, et tagatise määramisel on põhjendatud siiski lähtuda planeeritavast kütuse käibest ja sellest arvutatud käibemaksust, sest eeldatava sisendkäibemaksu arvesse võtmine käibemaksukohustuse prognoosimisel oleks liiga hüpoteetiline. Kaebaja peab olema valmis kandma oma kohustusi maksuhalduri ees ka juhul, kui ta mingil põhjusel teatud perioodil sisendkäibemaksu ei deklareeri. Kütuse käitlejal puudub subjektiivne õigus nõuda tagatise tasumisest vabastamist. Sellise taotluse tingimusteta rahuldamine oleks ka vastuolus avalike huvidega. Kaebaja väide tegevuse lõpetamisest on paljasõnaline. Kaebaja pole tõendanud, et tal puuduvad võimalused tagatise esitamiseks (nt käendus, garantii, vms). Ka leiab maksuhaldur eeltoodule tuginedes, et kaebaja eduväljavaated maksuhalduri otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole kuigi suured, kuna maksuhaldur on tagatise summa suurust niigi vähendanud ning seejuures ei oma haldusakti õiguspärasuse hindamisel olulist tähendust asjaolu, et maksuhaldur lähtus omakapitali küsimuses Kaebaja poolt esitatud 30.09.2012. a bilansist, sest Riigikohtu praktika (3-3-1-72-09) kohaselt haldusakti õiguspärasust hinnatakse ex ante vaatlusviisist lähtuvalt ehk vastavalt selle andmise ajal kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale. Kohtu seisukoht

4. HKMS § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel

4 juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p-s 1 on selgitatud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Samas määruses leidis kolleegium, et "haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. [--] Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga."

Kohtupraktikas on põhjendatuks peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist ka olukorras, kus kaebaja peaks kaebuse menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2005 määrus haldusasjas nr 2-3-147/2005).

5. Esialgse õiguskaitse kohaldamist takistaks kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada käesoleva informatsiooni alusel perspektiivituks. Tagatise määramise otsus on maksuhalduri kaalutlusotsus, mille põhjendusi on võimalik vaidlustada ja kontrollida.

6. Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses teatanud, et juhul, kui Kõrveküla Tankla OÜ ei esita tähtajaks tagatissummat vastavalt enda poolt vabalt valitud tagatise liigile, teeb MTA kooskõlas VKS § 15 lg-ga 5 otsuse Kõrveküla Tankla OÜ majandustegevuse registri kütuse müügi registreeringu peatamiseks kuni nõuetekohase tagatise esitamiseni. Tagatist andmata kaotab taotluse esitaja seega õiguse kütuse müügiga tegeleda.

Vastustaja leiab, et taotluse esitaja on esialgse õiguskaitse taotlusega soovinud sisuliselt saavutada tagatise esitamisest vabastamist. Kohus märgib, et kuna taotluse esitaja on kõnealuse otsuse vaidlustanud, on taotluse esitaja eesmärgiks kahtlemata vaidlustatud otsuse mittetäitmine. Kuna kaebaja on eelnevalt andnud tagatise summas 3227,10 eurot, ei ole kohtu hinnangul õige vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saavutaks taotluse esitaja tagatise esitamisest vabastuse.

Usutavaks võib pidada taotluse esitaja väidet, et väiksema ettevõtte jaoks võib tagatise summas 31 772,90 eurot hoiustamine olla majanduslikult keeruline ülesanne, mis võib ohustada või vähemalt raskendada ettevõtte tegevust ning kujutada seeläbi endast taotluse esitaja jaoks ebamõistlikku piirangut.

7. HKMS § 249 lg 3 lause 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul ei puuduta esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas kolmandate isikute õigusi. Avalik huvi võiks saada kahjustada seeläbi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldaks taotluse esitajal panna toime käibemaksupettus ja jätta maksukohustused täitmata. Taotluse esitaja on maksuhaldurile varasemalt tagatisena andnud 3227,10 eurot, mis taotluse esitaja keskmist käibemaksukohustust (u 200 eurot kuus) arvestades peaks katma 16 kuu käibemaksukohustuse. Seega on kohtu hinnangul avaliku huvi kahjustada saamise risk esialgse õiguskaitse kohaldamisel äärmiselt vähene.

8. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 249 lg-le 1 ja § 251 lg 1 p-le 1 rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab Maksu- ja Tolliameti 20.12.2012 otsuse nr 12.2-7/183-6

5 otsuse täitmise kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata.

9. HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

Roby Koik kohtunik