3-13-109/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-109

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-109 Haldusasi G.L. kaebus Tallinna Vangla 15.11.2012 käskkirja nr 1563-d „Kinnipeetav G.L.le distsiplinaarkaristuse määramine“ ; taotlus uue esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada G.L. kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri koos kaebuse materjalidega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

KAEBUSE ASJAOLUD:

1. 17.01.2013 saabus Tallinna Halduskohtule G.L. kaebus seotult Tallinna Vangla 15.11.2012 käskkirjaga nr 1563-d, millega määrati kaebajale Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 rikkumise eest karistuseks 17 ööpäevaks kartserisse paigutamist ja kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse. Karistuse täitmisele pööramisel piiratakse kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

2. Kaebusega kaasnevalt taotles G.L. esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Veel märkis G.L. EÕK taotluses, et 15 euro suuruse riigilõivu on ta eelneva õiguskaitse taotluse eest juba tasunud.

3-13-109

3. 21.01.2013 jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et juhul kui kaebaja eesmärgiks on distsiplinaarkaristust määravast käskkirjast vabanemine, oleks asjakohane esitada kaebus nõudega tühistada nimetatud käskkiri. Kaebusest ei olnud arusaadav, miks kaebaja nimetab ära soovi vaidlustada ametniku tegevus. Lisaks nimetas ta ära vaideotsuse, veel ka preventiivse huvi, kuid ei nimetanud selgelt, missugust haldusakti palutakse tühistada. Kohus selgitas, et antud juhul oleks tühistamisnõue karistust määravale käskkirjale nr 1563-d asjakohane ja ka lubatav, kuna kaebaja on läbinud tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse ja tühistamisnõue oleks selliselt tähtaegne.

Kui aga kaebaja eesmärgiks on kaebusega saavutada muu eesmärk, siis tuli kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ja kelle vastu see konkreetselt esitatakse. Kohus palus kaebajal kinnitada, kas kaebaja sooviks on esitada karistust määrava käskkirja suhtes tühistamisnõue. Esialgse õiguskaitse taotluse osas selgitas kohus, et kuna kaebuse esitajal oli esitatud juba varem EÕK taotlus, siis see johtus asjaolust, et kaebajal on vajalik kohtukaebuses vaidlustada distsiplinaarkaristust määrav käskkiri nr 1563-d, kui see rikub tema õigusi ja kui on läbitud vaidemenetlus.

Kaebuse esitaja oli märkinud ära EÕK taotluselt riigilõivu varasema tasumise, kuid ei ole märkinud, missugune lõiv on tasutud kaebuselt (mitu nõuet või 1 nõue), samas aga puuduvad andmed, et kaebaja taotleks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kohtusse esitatud kaebuselt ja et selle kohta oleks kaebajal esitatud põhistatud taotlus. Kohus selgitas, et kui põhistatud taotlust vabastada G.L. kaebuse nõuetelt riigilõivu tasumisest ei esitata, siis tuleb tasuda riigilõiv kaebuselt, millise nõude juurde ta jääb, kui kohtule vastab.

Kohus selgitas vajadust esitada põhistatud taotlus (määruse p 8) ja kohus väljastas täitmiseks majandusliku seisu formulari ning selgitas selle täidetult tagastamise vajadust ja kohustust. Kohus selgitas, et küsib ise välja K-raha andmed vanglalt ning hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel ja formulari mittetäitmisel ja kohtule selle mitteesitamisel võib kohus kaebuse tagastada. Seega nähtub käiguta jätmise määrusest, et kuniks kaebaja vastavat taotlust kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei esita, tuleb tasuda kaebuselt riigilõiv 15 eurot ja kohus esitas tasumiseks vajalikud andmed ja juhised.

Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Kohus hoiatas kaebajat kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmise tagajärgedest.

4. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 25.01.2013. Seega tulnuks puudused kõrvaldada hiljemalt 09.02.2013, kuna kohtumäärusele vastamise viimane päeva langes puhkepäevale, tuli esitada vastus kohtumäärusele hiljemalt 11.02.2013.

5. Tallinna Vangla esitas K-raha arve ja seisukoha EÕK taotluse suhtes ning märkis, et lisab kaebaja poolt esitamata dokumendid. EÕK osas leidis vangla, et kuna Tallinna HK kohaldas esialgset õiguskaitset kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle aja sees kaebust ei esitata, siis kaebaja uuesti esitatud EÕK taotlus ei kuulu rahuldamisele. Toetudes Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-17-04 leidis vangla, et esialgse õiguskaitse määrust ei tehta juhtudel, kui on ilmne, et kaebus on perspektiivitu. EÕK ei pea kohaldama siis, kui nähtub, et distsiplinaarkaristust ei saaks täitmisele pöörata, kui möödub 8 kuud VangS § 65 lõike 6 kohaselt. Kuna kaebus on perspektiivitu ja asja menetlus kohtus ei pruugi niipea lõppeda, seega ei täidaks karistuse määramine antud juhul oma eesmärki, kui see jääks täitmata. Esineb märkimisväärne avalik huvi, miks pöörata karistus täitmisele ja tagada kinnipeetu ümberkasvamine, et naasta õiguskuulekana vabadusse. Vangla eesmärkidega on ka kooskõlas, et kinnipeetav teaks, et vangla üldise

3-13-109

julgeoleku huvides tuleb suhtuda rikkumisse sallimatult ja karistuse määramisel viiakse see ellu. Rikkumisele kohane reageerimine aitab tagada vanglas üldist julgeolekut.

6. Käesoleva määruse koostamise ajaks G.L. kohtule täpsustavaid selgitusi ja taotlusi esitanud ei ole, samuti ei ole G.L. tasunud kaebuselt riigilõivu. Seega on kaebuse puudused kõrvaldamata, need on olulised puudused, mis takistavad kaebuse edasist menetlemist.

7. K-Raha andmetest nähtub, et kaebaja isikukontole on laekunud perioodil 01.09.12-

22.01.13 kokku sissetulekuid 260, 00 eurot, sellest hoiustati vabanemisfondi 118, 00 eurot ja kauplusest tehtud sisseostude mahaarvamiseks puudub alus, seega HKMS § 112 lg 1 p

1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 71 eurot, mis ületab kaebuselt nõutavat riigilõivu summat ja kaebajal tuleks tasuda kaebuselt riigilõiv, kuid kaebaja ei ole seda ettenähtud ajaks tasunud ja tasumisest vabastamise põhistatud taotlust ning majandusliku seisundi formulari täidetult tagastanud. Kaebajat ei saa nendel andmetel pidada maksujõuetuks ning kohtule vastamata jätmisega kaebaja seda ilmselt ka ise tunnistab. Nendel asjaoludel ei näe kohus enam põhjust kaebust uuesti käiguta jätta, kuna kaebuse esitajale olid antud võimalused kohtumääruse nõuded täita.

KOHTU SEISUKOHT

8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

9. G.L. oli kohustatud 21.01.2013 a halduskohtu määruse kohaselt arvestama talle kohtu poolt antud suuniseid ja kõrvaldama kaebuse puudused, sj tasuma riigilõivu kaebuselt või esitama põhjendatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kaebuse täpsustamiseks ja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole G.L. kohtule vastanud.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning riigilõivu tasunud, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

11. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

12. Kohtu kantselei poolt kontrollitud elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumine käesolevas haldusasjas. Kaebaja ei ole ka taotlenud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamist ega esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise põhistatud taotlust koos majandusliku seisu formulariga. Kaebuse asjaolude mittetäpsustamine antud asjaoludel ning riigilõivu tasumata jätmine/riigilõivust vabastamise taotluse esitamata jätmine on kaebuse oluline puudus, mis takistab selle edasist menetlemist. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebaja ei ole käesoleva ajani vastamise tähtaja pikendamist taotlenud. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult kaebuse oluliste puuduste tõttu, mis jäid kõrvaldamata.

13. Kuna kaebust ei saa edasi menetleda, siis loetakse, et kaebust kohtule ei ole esitatud ja kuna kaebuse esitaja ei saa taotleda EÕK juhul, kui kaebust kohtule seaduses märgitud tähtajal ei esitata, siis antud juhul niisugune olukord justnimelt tekib. Kuna kaebaja taotles uuesti esialgset õiguskaitset ja samas ei esitanud kaebust kohtule, mida saaks menetleda, siis kohus selguse huvides märgib kaebajale ja Tallinna Vanglale, et HKMS §

3-13-109

249 lg 4 kohaselt varasem esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld on kehtiv kuni kaebuse tagastamiseni ja selle läbi vaatamata jätmiseni. HKMS § 249 (esialgne õiguskaitse) sätestab vastavalt selle lg-s 1, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kaebaja esitas antud juhul EÕK taotluse juba vaidemenetluse kulgemise ajal, siis oli lubatav, et vastavalt lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse sai kaebaja esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal ja kaebaja seda tegi. Vastavalt sama õigusnormi lg-le 3 esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Antud juhul ongi tekkinud olukord, kus kohus saab vaadata asjaolud üle ja kaebaja uus EÕK taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebus tagastatakse ja kaebaja ei saa soovida kaebust esitamata esialgset õiguskaitset. Kuivõrd kaebaja oli saanud varasemalt esialgset õiguskaitset, siis esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni -lg 4. Kaebaja enam uut õiguskaitset ei saa, kuna kohus kaebust edasi ei menetle.

Karin Kalmiste kohtunik