2-11-61376/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-61376 Tsiviilasi A.T. hagi V.T. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 7. detsembri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.T. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): V.T. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX) Vastustaja (hageja): A.T. (isikukood: XXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 7. detsembri 2012. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

2 sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. A.T. esitas hagi V.T. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. Kostja võttis hagi abielu lahutamise osas õigeks, leides, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei nõustunud hagiga ühisvara nimekirja, vara väärtuse ja jagamise viisi osas.

Viru Maakohtu 04.06.2012. a osaotsusega rahuldati hagi abielu lahutamise osas. Osaotsus jõustus 19.07.2012. a. 14.08.2012. a tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. 02.11.2012. a esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt jäetakse kostja ainuomandisse kompromissis märgitud poolte ühisvara, s.o nahkdiivan, karniis, gaasipliit Elektrolux EHT6435K, küpsetusahi AEG B3191-4M, nõudepesumasin, õhupuhastaja, vannisegisti, peegel, dekoratiivuks, kirjutuslaud, triikraud Philips GS 4440, köögikombain OFC84E, tekk, triikimislaud, kööginõude komplekt, seinakell ning kostja kohustub hagejale ühisvara eest tasuma 1 700 eurot. Kostja kohustub 1 700 eurot tasuma hageja A.T. arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-11- 61376” järgnevalt: 1) 1 000 eurot 3 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest; 2) 700 eurot 15 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Kohtu nõudel esitasid pooled 03.12.2012. a kompromissi täpsustused, mille kohaselt kohustub kostja tasuma riigituludesse ühisvara jagamise nõudelt arvestatud riigilõivu summas 40 eurot ja hageja kohustub tasuma riigituludesse ühisvara jagamise nõudelt arvestatud riigilõivu summas 39.89 eurot.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus lõpetas 07.12.2012. a määrusega menetluse A.T. hagis V.T. vastu ühisvara jagamise nõude osas. Kohus kinnitas alljärgneva kompromissi: 2. Kinnitada hageja A.T. ja kostja V.T. poolt 01.11.2012. a koostatud ja 30.11.2012. a täiendatud kompromiss, mille kohaselt jääb poolte ühisvara, s.o nahkdiivan, karniis, gaasipliit Elektrolux EHT6435K, küpsetusahi AEG B3191-4M, nõudepesumasin, õhupuhastaja, vannisegisti, peegel, dekoratiivuks, kirjutuslaud, triikraud Philips GS 4440, köögikombain OFC84E, tekk, triikimislaud, kööginõude komplekt ja seinakell kostja ainuomandisse. 3. Kostja maksab hagejale ühisvara eest 1 700 eurot. 4. Kostja kohustub 1 700 eurot tasuma hageja A.T. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-61376” järgmiselt: 1) 1 000 eurot 3 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest; 2) 700 eurot 15 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. 5. Mõista välja V.T. lt riigituludesse 40 eurot ja A.T. lt riigituludesse 39,89 eurot. 6. Anda V.T. le ja A.T. le tähtaeg riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, nr 221023778606 AS-is

3 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumber 2900072136) ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud. 7. Jätta poolte muud menetluskulud nende enda kanda.

Kohus leidis, et ühisvara jagamise nõudes tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS §-le 432 ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega. Samuti selgitas kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks

Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist. TsMS § 661 lg 4 alusel rahuldas kohus nende taotluse ja lühendas kaebuse esitamise tähtaega 7 päevale.

Viru Maakohtu 21.10.2011. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-46278 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Viru Maakohtu 18.06.2012. a kohtumäärusega rahuldati hageja esindaja vandeadvokaat Tina Mare Hiobi taotlus ja maksti esindajale riigi eelarvest välja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 692.14 eurot. Viru Maakohtu 04.06.2012. a osaotsusega on TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole abielu lahutamisega seotud menetluskulud jäetud tema enda kanda. Tsiviilasjas 2-11-61376 09.01.2012. a määrusega vabastati hageja 479.33 eurot riigilõivu (sh 319.55 eurot abielu lahutamise nõudelt ja 159.78 eurot ühisvara jagamise nõudelt) tasumisest hagiavalduse esitamisel. Seega käesolevas asjas ei ole ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasutud. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas ½ riigilõivu moodustab 79.89 eurot (159.78 : 2). Pooled on leppinud kompromissis, et riigilõivust 40 eurot tasub riigituludesse kostja ja 39.89 eurot tasub hageja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. V.T. esitas määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse resolutsiooni p 2 täiendamist lausega: „muu ei ole poolte ühisvara“.

Määruskaebuse kohaselt kõrvaldas kohus põhjendamatult kompromissist lause „muu ei ole poolte ühisvara“. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kompromissi kinnitamine ilma

4 eelnimetatud lauseta ei vasta poolte tahteavaldustele kompromissi sõlmimisel ja annab aluse täiendavate vaidluste tekkimiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. A.T. leiab, et kohtumäärust ei ole vaja täiendada.

A.T. sõlmis kokkuleppe heas usus ja kavatsusega seda täita. Hageja ja kostja on allkirjastanud kokkuleppe, millega poolte ühisvara on jagatud ja V.T. on enamsaadud vara lubanud hagejale kokkulepitud määras hüvitada. A.T. on kokkuleppe allkirjastanud selges arusaamises ning seda kinnitavat 07.12.2012. a kohtumäärust mõistnud selliselt, et ühisvara jagamise üle pooltel tulevikus vaidlusi tõusetuda ei saa: abielu on lõppenud ja sellest abielust tekkinud ühisvara poolte kokkulepitud tingimustel jagatud. A.T. arvates vastab kohtumäärus sellisena poolte tahteavaldusele ning hageja ei näe vajadust 07.12.2012. a määruse punkti 2 täiendamiseks lausega „muu ei ole poolte ühisvara“, sest kohtumäärus vastab poolte tahtele ning on piisavalt selge ja arusaadav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. detsembri 2012. a määrus muutmata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2 on selge ja üheselt arusaadav ning ei vaja täiendamist.

Viru Maakohus on resolutsiooni p-s 2 nimetanud esemed, mis kuuluvad poolte ühisvara hulka. Järelikult esemed, mida kohus ei nimetanud, kuuluvad poolte lahusvara hulka. Kuna poolte ühisvara on kindlaks tehtud ja jagatud vastavalt poolte kokkuleppele, ei saa ühisvara koosseisu osas tulevikus vaidlusi tekkida. Vastustaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et ta on 07.12.2012. a kohtumäärust mõistnud selliselt, et kogu ühisvara on poolte kokkulepitud tingimustel jagatud ning ühisvara jagamise osas ei saa pooltel tõusetuda vaidlusi.

8. Kuna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi