2-12-45466/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada AB( isikukood XXX) ja AB( isikukood XX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Legislator headnote
AI generated2-12-45466/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi B . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise.
Full text
K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-45466 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2013.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi AB hagi AB vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: AB isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: AB isikukood XXX; elukoht XXX)
11.02.2013.a.
RESOLUTSIOON
1. Lahutada AB( isikukood XXX) ja AB( isikukood XX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
2. Jätta kostjale abiellumise ajal kantud perekonnanimi B .
3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 3 tööpäeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Poolte abielu registreeriti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXX. Abielust on XXX.a. sündinud tütar K . Lahkhelid perekonnas tekkisid poolte erinevatest ootustest abielule ja sellest tulenevatest teineteise mittemõistmisest. Vaatamata lahkhelidele püüdsid abikaasad aastate jooksul kuidagi abielu säilitada. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid 2010.a. kevadel ja alates sellest ajast elavad abikaasad lahus. Hageja on loonud tänaseks uue perekonna ja suhteid taastada ei soovi. Kuigi pooled on jõudnud ühisele seisukohale abielu lahutamises, on kostja korduvalt lükanud edasi lahutuse vormistamist perekonnaseisuosakonnas, tuues selleks erinevaid põhjusi. Käesoleva aasta oktoobrikuus leppisid pooled kokku ühise lahutusavalduse esitamises perekonnaseisuosakonnale, kuid viimasel hetkel kostja põhjendamatult keeldus. Seetõttu abielu lahutamine kohtuväliselt ei ole osutunud võimalikuks. Hageja palub lahutada abielu ja kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde.
KOSTJA SEISUKOHT Kohtuistungil ei vaidle kostja hagile vastu ja on abielu lahutamisega nõus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on elanud eraldi kolm aastat ja kinnitasid kohtuistungil kohtule, et ei soovi abielusuhet taastada.. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna on alust arvara, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.
Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi B . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik