3-11-2329/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2329 Haldusasi Kirill Katšani (Katšan) kaebus venekeelsest asjaajamisest keeldumisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.10.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kirill Katšani määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2011. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 26.09.2011 esitas K. Katšan Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta avaldab rahulolematust selle üle, et Viru Vanglas antakse kõik dokumendid, sh käskkirjad ja vastused tema kaebustele ja avaldustele eesti keeles, mida kaebuse esitaja ei valda. Kaebuse esitaja leiab, et sellise tegevusega rikutakse tema vangistusseaduse § 4 lg-st 1 ja põhiseaduse (PS) §-st 51 tulenevaid õigusi ning ta palub Viru Vanglalt välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.2011. a määrusega kaebuse, leides, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Halduskohtu hinnangul on kaebaja poolt esitatud nõudmine käsitletav mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Kaebuse esitaja toetub aga ainult oma õiguste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju ühegi rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Halduskohus märgib kaebuse esitaja poolt väidetava PS § 51 lg 2 rikkumise osas, et Viru Vangla asukohaks oleva Jõhvi valla kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011. a seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 13.11.2011 esitas K. Katšan määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.2011. a määrus. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja saanud üle kahe aasta kõigile oma kaebustele vastuseid eesti keeles ja keegi ei ole neid tema jaoks vene keelde tõlkinud. Määruskaebuse esitaja emakeeleks on vene keel ning ta ei ole nõus sellega, et kõik käskkirjad ja vastused tema avaldustele on eesti keeles, kuna eesti keel on talle arusaamatu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui ta ei valda eesti keelt, peaks talle antama vastuseid emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. Samuti märgib ta, et on teinud Viru Vanglale sellekohaseid märkusi, kuid Viru Vangla on neid ignoreerinud ega pole ka vabandanud. Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on määruskaebuse kohaselt see, et Viru Vangla vabandaks ning annaks talle vastuseid tema emakeeles. Määruskaebuses tugineb määruskaebuse esitaja endiselt PS § 51 lg-le 2 ning leiab jätkuvalt, et sellest sättest tulenevalt on tal õigus saada dokumente vene keeles.

4. Viru Vangla leiab oma 15.12.2011. a vastuses määruskaebusele, et määruskaebus ei ole põhjendatud, ning palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ning leiab, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 24.10.2011. a kohtumääruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.10.2011. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.

6. Määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et vangla on mitme aasta vältel vastanud tema avaldustele eesti keeles. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selliselt esitatud kaebus on käsitletav mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused, mille korral oleks isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

7. Põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1, keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 ls 1, ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 järgi on riigikeeleks eesti keel ning asjaajamine riigiasutustes toimub eesti keeles. Määruskaebuse esitaja tugineb asjaolule, et õigus saada vastused vene keeles tuleneb talle PS §-st 51. PS § 51 lg 2 sätestab, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Lisaks sätestavad õiguse saada riigiasutustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles samal tingimusel ka KeeleS § 9 lg 1 ja § 11. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ületa Jõhvi vallas, kus Viru Vangla asub, vähemusrahvusest püsielanike arv 50 %. Siiski ei oma nimetatud asjaolu tähtsust otsustamisel selle üle, kas vähemusrahvusest kinnipeetaval on õigus saada riigiasutuselt vastuseid vähemusrahvuse keeles. Nimelt on õiguskantsler oma 04.06.2009. a Viru Vanglale antud soovituses nr 7-4/080940/0903300 jõudnud järeldusele, et üheski vanglas (sh Viru Vanglas) ei ole temale teadaolevatel statistilistel andmetel kinnipeetavatel PS § 51 lg 2 ja KeeleS § 9 lg 1 alusel õigust nõuda vastuseid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt ja nende ametnikelt vähemusrahvuse keeles. Seega ei saa vanglas kinni peetaval ning vähemusrahvusesse kuuluval isikul olla õigust nõuda vanglalt vastuste saamist vähemusrahvuse keeles.

8. Lisaks on määruskaebuse esitaja palunud, et kohus kohustaks vanglat toimunu pärast tema ees vabandama. Riigikohtu halduskolleegium on 16.06.2005. a otsuse nr 3-3-1-10-05 p-s 18 märkinud, et vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada RVastS § 11 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamine eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju, ning selle alusel esitatava taotluse eesmärgiks on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine. Käesoleva määruse eelmises punktis toodud põhjendustel ei saa määruskaebuse esitajale olla käesoleval juhul tekkinud õigusvastaseid tagajärgi, kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Seega ei saa määruskaebuse esitajal ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust ka vabandamiseks kohustamise nõude osas.

9. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ning põhjendatud on kaebuse tagastamine halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 5 alusel.

Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits