2-12-18270/32 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-18270

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-18270 Tsiviilasi

AS T hagi SVAS vastu võla nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS T (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn; e-post: robert@lentsius.ee); Kostja: SVAS (registrikood XXX; asukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e-post: marko.mehilane@entsik.ee). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS T (hageja) ja S AS (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 hageja AS T esitab kosjale AS-le S hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates Harju Maakohtu poolt kompromissi kinnitamisest kohtumäärusega 23.09.2010.a ehituse alltöövõtulepingu tingimustele vastava first-demand garantiiaja tagatise (pangagarantii) summas 2% lepingu hinnast koos käibemaksuga ehk summas 7560,83 eurot, kusjuures pooled on kokku leppinud, et AS T lepingust tulenev garantii tehtud töödele kehtib kuni 30.11.2014.a ning AS T poolt esitatav firstdemand pangagarantii peab olema kehtiv vähemalt kuni 30.11.2014.a;

1.2 Kostja S AS tasub hagejale AS-le T hiljemalt 7 tööpäeva jooksul alates Harju Maakohtu poolt kompromissi kinnitamisest kohtumäärusega ja AS T poolt punktis 1.1 sätestatud pangagarantii esitamisest 94 328,32 eurot, milline summa tasutakse AS T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank selgitusega „kompromiss tsiviilasjas 2-12-18270“. Tasumisega viivitamisel maksab

2-12-18270

kostja AS S hageja AS T nõudel viivist 0,05% päevas kuni summa täieliku tasumiseni.

1.3 Hageja AS T kinnitab, et tal ei ole kostja AS S vastu 23.09.2010.a ehituse alltöövõtulepingust tulenevalt või sama lepinguga seonduvalt mistahes muid nõudeid peale käesoleva kompromissi punktis 1.2 nimetatu. Pärast punktis 1.2. kokku lepitud summa tasumist ei ole AS-l T AS S vastu 23.09.2010.a ehituse alltöövõtulepingust tulenevalt või sama lepinguga seotult mistahes nõudeid ega pretensioone.

1.4 Kostja AS S kinnitab, et tal ei ole hageja AS T vastu 23.09.2010.a ehituse alltöövõtulepingust tulenevalt või sama lepinguga seonduvalt mistahes muid nõudeid, välja arvatud lepingu alusel antud garantiiga seotud nõuded või tulevikus tekkida võivatest tööde varjatud puudustest tulenevad nõuded.

1.5 Pooled ei ole teineteise vastu tekkinud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus.

1.4 Poolte menetluskulud, sh kulud õigusabile, jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-18270. 3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 2 716,25 (kaks tuhat seitsesada kuusteist eurot ja 25 senti) eurot ja kanda see AS T arveldusarvele AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX. Hageja AS T tasus 10.05.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank viitenumbrile 2900072123 riigilõivu summas 5432,49 eurot selgitusega „riigilõiv AS T hagile SV Aktsiaseltsi vastu.“

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on AS T hagiavaldus kostja SVAS vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.09.2010.a ehituse alltöövõtuleping, mille esemeks oli Virumaa Tööstuspargi I etapi tehnovõrkude ja teede ehitustöödel tehtavad katendi ehitustööd. Kostja on kogu töö faktiliselt vastu võtnud, kuid on keeldunud alusetult tööde üleandmis-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamast. Hageja on kostjale esitanud kaks arvet, mis ei ole kostja poolt täies ulatuses tasutud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 95 867,47 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas

60 428,88 eurot ning viivis 0,2% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

2-12-18270

Harju Maakohtu 05.11.2012.a eelistungil lahendas kohus poolte menetluslikke ja tõendeid puudutavaid taotlusi. Kohus tegi muuhulgas kostjale menetluse venitamise eest trahvihoiatuse, sest kostja oli esitanud kolmanda isiku kaasamise taotluse hilinemisega. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb täpsustada, millisel alusel ta nõudele vastu vaidleb. Kohus andis kostjale aega oma seisukohtade põhistamiseks ja kõigi tõendite ning tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks kuni 07.01.2013.a. Kohus määras uueks eelistungi ajaks 21.01.2013.a.

Harju Maakohtu 21.01.2013.a eelistungil lahendas kohus poolte menetluslikke ja tõendeid puudutavaid taotlusi ning määras uueks eelistungi ajaks 15.04.2013.a.

Pooled esitasid 08.02.2013.a kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest ja nad loobuvad õigused pidada menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistung. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled palusid lühendada määruskaebuse esitamise õigust kolmele tööpäevale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

2-12-18270

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kolmele tööpäevale. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-12-18270 tasutud riigilõivust, so summas 2716,25 eurot. Hageja AS T tasus 10.05.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank viitenumbrile 2900072123 riigilõivu summas 5432,49 eurot selgitusega „riigilõiv AS T hagile SV Aktsiaseltsi vastu.“

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam kohtunik