2-12-1446/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei

kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-1446

Tsiviilasi

AN hagi OÜ P vastu saamata jäänud töötasu nõudes

Tsiviilasja hind

1342.14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AN(isikukood XXX, elukoht XXX),

Kostja OÜ P (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja Igor Sablonin (OÜ Ingor

õigusbüroo, asukoht Muhu 5-35, 13912 Tallinn, e-post

ingor@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuaril 2013.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja AN

Kostja seaduslik esindaja AT

Kostja lepinguline esindaja Igor Sablonin

RESOLUTSIOON

1. AN hagi OÜ P vastu rahuldada osaliselt.

2. Rahuldada AN hagi OÜ P vastu saamata jäänud puhkusehüvise nõudes ja välja

mõista OÜ P AN kasuks saamata jäänud puhkusehüvitis summas 319,69 eurot

(bruto).

3. Jätta rahuldamata ANhagi OÜ P vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskuludest jätta 80,01 % ulatuses AN kanda ja 19,91% ulatuses OÜ P

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja poolt 08. novembril 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.10.2010

töölepingu OÜ P , mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle juristi ametikohale.

Leping oli sõlmitud tähtajalisena kuni 31.12.2010. Lepingu järgi oli hagejale kostja

kohustatud tasuma töötasu summas 21 000 krooni kuus. Kostja on täitnud töötasu

tasumise kohustuse oktoobri ja novembri kuu eest, kuid on jätnud hagejale tasumata

töötasu detsembri kuu eest. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu

summas 21 000 krooni ehk 1342,14 eurot. Seisuga 01.01.2011 hagejal oli kasutamata 7

päeva puhkust ning sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale puhkusehüvitise summas

316,69 eurot. Hagejal palub kostjalt välja mõista viivist 155,27 eurot töötasu tasumisega

viivitamise eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Kostja vastuväited ja põhjendused,

3. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt

sõlmis kostja 01.10.2010 hagejaga töölepinug A-01, mille kohaselt asus hageja juristi

ametikohale. Sisuliselt on hageja töökohustuseks dokumentatsiooni ettevalmistamine P P

AS tegevusloa saamiseks. Vastavalt lepingu punktile 4.1. sõlmiti leping tähtajaga kuni

01.01.2011 ning vastavalt lepingu punktile 5.1. määrati hagejale töötasu 21 000 krooni

(bruto) ehk 1342 eurot kuus. Tasumise osutatud teenuse eest kostja planeeris teostada OÜ

P või OÜ P kontolt. Tasumine pidi toimuma vastavalt lepingule juriidilise isikuga, keda

esindab hageja kui juhatuse liige. Juriidilisele isikule tasumise aluseks pidi olema kord

kuus esitatud arve. Hageja poolt mitteesitatud arve tähendas seda, et hageja teenust ei

osutanud.

4. 08.06.2010 sõlmisid OÜ P ja A&C M OÜ 0hageja isikus käsunduslepingu XXX, mille

kohaselt asus hageja tööle juristi ametikohale. Tasumine osutatud teenuste eest toimus

vastavalt esitatud arvetele 10006, 10007, 10008, 100010. Seega ajavahemikus

08.06.2010-30.09.2010 hagejale maksti välja 144 305 krooni ehk 9 223 eurot. 05.08.2010

oli asutatud P P AS, milles asus hageja täitma juhatuse liikme kohustusi. Vastavalt P P

AS 19.08.2010 nõukogu otsusele, oli kooskõlastatud OÜ P ja OÜ P juhatuse liikme AT

isikus selle kohta, et hageja valmistab ette dokumendid P P AS-i tegevusloa saamiseks ja

teostatud töö eest tasuvad OÜ P ja OÜ P oma tegevuse lõpetamiseni. Vastavalt P P AS

nõukogu otsusele oli hagejal võimalus sõlmida kas töölepingud või käsunduslepingud,

kuid topeltasustamise vältimiseks ei teostata hagejale tasumist korraga töölepingu ja

käsunduslepingu alusel.

5. 01.10.2010 sõlmis kostja hageja palvel töölepingu nr A-01 töötasuga 21 000 krooni ehk

1342 eurot. Osutatud teenuste eest oktoobris ja novembris 2010 on hagejale tasutud 32

638 krooni ehk 2 086 eurot. 01.12.2010 hageja palvel oli sõlmitud OÜ A&C M uus

käsundusleping nr XXX. Vastavalt hageja poolt esitatud arvele on hagejale detsembris

2010 tasutud 40 000 krooni ehk 2556 eurot. Antud lepingu sõlmimise eritingimuseks oli

see, et välistada topelttasustamist ühel kuul ühe ja sama töö eest, korraga töölepingu ja

käsunduslepingu alusel. Selle alusel kostja jättis hagejale detsembri kuu eest töölepingu nr

A-01 järgi töötasu tasumata. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 1.1. oli hageja

töökohustuseks õigusabi ja nõustamise teenuse osutamine lepingus toodud mahus ja

tingimustel ja teenustasuga 2600 eurot kuus osutatud teenuste eest. Tegelikult tegeles

hageja dokumentatsiooni ettevalmistamisega P P AS tegevusloa saamiseks.

6. Kokku on 2010 aastal ajavahemikus 08.06.2010-31.12.2010 tasunud kostja hagejale

osutatud juriidiliste teenust eest 216 943 krooni ehk 13 865 eurot. Kostja on täitnud oma

kohustused hageja ees sõlmitud lepingute raames.

7. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus saamata jäänud töötasu nõue

jätta rahuldamata. Puhkusehüvitise nõudele kostja vastu ei vaielnud ja leidis, et hageja

poolt on puhkusehüvitis õigesti arvutatud.

Kohtu põhjendused

8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega,

on

seisukohal,

et

hagiavaldus

kuulub

rahuldamisele

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja

kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: 08.06.2010 on OÜ P, keda

esindas juhatuse liige AT ja OÜ A&C M , keda esindas AN, vahel sõlmitud

käsundusleping XXX, mille objektiks on käsundisaaja poolt käsundiandjale õigusabi ja

nõustamise teenuse osutamine lepingus toodud mahus ja tingimustel. Vastavalt lepingu

punktile 2.1. käsundiandja tasub käsundisaajale teenustasu 37 975 krooni ühe kuu

osutatud teenuste eest. OÜ A&C M on OÜ P osutatud teenuste eest esitanud arved nr

10006, 10007,10008,100010. Ajavahemikus 08.06.2010-30.09.2010 on OÜ P poolt OÜ

A&C M tasutud 144 305 krooni ehk 9 223 eurot. 05.08.2010 oli asutatud P P AS, milles

asus hageja täitma juhatuse liikme kohustusi. 01.10.2010 on hageja ja kostja vahel

sõlmitud tööleping A-01, mille kohaselt asus hageja tööle juristi ametikohale. Vastavalt

lepingu punktile 4.1. sõlmiti leping tähtajaga kuni 01.01.2011 ning vastavalt lepingu

punktile 5.1. määrati hagejale töötasu 21 000 krooni (bruto) ehk 1342 eurot kuus.

01.12.2010 on OÜ P , keda esindas juhatuse liige AT ja OÜ A&C M , keda esindas

AM, vahel sõlmitud käsundusleping nr XXX, mille punkti 1.1. kohaselt on lepingu

objektiks käsundisaaja poolt käsundiandjale õigusabi ja nõustamise teenuse osutamine

lepingus toodud mahus ja tingimustel ning lepingu punkti 2.1. kohaselt tasub

käsundiandja käsundisaajale teenustasu 2 600 eurot ühes kuus osutatud teenuste eest.

Vastavalt OÜ A&C M poolt esitatud arvele on kostja detsembris 2010 tasunud OÜ A&C

M 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot.

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on saamata jäänud 2010.a. detsembri töötasu

summas 1342 eurot. Hageja leiab, et kostja on täitnud töötasu tasumise kohustuse 2010.a.

oktoobri ja novembri eest, kuid on jätnud hagejale tasumata töötasu detsembri eest. Kostja

leiab, et hagejale on tasutud ajavahemikus 08.06.2010-31.12.210 hageja poolt osutatud

juriidiliste teenuste eest 13 865 eurot ja kostja on täitnud täies ulatuses ja tähtaegselt oma

maksekohustused hageja ees hagejaga sõlmitud lepingute raames.

11. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on kokkulepe töötasu kohta töölepingu

kohustuslik tingimus. TLS § 15 lg 2 p 1 kohustab töötajat tegema kokkulepitud tööd ja

TLS § 28 lg 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses,

mis arvutatakse ja makstakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt

vastuvõetud töö eest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ajavahemikus 08.06.2010-

31.12.210 osutanud juriidilise teenuseid erinevatele kostjaga seotud äriühingutele.

08.06.2010 kuni 30.09.2010 on hageja osutanud läbi temale kuuluva A&C M OÜ

käsunduslepingu alusel õigusabi ja nõustamise teenust OÜ P . 01.10.2010 hageja ja

kostja (OÜ P ) vahel sõlmitud tähtajalise töölepingu asus hageja kostja juures tööle juristi

ametikohale. Alates 01.12.2010 on hageja osutanud läbi temale kuuluva OÜ A&C M

käsunduslepingu alusel õigusabi ja nõustamise teenust kostjale. Hageja on seisukohal, et

detsembris 2010 on ta samaaegselt osutanud juriidilisi teenuseid kostjale nii töölepingu

kui käsunduslepingu alusel ning tegemist oli erinevate töödega. Kostja on oma vastuses

hagile selgitanud, et 05.08.2010 oli asutatud P P AS, milles asus hageja täitma juhatuse

liikme kohustusi ja vastavalt P P aS 19.08.2010 nõukogu otsusele oli kooskõlastatud, et

hageja valmistab ette dokumendid P P AS tegevusloa saamiseks ja teostatud töö ees

tasuvad OÜ P ja OÜ P oma tegevuse lõpetamiseni. Kostja selgituse kohaselt 01.12.2012

käsunduslepingu sõlmise tingimuseks oli välistada topelttasustamist ühel kuul ühe ja sama

töö eest, korraga töölepingu ja käsunduslepingu alusel. Kohtuistungil on kostja seaduslik

esindaja AT selgitanud, et hageja poolt on kõik lepingud koostatud ja hageja kohustus oli

alates 01.12.2010 tööleping lõpetada kuna ta ise soovis käsunduslepingu sõlmimist.

Kostja seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli hageja kutsutud OÜ P P P AS

lepingute ettevalmistamiseks ja tegevusloa saamiseks ja need teenused maksis kinni OÜ P

, hageja pidi teenindama kõiki P .

12. TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 4

lg 2 tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt TLS § 4 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega on

üldjuhul lubatud töölepingut sõlmida ja muuta ka suulises vormis, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Vastavalt TsÜS § 77 lg 3 poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud

tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. TsÜS

§ 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui

seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 13 lg 3 kui lepingus

oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks

lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema

käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses

vormis. Seega kui pooled on kokku leppinud lepingu muutmises või lõpetamises üksnes

kirjalikus vormis, võib seda siiski muuta ka suulises vormis, kui lepingupoole käitumisest

nähtub, et ta on lepingu muutmise või lõpetamise vormi aktsepteerinud. Hageja ja kostja

vahel 01.10.2010 sõlmitud töölepinguga ei ole pooled kokku leppinud, et töölepingut saab

muuta või lõpetada üksnes kirjalikus vormis. Arvestades ülaltoodut on hageja ja kostja

vahel kirjalikus vormis sõlmitud töölepingut võimalik kehtivalt muuta või lõpetada ka

kirjalikku vormi järgimata. Oluline on tuvastada poolte kokkulepe.

13. Kohus nõustub kostja käsitlusega selles, et 01.12.2010 kostja ja OÜ A&C M vahel

käsunduslepingu sõlmimisel leppisid hageja ja kostja kokku selles, et samaaegselt

hagejale töölepingu alusel ja käsunduslepingu alusel kostjale õigusalase nõustamise eest ei

maksta. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada poolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kuigi 01.12.2010 sõlmitud käsunduslepingus

ei ole kirjalikult kokku lepitud, et samaaegselt hagejale töölepingu ja käsunduslepingu

alusel kostja poolt õigusalase nõustamise eest tasu ei maksta, nähtub selline kokkulepe

hageja ja kostja käitumisest enne ja pärast 01.12.2010 käsunduslepingu sõlmimist. Kohtu

poolt on tuvastatud, et 08.06.2010 on kostjaga seotud juriidiline isik OÜ P ja hagejale

kuuluv OÜ A&C M vahel sõlmitud käsundusleping õigusabi ja nõustamise teenuse

osutamiseks ja OÜ P kohustus tasuma OÜ A&C M tasuma ühe kuu teenuse eest 37

975 krooni. Kuigi nimetatud leping oli sõlmitud kehtivusega kuni 31.08.2010 nähtub

hageja poolt esitatud arvetest ja OÜ P pangakonto väljavõttest, et OÜ P on tasunud OÜ

A&C M 29.09.2010 igakuiselt 37 975 krooni, välja arvatud 21.06.2010 kui OÜ P on

tasunud OÜ A&C M 30 380 krooni kuus (t/l 101-105). 01.10.2010 on hageja ja OÜ P

vahel sõlmitud tööleping kehtivusajaga 01.10.2010 kuni 31.12.2010, mille kohaselt asus

hageja kostja juures tööle juristi ametikohal töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 eurot.

01.12.2010 on kostja ja hagejale kuuluva OÜ A&C M vahel sõlmitud käsundusleping

kostjale õigusabi ja nõustamise teenuse osutamiseks ja kostja kohustus tasuma OÜ A&C

M ühe kuu teenuse eest 2600 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hageja osutanud alates

08.06.2010 kostjale ja kostjaga seotud äriühingule OÜ Põigusalast nõustamist nii

töölepingu kui käsunduslepingu alusel. 01.12.2010 sõlmitud käsunduslepingu alusel

hageja poolt osutatud õigusalase nõustamise eest kohustus OÜ P tasuma hagejale

kuuluvale OÜ A&C M peaaegu sama palju tasus OÜ P õigusalase nõustamise eest OÜ

A&C M . Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingutele on poolte tahteks olnud hageja poolt kostjale õigusalase nõustamise teenuse

osutamine ja selleks on kasutanud pooled erinevaid õiguslikke võimalusi ning hageja on

osutanud kostjale õigusalast nõustamist nii töölepingu kui käsunduslepingu alusel.

14. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks ajavahemikus 01.12.2010-

31.12.2010 osutanud kostjale õigusalast nõustamist samaaegselt nii töölepingu kui

käsunduslepingu alusel. Kostja väidete kohaselt oli hageja kutsutud OÜ P P P AS

lepingute ettevalmistamiseks ja tegevusloa saamiseks ja need teenused maksis kinni OÜ P

, hageja pidi teenindama kõiki P. Paljasõnaline on hageja väide, et töölepingu ja

käsunduslepingu täitmisel täitis hageja erinevaid tööülesandeid. Arvestades seda, et

vastavalt hageja ja kostja vahel 01.10.2010 sõlmitud töölepingu punkt 6 kohaselt töötaja

töötab täistööajaga, siis ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks samaaegselt kehtiva

töölepinguga tellinud hagejalt käsunduslepingu alusel õigusnõustamise teenust, mille eest

kostja oleks pidanud lisaks töölepingu alusel tasumisele kuuluvale töötasule summas

1342,14 eurot tasuma hagejale täiendavalt 2600 eurot kuus.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema

teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.

Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhetes on vajalik eelnev

tähelepanu juhtimine kohustuste rikkumisele. Antud juhul hageja nimetatud viisil

käitunud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud enne kohtusse

pöördumist kostja vastu saamata jäänud töötasu nõuet, st hageja esitas kostja vastu

väidetava saamata jäänud töötasu nõude alles 08.11.2011, s.o. on peaaegu aasta aega

pärast töösuhte lõppemist. 08.11.2011 hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt

esitas hageja kohtule koos kostja vastu esitatud töötasu nõudega ka kostja vastu

01.01.2012 sõlmitud käsunduselepingust tuleneva nõude, mille kohus eraldas eraldi

menetlusse.

Nimetatud

hagiavaldusest

nähtuvalt

on

hageja

osutanud

kostjale

käsunduslepingu alusel õigusnõustamist kuni 04.11.2011 lepingu ülesülemiseni hageja

poolt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust

selle kohta, miks ta kostjalt 2010 a. detsembri eest väidetavalt saamata jäänud töötasu ei

ole nõudnud ja on jätkanud õigusteenuse osutamist kostjale kuni 04.11.2011

käsundusleping alusel, saab ka sellest teha järelduse, et tegelikult olid pooled jõudnud

kokkuleppele selles, et hagejale 2010.a detsembri eest samaaegselt töölepingu ja

käsunduslepingu alusel tasu ei maksta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on

kostjalt saanud tasu vastavalt poolte kokkuleppele ja sellest tulenevalt jätab kohus hageja

2010.aasta detsembri saamata jäänud töötasu nõude summas 1342,14 eurot rahuldamata.

16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista töötasu tasumisega viivitamise eest viivise

summas 155,27 eurot. Kuna kohus ei pea hageja töötasu nõuet kostja vastu põhjendatuks,

siis ei rahulda kohus ka hageja viivisenõuet.

17. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja poolt kostja vastu esitatud saamata jäänud

puhkusehüvitise nõudele. Vastavalt TLS § 71 töölepingu lõppemisel on tööandja

kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal seisuga 01.01.2011 kasutamata 7 päeva puhkust ja

sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale puhkusehüvitise summas 316,69 eurot. Hagile

esitatud kirjalikus vastuses on kostja teatanud, et ta ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses,

kuid sisulisi vastu hageja puhkusetasu nõudele esitanud ei ole. 18.01.2013 kohtuistungil

on kostja teatanud, et kostja hageja puhkusehüvitise nõudele vastu ei vaidle ja

puhkusehüvitis on hageja poolt õigesti arvutatud. Kostja ei ole tõendanud töölepingu

lõppemisel kasutamata põhipuhkuse eest hüvitise maksmist. Kohus lähtub hageja nõudest

ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks puhkusehüvitise summas 319,69 eurot.

18. Eeltoodu alusel kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Kohus jätab rahuldamata hagi

saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes ja rahuldab hagi saamata jäänud puhkusehüvitise

nõudes.

19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

20. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind

hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS ] 122 lg 1 ja lg 2 alusel on hagi hind

1658,83 eurot.

Menetluskulude jaotamine

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 19,09 % ulatuses, siis tuleb menetluskulud 19,09%

ulatuses jätta kostja kanda ja 80,01 % ulatuses jätta hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik