3-11-1811/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1811 Haldusasi Sergei Jerini kaebus kahju

300 000 eurot hüvitamise nõudes seoses vangistusseaduse mittevastamisega Euroopa Liidu õigusaktidele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. S. Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot seoses vangistusseaduse mittevastamisega Euroopa Liidu õigusaktidele. Eesti ei ole demokraatlik riik ning kaebaja kannab karistust, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) vangistusõigusega. Seega on kaebaja karistust raskendatud ja tal on õigus kompensatsioonile. Lisaks nimetab kaebaja mitmeid vangistusseaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas EL õigusega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 20.09.2011. a määrusega S. Jerini kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt ei kuulu esitatud kaebus halduskohtu pädevusse. Halduskohtu poole võib pöörduda konkreetsete haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Juhul, kui kaebaja leiab, et sellise konkreetse haldusakti või toimingu aluseks olev õigusnorm on põhiseadusega vastuolus, siis ta saab taotleda selle normi kohaldamata jätmist konkreetse vaidluse lahendamisel. Kahjunõude esitamine seoses vangistusseaduse mittevastamisega EL õigusaktidele ei ole võimalik. Kaebajal ei ole käesoleva kaebusega võimalik otseselt mitte kuhugi pöörduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus tühistada. Kohtunik ajab kaebajat pidevalt segadusse ja takistab õigusemõistmist sellega, et ei osunda kaebaja poolt esitatud kaebuse kuupäevale. Kohtunikku ei huvita õigusemõistmine. Kohtunik rikub teadlikult tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 465 sätestatud õigusi. Kaebajal on õigus kaitsele vastavalt EL kodanike põhisõiguste ja vabaduste hartale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 alusel on kohtunikul kohustus saata kaebaja kaebus vastavatele instantsidele. Kaebaja taotleb TsMS § 23 p 7 rakendamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Viru Vangla palub jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu seisukohtadega ning leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Viru Vangla ei saa olla vastustajaks kahju hüvitamise nõudes seoses asjaoluga, et vangistusseadus ei vasta EL õigusaktidele. Viru Vangla saab olla vastustaja vangla poolt konkreetse toiminguga või haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, kuid kaebusest tulenevalt ei ole kaebaja vaidlustanud mingeid toiminguid ega haldusakte, vaid on avaldanud üldist rahulolematust vangistusseaduses sätestatud regulatsiooni osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus tuleb tühistada ja haldusasi saata Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks.

6. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et vangistusseaduse teatud normid on kaebaja arvates vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seejuures on kaebaja õigusliku alusena viidanud riigivastustuse seaduse (RVastS) §-le 14. RVastS § 14 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. RVastS § 14 alusel tekitatud kahju ei ole tekitatud ühegi haldusorgani poolt ja seega on sellise kahju hüvitamise taotlus võimalik esitada ainult halduskohtule.

7. Kuna eeltoodu alusel kuulub sellise kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, siis puudus halduskohtul alus kaebus tagastada HKMS vr § 11 lg 4 alusel. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtul puudub koheselt vajadus kaebust menetlusse võtta, vaid halduskohtul on kohustus anda hinnang sellele, kas on täidetud RVastS §-s 14 toodud eeldused, mis annavad võimaluse kaebust menetleda.

Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi