3-12-1814/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1814 Haldusasi Rein Nikitini (Nikitin) kaebus Maksuja Tolliameti kohustamiseks tagastada alusetult tasutud aktsiis summas 16,88 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rein Nikitini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Rein Nikitin Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohus 25.10.2012. a määrus.

2. Saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.08.2012 sisenes R. Nikitin Vene Föderatsioonist Koidula piiripunkti kaudu Eestisse.

R. Nikitini suuliste ütluste alusel koostati tollideklaratsioon (tl 7-8), mille alusel kuulus tasumisele kütuse aktsiis 16,88 eurot, kuna sõiduki paagis oli rohkem kütust, kui oli vajalik sihtpunkti jõudmiseks. R. Nikitini vastuväiteid ei arvestatud, vaid ähvardati sõiduk määramata ajaks kinni pidada.

2. 24.08.2012 esitas R. Nikitin Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-5), milles palub tuvastada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektori 17.08.2012. a tegevuse õigusvastasus reisi sihtkoha avaldamise nõudmisel ja kütuseaktsiisi kinnipidamisel ning välja mõista talle tekitatud kahju 16,88 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 05.12.2012. a määrusega (tl 11) kaebuse käiguta, selgitas kaebuse esitajale, et maksukohustus ei ole üldjuhul käsitatav riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel hüvitatava kahjuna, mistõttu võib esitatud kahju hüvitamise nõue olla sobimatu soovitud eesmärgi saavutamiseks. Halduskohus palus kaebajal täpsustada kahjunõuet ning selgitada, kuidas on tuvastamisnõue kaebaja eesmärgi saavutamiseks efektiivseim õiguskaitsevahend.

4. 17.09.2012 esitas R. Nikitin halduskohtule kaebuse täienduse (tl 15), milles palus kohustada Maksuja Tolliametit tagastada talle alusetult tasutud aktsiis summas 16,88 eurot.

5. 18.09.2012. a määrusega (tl 17) võttis Tartu Halduskohus R. Nikitini kaebuse maksuja Tolliameti kohustamiseks tagastama talle alusetult tasutud aktsiis summas 16,88 eurot menetlusse.

6. Vastustaja leiab oma 27.09.2012 halduskohtule esitatud seisukohas (tl 22-25), et kaebaja poolt esitatud tollimaksu tagastamise nõude puhul on ette nähtud kohustuslik kohtuväline kord, mille kohaselt tuleb tolliasutusele esitada taotlus tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks ja tollimaksu tagasimaksmiseks, ning juhul, kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata, võib isik pöörduda kaebusega kohtu poole. Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja enne kohtusse pöördumist vastava taotlusega tolliasutuse poole pöördunud ning kohtul ei ole võimalik kohustada vastustajat tagastama kaebaja poolt tasutud tollimaksu, mistõttu on alus jätta kaebaja kohustamiskaebus läbi vaatamata selle ilmselge perspektiivituse tõttu.

7. Tartu Halduskohus selgitas 27.09.2012. a kirjaga (tl 31) kaebajale, et tema poolt esitatud kaebusega soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaebaja ei ole taotlenud tollideklaratsiooni tühistamist tolliasutuselt. Samuti tegi halduskohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebusest loobumist.

8. R. Nikitin palub oma 22.10.2012. a halduskohtule esitatud kirjas (tl 36-38) jätkata tema kaebuse menetlemist, ning on endiselt seisukohal, et 17.08.2012. a piiriületusel kütuselt tasutav aktsiisimaks oli talle määratud ebaseaduslikult. Kaebaja hinnangul on kaebuses taotletud ka haldusakti ning haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ning sellest tulenevalt haldusakti tühisuse tuvastamist, samuti tühise haldusakti alusel tasutud aktsiisi tagastamist. Samuti leiab kaebaja, et dokument, millele ta andis 17.08.2012 allkirja ning mille alusel tasus ta aktsiisisumma, ei ole tollideklaratsioon, vaid maksuotsus.

9. Tartu Halduskohus jättis 25.10.2012. a määrusega (tl 40) kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, so vastustajale ettekirjutuse tegemist aktsiisi tagastamiseks. Halduskohtu määruse kohaselt ei ole käesolevas asjas võimalik esitada haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ega haldusakti tühisuse tuvastamise nõudeid, sest Maksuja Tolliamet ei ole andnud 17.08.2012 haldusakti kaebaja kohustamiseks tasuda aktsiisi. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et tema suuliste ütluste alusel koostatud deklaratsioon koos lisaga, mille allkirjastamist on kaebaja tunnistanud, on tegelikult maksuotsus. Aktsiisi tasumise kohustus tuleneb seadusest ning selle tasumise kohustuse seisukohalt olulised asjaolud fikseeritakse deklarandi poolt esitatud deklaratsiooniga. Käesoleval juhul on kaebaja deklareerinud kauba aktsiisiga maksustamisele kuuluva kaubana ja deklaratsioon on kehtiv. Tasutud aktsiisi tagastamiseks tuleb aga kaebajal esitada vastustajale taotlus deklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajat mitterahuldava otsuse korral on otsust võimalik vaidlustada halduskohtus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 09.11.2012 esitas R. Nikitin Tartu Halduskohtu 25.10.2012. a määruse peale määruskaebuse (tl 46-49). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tolliametniku poolt koostatud dokumenti ei saa pidada deklaratsiooniks, sest tolliametnik ei ole õigustatud seda deklarandi nimel tegema. Kaebaja oli sunnitud nimetatud dokumendi allkirjastama, kuna teda ähvardati allkirja mitteandmise korral sõiduki kinnipidamisega. Kuna vaidlustatud dokumendiga on määruskaebuse esitajale pandud kohustus tasuda riigile makse, siis on tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saab halduskohtumenetluses nõuda vaatamata sellele, millisel blanketil see on, ning et dokumendis puudub viide selle vaidlustamise korrale. Isik peab saama vaidlustada Maksuja Tolliameti otsustust talle ebaseaduslikult määratud maksu määramise kohta ka siis, kui vastav dokument ei ole pealkirjastatud maksuotsusena. Kuna kaebuses taotletud eesmärgi saavutamine sõltub otseselt 17.08.2012 Koidula tollipunktis tolliametniku poolt koostatud haldusdokumendile antavast õiguslikust hinnangust, on halduskohus alusetult jätnud määruskaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisega võeti määruskaebuse esitajalt võimalus saada kohtulikku kaitset.

11. Maksuja Tolliamet palub oma 16.11.2012. a vastuses määruskaebusele (tl 55-57) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega selle täienduses esitanud tühistamisnõuet, mistõttu on määruskaebuses esitatud vastav väide ebatõene. Samuti on vastustaja hinnangul ebatõene kaebaja seisukoht, et tollideklaratsioon on haldusakt. Kaebajale on tollis vormistatud elektroonilises andmetöötlussüsteemis tollideklaratsioon kaebaja poolt suuliselt deklareeritud andmete põhjal. Tollideklaratsiooniga ei panda isikule täiendavaid kohustusi, vaid arvestatakse üksnes tasumisele kuuluva maksu summa ning see kujutab endast toimingut, millega deklarant avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Seega ei ole tollideklaratsioon haldusaktina halduskohtus vaidlustatav. Määruskaebuse esitajalt ei ole käesoleval juhul kaebuse läbi vaatamata jätmisega võetud ära kohtuliku kaitse võimalust, vaid talle on selgitatud, et käesoleva kaasuse puhul on seadusega sätestatud kohtueelse menetluse läbimise kohustus ning seda tuleb määruskaebuse esitajal ka järgida. Määruskaebuse esitaja eesmärgi saavutamiseks on tal seadusest tulenevalt võimalus ja õigus taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tasutud maksusumma tagastamist. Pärast sellekohase taotluse lahendamist Maksuja Tolliameti poolt, juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele tolliseaduse (TS) § 7 alusel vaide või pöörduda kaebusega kohtusse. Halduskohtule esitatud kaebuse abil ei ole aga soovitud eesmärgi saavutamine vastustaja hinnangul mitte kuidagi võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 25.10.2012. a määrus tühistada.

13. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud R. Nikitini poolt esitatud kaebuse eesmärgi ning õige on ka halduskohtu järeldus, et kaebuse esitamisega soovitud eemärki ei saa saavutada õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega, kuna tegemist on väheefektiivse õiguskaitsevahendiga. Halduskohus on küll selgitanud kaebajale tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise korda, kuid on lõppkokkuvõttes asunud ebaõigele seisukohale, et kaebaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada eelnevalt Maksuja Tolliametilt tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist taotlemata.

14. Halduskohus on leidnud, et määruskaebuse esitaja pidi taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagastamist Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik; edaspidi ÜTS) art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 251, TS § 49 lg 2 ja rahandusministri

02.05.2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel ning võis alles seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Sellisele järeldusele jõudmisel on halduskohus tuginenud eelkõige Euroopa Kohtu 15.12.2011. a otsuses kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ esitatud seisukohale, et Euroopa Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist.

15. Ringkonnakohus leiab, et Euroopa Kohtu 15.12.2011. a otsus ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud asjas leidis Euroopa Kohus viitega ÜTS art 4 p-le 17, et tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, mistõttu ei ole deklaratsiooni puhul tegemist ühepoolset laadi otsusega tolliseadustiku art 4 p 5 tähenduses. ÜTS art 66 p 1 kohaselt tunnistab toll deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud. ÜTS art 66 p-st 2 tuleneb, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult teatud juhtudel. Euroopa Kohus leiab, et artikli 66 sõnastusest tuleneb, et kui deklarant ise soovib tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada, peab ta taotluse esitama tollile, mitte kohtule.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et Euroopa Kohtu 15.12.2011. a otsus ei kohaldu deklarandi ja tolli vahelistele vaidlustele selle üle, kas deklarant pidi esitama tollile tollideklaratsiooni või võis kaubasaadetise deklareerida suuliselt. Seega vaidlevad käesoleval juhul pooled sisuliselt selle üle, kas määruskaebuse esitaja pidi Eestisse sisenemisel esitama tollideklaratsiooni. TS § 37 lg 2 kohaselt tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil.

Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 225 punkti b järgi võib suulise vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitada mittekaubanduslikku laadi kauba kohta tingimusel, et saadetise koguväärtus deklarandi kohta ei ületa ühenduse kehtivate õigusaktidega ettenähtud statistilist piirmäära ja saadetis ei ole osa samasuguste korrapäraste saadetiste seeriast ja seda ei vea sõltumatu veoettevõtja suurema lasti osana. TS § 37 lg-st 3 tuleneb, et kaubasaadetise kohta tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri.

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 järgi on Eestisse sissesõidul mootorsõiduki kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKEAS § 69 lg 1 järgi on liiduvälisest riigist saabuval reisijal lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

TS § 37 lg 6 järgi võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud tolliametnik aktsiisivabastuse rakendamist määruskaebuse esitaja suhtes õigustatuks, mistõttu tuli esitada tollideklaratsioon ning määruskaebuse esitaja pidi piiri ületamisel tasuma aktsiisimaksu. Kuna kirjeldatud olukorras ei olnud määruskaebuse esitaja poolt tollideklaratsiooni esitamine vabatahtlik, ei vasta tollideklaratsiooni esitamine ÜTS art 4 p-s

17 toodud toimingu tunnustele. Ühtlasi ei esine seetõttu ka ÜTS art 66 p-s 1 toodud olukorda, mistõttu ei ole määruskaebuse esitajal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ÜTS art 66 p-s 1 nimetatud alustel.

17. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ÜTS §-ga 66, TS §-ga 49 ja rahandusministri 02.05.2006 määrusega nr. 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ ettenähtud menetlust saab viidatud õigusaktide ning Euroopa Kohtu 15.12.2011. a otsuse koosmõjust tulenevalt pidada HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks eeskätt vaid juhul, kui pooled ei vaidle tollideklaratsiooni esitamise vajaduse üle. Vaidluse lahendamiseks selle üle, kas määruskaebuse esitaja pidi esitama tollideklaratsiooni või mitte, saab isik pöörduda otse halduskohtusse. Vastupidine seisukoht kitsendaks ebamõistlikul määral määruskaebuse esitaja kaebeõigust, mis ei oleks kooskõlas Põhiseaduse § 15 ega halduskohtumenetluse seadustiku § 44 eesmärgiga.

18. Eeltoodud kaalutlustel tuleb Tartu Halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohtul tuleb asja menetlemise jätkamisel selgitada kaebajale tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kasutamist lähtuvalt käesoleva määruse põhjendustest ning anda võimalus kaebuse nõude muutmiseks.

Agu Timmi Einar Vene Tiina Pappel