Legislator Case Law & Legislation
2-12-43534/18 AI generated

2-12-43534/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-12-43534/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on 26.10.2012 hageja K. T. hagi A. T. vastu abielu lahutuse nõudes. 02.11.2012 võttis kohus esitaud hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 28.11.2012 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta lahutust ei soovi. Kostja lootis leida hagejaga kompromissi. 10.01.2013 on kostja ära kuulatud Harju Maakohtu poolt erinõude korras. Erinõude korras ärakuulamisel kostja avaldas, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Kohtuistung oli määratud 11.02.2013 kell 10.00. Kostja kohtuistungile mõjuval põhjusel ei ilmunud, sest ta viibib alates 25.08.2012 *.

Legislator headnote

AI generated

2-12-43534/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: T. hagi A. T. vastu abielu lahutuse nõudes. 02.11.2012 võttis kohus esitaud hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 28.11.2012 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta lahutust ei soovi. Kostja lootis leida hagejaga kompromissi. 10.01.2013 on kostja ära kuulatud Harju Maakohtu poolt erinõude korras. Erinõude korras ärakuulamisel kostja avaldas, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Kohtuistung oli määratud 11.02.2013 kell 10.00. Kostja kohtuistungile mõjuval põhjusel ei ilmunud, sest ta viibib alates 25.08.2012 *.

Keywords

AI generated
unnecessary costs absence of hardship inadequate service provision hotel accommodation contract unpaid advance on costs compensation for inconvenience
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43534 Tsiviilasi

K. T. hagi A. T. vastu abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. T. (isikukood *, elukoht: *, e-post: *) Kostja: A. T. (isikukood *, elukoht *; viibimiskoht *) RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata K. T. hagi A. T. vastu abielulahutuse nõudes

2. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on 26.10.2012 hageja K. T. hagi A. T. vastu abielu lahutuse nõudes. 02.11.2012 võttis kohus esitaud hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 28.11.2012 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta lahutust ei soovi. Kostja lootis leida hagejaga kompromissi. 10.01.2013 on kostja ära kuulatud Harju Maakohtu poolt erinõude korras. Erinõude korras ärakuulamisel kostja avaldas, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Kohtuistung oli määratud 11.02.2013 kell 10.00. Kostja kohtuistungile mõjuval põhjusel ei ilmunud, sest ta viibib alates 25.08.2012 *.

Hagejale on kohtukutse edastatud e-posti aadressile, mille hageja on kohtule ise edastanud - * Kohtukutse on hagejale edastatud ka tema poolt näidatud aadressile, mis ta on hagis märkinud. Kohtukutse on 02.01.2013 vastu võtnud *, suhe saajaga on märgitud – *.

Hageja kohtuistungile 11.02.2013 ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 408 p 2 järgi kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole kohtule teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostja on ära kuulatud erinõude korras 10.01.2013 Harju Maakohtu poolt. tsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.

Kuna hageja ei ole kohtusse ilmunud, siis jätab kohus hagi läbivaatamata. Samuti ei esine TsMS § 412 lg 1 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid hagi läbivaatamata jätmise. TsMS § 412 lg 3 sätetel kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

TsMS § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Juhindudes TsMS § 423 lg 3 ja 408 p 2 jätab kohus läbi vaatamata TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 sätetel maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 sätestavad, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik