2-11-59116/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-59116

Tsiviilasi

Ivo Tupits hagi Jõhvi valla vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3196 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. aprilli 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jõhvi valla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood:

75033483);

esindaja

vallavanem

Tauno

Võhmar

Vastustaja (hageja): Ivo Tupits (isikukood: 36804200321);

esindaja advokaat Allan Valk

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 3. aprilli 2012.a otsus,

arvestades

põhjenduste

osas

ka

ringkonnakohtu

käesolevas otsuses märgitut.

2. Jätta Jõhvi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud Jõhvi valla kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 14. septembril 2011 ütles Jõhvi vallavanem üles Jõhvi Gümnaasiumi direktori Ivo

Tupitsaga 1. augustil 2007 sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3/10. I. Tupits ei tunnistanud

ülesütlemisavalduses nimetatud rikkumisi ja esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK)

avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107

lg 2 alusel ning tööandjalt hüvitiste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 2. novembri 2011

otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistati töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1

p-de 3 ja 5 alusel tühiseks, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 sätestatud korras töötaja taotlusel

ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses ning lisaks töölepingust tulenev hüvitis kokku brutosummas 8122,55 eurot.

I. Tupits esitas taotluse töövaidlusasja rahuldamata osas läbivaatamiseks hagimenetluses ning

täiendava hüvitise summas 3196 eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei ole vallavanemal KOKS § 50 alusel ilma vastava aluseta õigust

vallavalitsuse nimel lepinguid sõlmida, muuta ega lõpetada. Seega on töölepingu

ülesütlemisavaldus TLS § 104 lg 1 alusel õigustühine. Samuti täitis I. Tupits ametijuhendi

punkti 3.2 ning kõiki teisi tööülesandeid, mistõttu puudusid alused töölepingu ülesütlemiseks

TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel.

TLS § 109 lg 1 alusel peab hüvitise suuruse muutmiseks esinema konkreetne põhjus ja taolist

otsust tehes peab töövaidlusorgan seda põhjendama (ei piisa pelgalt paljasõnalisest viitest

seadusest tulenevale õigusele). TVK mõistis välja TLS § 109 lg 1 tuleneva hüvitise ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses, kuid pole otsust kuidagi põhjendanud. Otsuse kohaselt on

tuvastatud kõik avalduses toodud alused (ülesütlemise tühisuse alused), mistõttu jääb otsus

hagejale täiesti mõistmatuks ja on seetõttu üllatuslik. TVK otsuses on seadusest tuleneva

hüvitise vähendamise kohta vaid väide, et võttes aluseks seaduse rikkumise asjaolusid ja

iseloomu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, määras komisjon avaldajale hüvitise tema

ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagejale on arusaamatu, milliseid asjaolusid on hinnatud.

Hageja puhul pole keegi seaduserikkumisi tuvastanud, küll aga arvestades, et kostja rikkumisi

vabandavaid asjaolusid pole tuvastatud, peaks väljamõistetava hüvitise suurus olema

maksimaalne. Hageja pole soovinud tööandjaga lepinguliste suhete jätkamist ning palus

töövaidluskomisjonil tööleping lõpetada, sest kostja on tahtlikult seadust rikkunud ning

käitunud seejuures äärmiselt pahatahtlikult.

Hageja täiendava seisukoha kohaselt puuduvad igasugused alused seadusest tuleneva hüvitise

vähendamiseks. On ilmselge, et hageja huvisid on jämedalt rikutud, kostja poolt olid kõik

väidetavad töölepingu ülesütlemise põhjused otsitud, arvestades veel, et isegi nende

olemasolu puhul ei olnuks töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Avalikus suhtlusportaalis

Facebook vallavanema ja kolmandate isikute vahel toimunud vestluse väljavõttest tuleb välja,

et hageja vallandamise taga on vaid vallavanema isiklik seisukoht hageja ametikohale

mittesobivuse kohta.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sõlmis Jõhvi Vallavalitsus 1. augustil 2007

hagejaga tähtajalise töölepingu, mille alusel hageja asus tööle Jõhvi Gümnaasiumi direktori

ametikohal. Jõhvi vallavanem tegi 29. juuni 2011 kirjaga hagejale ettepaneku töölepingu

lõpetamiseks poolte kokkuleppel ja pakkus hüvitiseks 5,5 kuu keskmist töötasu, millega

hageja ei nõustunud.

Jõhvi Vallavalitsuse 24. augusti 2011 materiaalse väärtuse ülevaatusaktiga tuvastati, et hageja

kasutusse antud sõiduauto Volkswagen Touran ei ole tähtaegselt läbinud tehnonõuetele

vastavuse kontrolli. Sõiduauto sihipärase ja säästliku kasutamise eest vastutas hageja lähtuvalt

tema ametijuhendi punktidest 3.16 ja 3.26 ning LS § 261. Seaduses sätestatud tähtajaks, s.o

1. septembriks 2011, ei olnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor esitanud kooli arengukava eelnõud

vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile ega ka vallavalitsusele kinnitamiseks.

Arengukava seaduses sätestatud tähtajaks kinnitamise eest vastutas hageja lähtuvalt tema

ametijuhendi punktidest 3.2 ja 3.26 ning PGS § 95. Jõhvi vallavanem esitas 14. septembril

2011 kirjaga hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega lõpetas töölepingu samal

päeval, lähtudes TLS § 88 lg 1 p-dest 3 ja 5. Lähtuvalt TsÜS § 111 lg-st 2 anti Jõhvi

Vallavalitsuse 19. oktoobri 2011 korraldusega nr 2077 vallavanema kirjale heakskiit.

TVK on TLS § 109 lõikes 1 sätestatud pädevuse raames hüvitise suurust muutes võtnud

arvesse nii kostja kui ka hageja seaduserikkumise asjaolusid ja iseloomu kui ka töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Samuti võttis TVK hüvitise suuruse

määramisel arvesse, et pooled ei olnud muutnud hageja töölepingu p-i 5.3. Sellest lähtuvalt

mõistis TVK hageja kasuks välja ebaproportsionaalselt suure boonustasu, mille arvelt

vähendas hüvitise suurust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 3. aprilli 2012 otsusega hagi täielikult ja mõistis Jõhvi vallalt

I. Tupitsa kasuks välja täiendava hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3196

eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Otsuse põhjendustes märkis kohus, et TLS § 1 lg 1 tulenevalt teeb töölepingu alusel füüsiline

isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel 1. augustil 2007 sõlmitud töölepingu p-i 2.1.

kohaselt asus töötaja tööle Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohale. 14. septembri 2011

ülesütlemisavaldusega ütles Jõhvi vallavanem töölepingu TLS § 97 lg 2 alusel erakorraliselt

üles ilma etteteatamistähtaega järgimata ja luges töölepingu lõppenuks samal päeval.

Hagiavalduse ja hageja arvamuse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjused otsitud ning

tegelikult puudus alus töölepingu lõpetamiseks. 29. juunil 2011 saadetud töölepingu

ülesütlemisavalduses tegi kostja (Jõhvi vallavanema kaudu) hagejale ettepaneku poolte

kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks alates 1. augustil 2011. Hagejale 30. juunil 2011

saadetud e-kirjas selgitas vallavanem, et ülesütlemise avalduse näol on tegemist ettepanekuga

töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Tööandja kinnitas e-kirjas, et hageja on oma

kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid tööandja soovib kooli juhtimist

teistsugusel viisil juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja

autoriteetne ning toetav suhtumine kooli personali, õpilaskonna ning kooli omaniku

esindajatega. Eeltooduga luges kohus tuvastatuks, et kostja on üritanud hagejaga sõlmitud

töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel ja lepingu lõpetamiseks ettepaneku tegemisel

tööandjal ei olnud etteheited töötaja poolt ametikohustuste täitmata jätmisele.

24. augustil 2011 koostatud materiaalse väärtuse ülevaatusakti kohaselt on kostja ja Sampo

Pank 6. mail 2008 sõlminud sõiduauto Volkswagen Touran, registrinumber XXX,

kasutusrendilepingu nr 280506JO. Sõidukil pidi olema tehnoülevaatus läbitud 2011 juulis,

kuid 24. augustil 2011 oli see tegemata. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki

omanik Sampo Pank, vastutav kasutaja Jõhvi vald ja kasutaja hageja. Hagejal ei vaidle

sõiduki Jõhvi Gümnaasiumi kasutusse andmise üle. Ei ole vaidlust ka selle üle, et alates

1. augustist 2011 ei olnud sõidukil kehtivat tehnoülevaatust. Hageja ametijuhendi punkti 3.16

kohaselt vastutas hageja kooli kasutusse antud varade ning rahaliste vahendite sihipärase ja

säästliku kasutamise eest. LS § 77 lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle

haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kostja esindaja on

teatanud kohtuistungil, et hageja kasutusse antud sõiduk seisis alates 1. juulist 2011 kooli

hoovis. Seega ei osalenud sõiduk liikluses, mistõttu ei ole ka LS § 261 sätestatud alust

rahatrahvi määramiseks. Hageja ei ole kostja ja Sampo Pank AS-i vahel sõlmitud

kasutusrendilepingu pool. Sellepärast ei ole hagejal tekkinud kasutusrendilepingust tulenevaid

kohustusi AS-i Sampo Pank ees. Hageja ei vastuta ka LS § 72 lg 2, § 261 lg 1 ja lg 2 alusel,

sest nendest sätetest tulenevalt § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab

mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kuna sõiduki vastutav kasutaja on kostja, siis oli

kostjal ka kohustus jälgida, et hageja kasutada antud sõiduk läbiks õigeaegselt

tehnoülevaatuse.

Hageja ametijuhendi p-st 3.26. tulenevalt täidab gümnaasiumi direktor ilma erikorralduste

ülesandeid, millised tulenevad tema töö iseloomust või töö üldisest käigust ning kooli

tegevust puudutavatest õigusaktidest. Sama juhendi p-i 3.2. alusel tagab direktor kooli

arengukava täitmise, teeb koostöös hoolekoguga ettepanekuid arengukava muutmiseks,

täiendamiseks või kaasaajastamiseks kooskõlas Jõhvi valla arengusuundadega. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 67 lg 1 esimese lause kohaselt koostatakse kooli järjepideva

arengu tagamiseks kooli arengukava. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud 1. septembriks

2011 kooli arengukava eelnõud vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile ega

vallavalitsusele kinnitamiseks. Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu arutas 31. mail 2011 kooli

arengukava. 9. augustil 2011 arutas hoolekogu uut õppekava (mitte arengukava) ja leidis, et

õppekava ei ole 100% valmis, kuid kui see lõplikult valmis saab, tuleb see uuesti hoolekogule

saata. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja arvamuse kohaselt

oli üldine hinnang hageja juhitud kooli arengukavale positiivne, kuid tehti ettepanek

arengukava lühendamiseks. Sellega luges kohus tuvastatuks, et hageja on täitnud oma

ametikohustusi ja arengukava kinnitamata jätmine on toimunud selle hoolekogu poolt

arutamata jätmise tõttu.

Kohus leidis, et õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel on kaugeleulatuvad

tagajärjed. Hagejal ei õnnestu lähitulevikus töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda

teistel kooli direktori ametikohtade täitmiseks korraldatavatel konkurssidel temaga sõlmitud

töölepingu ülesütlemise ja selle pinnal tekkinud vaidluste tõttu. Seega hageja huvidest

lähtudes on põhjendatud kostjalt hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 esimeses lauses

sätestatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja on saavutanud oma eesmärgi, sest

tema soov lõpetada töösuhe hagejaga on juba realiseerunud. Seega ka tööandja huvides on

hüvitada hagejale TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses.

Kostja väited hagejale töölepingu punkti 5.3 alusel hüvitise väljamõistmise kohta ei ole

arvestatavad, sest nimetatud hüvitis on välja mõistetud teisel õiguslikul alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Jõhvi vald esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ühekülgselt ja ebaobjektiivselt hinnanud tõendit, mille apellant edastas

30. juunil 2011 e-kirjaga vastustajale. Tõendis vallavanem nimetab, et vastustaja on oma

kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid samas soovib tööandja kooli

juhtimist teistsugusel juhendamisviisil juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea

läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli personali, õpilaskonna ning kooli

omaniku esindajatega. Nimetatud tõendiga apellant viitab vastustajale tema sobimatusele oma

ametikohale ning seda saab tõlgendada TLS § 88 lg 1 punktis 2 sätestatud töökohale

sobimatusena. Riigikohus on lahendis nr III-2/1-62/95 leidnud, et „suhtlemisoskus avaldub

konkreetse töö käigus. Töölepingu lõpetamise võivad tingida reaalsest tööst, töötaja

käitumisest või isikust tulenevad põhjused ja konkursi tulemusel töölevõtmine ei välista

reaalses töös ebaõnnestumise võimalust“;

2) on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, justkui sõiduk registrinumbriga XXX ei

osalenud liikluses, mistõttu ei esinenud ka alust sõiduki vastutava kasutaja kohustuse

mittetäitmise eest rahatrahvi määramiseks. Liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli kohustus tuleneb mitte LS § 77 lg-st 2, vaid LS § 73 lg-st 2. 19. märtsi

2012 kohtuistungi protokolli lk 4 on apellant öelnud kohtuistungil, et autot kasutati liikluses

juulikuus. Maakohus ei ole hinnanud tõendina apellandi 24. augustil 2011 volikirja nr 17.3-

4/4914, sõidukit kasutamiseks. Nimetatud volikiri tõendab, et sõiduk osales liikluses;

3) on maakohus meelevaldselt piiranud kooli direktori ametijuhendi p-st 3.16 tulenevat

vastutust, leides, et kooli direktor ei ole kasutusrendilepingu pooleks ja ei pea seetõttu

jälgima, et sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse. LS § 72 lg 1 kohaselt peab apellant

tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoolduse. Apellant on

taganud nimetatud kohustuste täitmise, astudes vastustajaga töösuhtesse. PGS § 71 lg 1

kohaselt vastutab direktor kooli vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Vaatamata asjaolule, et sõiduki vastutavaks kasutajaks on Jõhvi Vallavalitsus, on direktoril

lähtuvalt tema ametijuhendist, kooli põhimäärusst ja PGS § 71 lg-st 1 kohustus jälgida kooli

vara kasutamist. See kohustus hõlmab nii auto kasutamist kui ka toiminguid sellega, sh

tehnoülevaatuse õigeaegset korraldamist;

4) on apellant esitanud 14. oktoobri 2011 tõendi nr 1-6/34, milles Jõhvi Vallavolikogu

haridus- ja noorsootöökomisjon tõendab, et vastustaja ei ole komisjonile esitanud

seisukohavõtuks Jõhvi Gümnaasiumi arengukava eelnõud ja dokumente, mis kinnitaksid

koostöö tegemist arengukava koostamisel. Maakohus ei ole esitatud tõendit hinnanud ega ka

põhjendanud, miks ei võetud esitatud tõendit arvesse;

5) on kaevatava kohtuotsuse p-s 25 maakohus lähtunud Teadusministeeriumi välishindamis-

osakonna asejuhataja 23. mai 2011 arvamusest. TsMS § 232 lg 3 kohaselt ei saa kohus olla

viidatud arvamusega seotud, sest apellant ja vastustaja ei ole leppinud kokku asjatundja

määramises, tegemist on kõrvalise isikuga. Maakohus on tõendit hinnanud ühekülgselt ning

ega ole võtnud arvesse vastustaja seisukohta, et esitatud tõend ei ole vaidluses asjakohane;

6) on maakohus jätnud arvestamata ja hindamata antud vaidluses apellandi seisukohalt kõige

olulisema tõendi, milleks on Jõhvi Vallvolikogu 25. novembri 2010 määruse nr 39 “Jõhvi

valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord”. Seal on

sätestatud üksikasjalikult, kuidas toimub kooli arengukava esitamine ja kinnitamine. Seetõttu

on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja on täitnud oma ametikohustusi

hoolikalt ning arengukava jäi kinnitamata vastustajast sõltumatute asjaolude tõttu. Korra § 3

kohaselt arengukava koostamise eest vastutvaks isikuks asutuse direktor. TLS § 16 lg 1

kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Jõhvi

Gümnaasiumi arengukava ei olnud 1. septembriks 2011 viidud kooskõlla PGS-ga. Tulenevalt

PGS-st, kooli põhimäärusest, korrast ja vastustaja ametijuhendist oleks maakohus pidanud

tuvastama, et vastustaja vastutab kooli arengukava õigeaegse koostamise ja seadusega

kooskõlla viimise eest. Tegelikult jäi arengukava kinnitamata vastustaja ametikohustuste

rikkumise tõttu. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas vastustaja rikkus oma ametikohustusi,

kui ta ei esitanud arengukava kehtestatud korras volikogu komisjonile;

7) ei ole maakohus hüvitise suuruse määramisel võtnud arvesse töölepingu ülesütlemise kõiki

asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtuotsuses on kajastatud üksnes vastustaja seisukohad ja

huvid, kuid on jäetud arvestamata apellandi seisukohad. Kohus pidanuks arvestama ka

vastustaja poolseid töölepingu rikkumisi ja asjaolu, et apellant oli vastustajale maksnud

ebaproportsionaalselt suure boonustasu;

8) on oletuslik kohtu väide, et töölepingu ülesütlemisest tingituna ei õnnestu hagejal töötada

õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori ametikohtade täitmiseks

korraldatavatel konkurssidel. Apellandi täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole vastustajal

tekkinud uue töö leidmisega probleeme. Anija valla veebilehel oleva informatsiooni kohaselt

töötab vastustaja Kehra Gümnaasiumi direktorina. Apellant on kinnistanud seda Ida-

Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja 5. septembri 2012 numbris avaldatud intervjuus. Samas

artiklis on kajastatud, et vastustaja töötas vahepeal projektijuhina mööblifirmas Bellus

Furniture OÜ. Vastustaja on pidevalt olnud tööga hõivatud ning maakohtu poolt hüvitise

väljamõistmine TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses ei ole põhjendatud.

5. I. Tupits vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) mõistetakse TLS § 109 lg 1 järgi tööandjalt töötaja kasuks üldjuhul välja hüvitist kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses ning nimetatud hüvitise suurusest kõrvalekaldumiseks peab

esinema konkreetne asjaolu või poole huvi, mis tingiks hüvitise suuruse muutmise;

2) toimus tööandjapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine ilma õigusliku aluseta ning

jämedalt seadust rikkudes. Töölepingu ülesütlemisavaldus oli allkirjastatud vallavanema

poolt. Vallavanemal ei ole tulenevalt KOKS § 50 lg 1 p-st 7 otsustusõigust, vaid ta on üksnes

vallavalitsuse poolt väljaantud korralduse vormistaja. Ainuüksi see on piisavaks aluseks

tööandjalt kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks, olenemata sellest, kas töötaja on

ühtegi endapoolset kohustust rikkunud;

3) on maakohus õigesti hinnanud tööandja 30. juuni 2011 e-kirja. Tööandja väide, et ta soovib

kooli juhtimist teistsugusel juhendamisviisil ei saa tähendada seda, et vastustaja ei sobi oma

ametikohale ning seetõttu esineb tööandjal TLS § 88 lg 1 p-st 2 tulenev õigus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks;

4) on maakohus õigesti hinnanud tõendeid, mis puudutavad mootorsõiduki XXX kasutamist.

LS § 73 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab LS § 72 kohaselt mootorsõiduki

omanik või vastutav kasutaja. Kuna sõiduki vastutav kasutaja on apellant, siis oli apellandil

ka kohustus jälgida, et vastustaja kasutada antud sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse.

Sel ajaperioodil oli koolis suvevaheaeg ning aktiivset õppetööd ei toimunud. 24. augustil 2011

antud volikiri ei saa tõendada, et sõiduk osales liikluses enne 24. augustit 2012;

5) on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et vastustaja on täitnud endapoolseid

ametikohustusi ja arengukava kinnitamata jätmine on toimunud selle hoolekogu poolt

arutamata jätmise tõttu. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et tõendina ei tohi arvestada

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamiskomisjoni asejuhataja arvamust. Maakohus on

nimetatud arvamust hinnanud kui ühte tõendit, mitte kui poolte kokkuleppel määratud

asjatundja

arvamust

või

eksperdi

hinnangut.

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi

välishindamiskomisjoni asejuhataja on käesolevat vaidlust arvestades sõltumatu isik ning

puudub igasugune alus sellise arvamuse tõepärasuse või pädevuse kahtluse alla seadmiseks;

6) ei ole töölepingu p-s 5.3 kokkulepitud tasu töölepingu lõppemisel aluseks, mis põhjendaks

TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud kolme kuu keskmise kuutasu suurusest hüvitisest

kõrvalekaldumist. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-124-98 märkinud, et töölepingu

seadusest ei tulene, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks lugeda

hüvitiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest;

7) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu

ülesütlemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, millest tingituna lähitulevikus ei õnnestu

vastustajal töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori ametikohtade

täitmiseks korraldatavatel konkurssidel;

8) juhib vastustaja tähelepanu sellele, et ajavahemik Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt

vallandamise ja Kehra Gümnaasiumi direktori ametikohale asumise vahel oli ligemale üks

aasta. See näitab, et I. Tupitsal ei olnud võimalik koheselt leida oma haridusele vastavat tööd.

Vallandamine Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt mõjutas hageja erialast karjääri

muuhulgas seeläbi, et kitsenes omavalitsuste valik, kus hagejal võib edaspidi üldse olla

perspektiivne oma kandidatuuri üles seada. Apellandi viide I. Tupits’a töötamisele

mööblifirmas on asjakohatu, kuna hageja oli sunnitud leidma endale vahepealseks

ajavahemikuks mingisugusegi sissetuleku.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu

ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja Jõhvi valla

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu

otsuses märgitut.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesoleval juhul rahuldati Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 02. novembri 2011.a

otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/2372 I. Tupits’a avaldus osaliselt, s.o tuvastati Jõhvi valla

poolt I. Tupits’aga sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3 ülesütlemise tühisus ning mõisteti Jõhvi

vallalt I. Tupits’a kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses brutosummas 1598 eurot ja sellele lisaks hüvitis töölepingu p 5.3 alusel summas

6524,55 eurot.

Maakohtule esitatud hagiavalduses vaidlustas I. Tupits töövaidluskomisjoni otsuse selles osas,

milles komisjoni otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Hageja leidis, et TLS § 109 lg 1 alusel

on tal õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, nõudes lisaks

töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetule hüvitist veel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses,

s.o summas 2 × 1598 = 3196 eurot. Maakohus rahuldas hagi, mille Jõhvi vald apellatsiooni

korras vaidlustas. Vaidluse all on seega üksnes see, kas hagejal on TLS § 109 lg 1 järgi

õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (nagu tuleneb maakohtu otsusest),

või üksnes ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (milline oleks apellatsioonkaebuse rahuldamise

tagajärg).

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et Jõhvi valla poolt hagejaga töölepingu

ülesütlemise ebaseaduslikkuse on tuvastanud juba Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon oma

02.11.2011.a otsusega, mida kumbki pooltest selles osas ei vaidlustanud. Seega tuleb lugeda

tuvastatuks, et hageja (töötaja) käitumises ei esinenud niisuguseid töökohustuste rikkumisi,

mis oleksid võinud olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 järgi.

Hageja poolt töökohustuste võimalik rikkumine omab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

tähendust üksnes niivõrd, kuivõrd need rikkumised annaksid alust vähendada töötajale TLS

109 lg 1 kohaselt väljamõistetavat hüvitist. TLS § 109 lg 1 järgi tuleb tööandjal töölepingu

lõpetamisel kohtu või töövaidluskomisjoni poolt töötajale üldjuhul maksta hüvitist töötaja

kolme kuu keskmise töötasu ulatuse. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta – sh nii

suurendada kui vähendada – arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole

huve.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega selle kohta, nagu oleks maakohus otsuse

tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes põhjendamatult tähelepanuta mitmed

apellandi (kostja) esitatud tõendid, samuti jättes tõendid vahetult ja põhjalikult uurimata ning

hinnates esitatud tõendeid ühekülgselt ja ebaobjektiivselt.

10. Maakohtu poolset tõendite ebaõiget hindamist ei nähtu maakohtu hinnangust tööandja

30.06.2011.a e-kirja sisule (TVK toimik lk 23). E-kirjas I. Tupitsale teatab tööandja

vallavanem T. Võhmari isikus, et hageja on oma kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul

toime tulnud, kuid tööandja soovib kooli juhtimist teistsugusel juhtimisviisil juhilt, kellel on

väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli

personali, õpilaskonna ning kooli omaniku esindajatega. Kolleegium leiab, et asjaolu, et

tööandja soovis muudatusi kooli juhtimisstiilis, ei anna iseenesest veel alust heita hagejale

ette tema tööülesannete rikkumist. Ka tööandja (vallavanema) e-kirjas esitatud loetelu

omadustest, mida tööandja soovis uue koolijuhi puhul esile tõsta, ei ole võimalik teha

järeldust, et hagejal nimetatud omadused täielikult puudusid ning et nende omaduste

puudumine muutis ta oma ametikohale ebasobivaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega, mille kohaselt tööandja 30.06.2011.a e-kirja ei olnud alust käsitada töötajale

(hagejale) etteheidete esitamisena, mille tagajärjel võinuks tööandjal tekkida õigus tööleping

TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel erakorraliselt üles öelda. Apellant ei ole menetluse käigus

esitanud niisuguseid väiteid ega tõendeid, mille kohaselt tingis hagejaga töösuhte ülesütlemise

hageja puudulik suhtlemisoskus.

11. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi etteheitega, mille kohaselt jättis maakohus

hindamata ja arvestamata tõendid selle kohta, nagu rikkunuks vastustaja oma töökohustusi

seoses tööandja poolt tema kasutusse antud sõiduautoga.

Maakohus jõudis tõendite hindamise käigus seisukohale, et alates 01.07.2011.a seisis sõiduk

kooli hoovis ega osalenud liikluses. Kohtu nimetatud järeldust ei lükka ümber apellandi

apellandi (kostja) esindaja poolt maakohtu istungil avaldatu, et 2011.a juulikuus sõidukit

siiski liikluses kasutati. Kostja esindaja nimetatud väide nähtub maakohtu 19.03.2012.a

protokollist, kuid tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Kohtule ei ole

esitatud ka muid seaduses sätestatud protsessivormis olevaid tõendeid, millest nähtuks, et

hageja kasutusse antud sõidukit 2011.a juulikuus liikluses kasutati vaatamata sellele, et

sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et

tehnoülevaatuseta sõiduki kasutamist ei ole asjas tõendatud.

Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule, mille kohaselt jättis kohus tõendina

hindamata apellandi 24.08.2011.a volikirja nr 17.3-4/4914, millega volitati kooli personali

sõidukit kasutama. Volikirja väljaandmine iseenesest sõiduki kasutamise fakti ei tõenda.

Samuti ei ole 24.08.2011.a väljastatud volikirja alusel võimalik teha järeldust, et sõidukit

kasutati faktiliselt 2011. a juulikuus, s.o enne nimetatud volikirja väljastamist.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ka selles, et sõiduautol nõutavaks ajaks

kehtiva tehnoülevaatuse puudumine ei ole käesoleval juhul hagejale etteheidetav tema otseste

töökohustuste rikkumisena. Sõiduki tehnilise seisundi jälgimisega seonduvaid ülesandeid ei

olnud pooltevahelises töösuhtes reguleeritud üheselt. Apellant möönab apellatsioonkaebuses,

et Liiklusseaduse § 72 lg 1 kohaselt on apellandil kohustus tagada sõiduki õige kasutus,

tehniline korrasolek ja nõuetekohane hooldus. Hagejaga töösuhetesse astumine ei toonud

automaatselt kaasa tagajärge, et Liiklusseadusest tulenevad nimetatud kohustused läinuksid

täies ulatuses üle hagejale. Lisaks on hageja menetluses põhistanud, et tehnoülevaatuse

puudumise ajal sõidukit tegelikult liikluses ei kasutatud ning et tehnoülevaatuse tähtaja

möödalaskmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Tuginetud ei ole asjaolule, nagu oleks

kehtiva tehnoülevaatuse puudumine toonud tööandjale kaasa kahjulikke tagajärgi.

12. Menetlusnormi rikkumist ega materiaalõiguse sätete ebaõiget kohaldamist ei nähtu ka

maakohtu hinnangutest poolte väidetele, asjaoludele ja tõenditele seoses kooli arengukava

koostamise ja kinnitamisega.

Pooled on olnud lahkarvamusel selles, kas hageja kooli direktorina täitis oma kohustust

esitada 1. septembriks 2011.a kooli arengukava eelnõu kinnitamiseks vallavolikogu haridus-

ja kultuurikomisjonile ja/või vallavalitsusele. Hageja esitas omapoolse tõendina Haridus- ja

Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja 23.05.2011.a kirjaliku arvamuse,

millest nähtuvalt oli Jõhvi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011 – 2015 ette valmistatud

ja hindamiseks esitatud ning üldine hinnang sellele oli positiivne. Toimikus olevast Jõhvi

Gümnaasiumi hoolekogu 31.05.2011.a koosoleku protokollist nähtuvalt on koosolekul

osalenud vallavanem T. Võhmar kinnitanud, et arengukava on jõudnud ka vallavalitsusse ning

haridus- ja noorsootöö nõuniku ja arendusnõuniku hinnangul ei olnud arengukava „see, mis

peaks“. Protokolli kohaselt otsustati arengukava uuesti üle vaadata 09.08.2011.a koosolekul.

Nimetatud 09.08.2011.a koosolekul on hageja üksnes märkinud, et arengukava viimistlemine

on seiskunud puhkuste tõttu. Sellele järgnevalt arutati koosolekul direktori (s.o hageja)

ametist lahkumist. Seega ei ole hageja iseenesest väitnud, nagu oleks ta pärast 09.08.2011.a

hoolekogu koosolekut arengukava kallal edasi töötanud ja selle 1. septembriks 2011.a uuesti

kinnitamiseks esitanud.

13. Kolleegium leiab, et esiletoodud asjaoludel puudub alus heita hagejale ette tema

töökohustuste olulist rikkumist, mis seisnenuks selles, et ta ei jätkanud tööd arengukava

lõplikul viimistlemisel. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et hageja täitis nõuetekohaselt oma

ametikohast tulenevaid ülesandeid kooli arengukava ettevalmistamisel, s.o 2011.a maikuuks

oli arengukava esialgsel kujul valminud. Apellant ei ole aga esile toonud, millises osas ei

vastanud esialgne arengukava seaduses sätestatud nõuetele. Kuigi 31.05.2011.a hoolekogu

koosoleku protokolli kohaselt kavandati arengukava uuesti üle vaadata 09.08.2011.a

koosolekul, ei nähtu 09.08.2011.a koosoleku protokollist, et arengukava kohta oleks tehtud

ettepanekuid, antud konkreetseid suuniseid selle muutmiseks vms. Tsiviilasja materjalide

põhjal on alust asuda seisukohale, et jätkuvat tööd arengukava viimistlemisel ja selle

lõpuleviidud kujul kinnitamiseks esitamisel mõjutas tööandja enda käitumine suhetes

hagejaga. Seega on maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, mille kohaselt arengukava

01. septembriks 2011.a kinnitamata jäämine ei ole ette heidetav hagejale, vaid see tulenes

olulises osas ka tööandjaga seotud asjaoludest.

Asjakohane ei ole apellandi tuginemine TsMS § 232 lg-le 2, mille kohaselt on kohus

vaieldava asjaolu kindlakstegemisel seotud arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel

määratud asjatundja. Samuti ei ole asjassepuutuvad ka apellatsioonkaebuses esitatud väited

selle kohta, et kooli arengukavale välishinnangu andmise nõuet ega kohustust seadusest ega

ka muudest õigusaktidest ei tulene. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna

asejuhataja näol ei ole tegemist TsMS § 232 lg-s 2 nimetatud asjatundjaga. Maakohus luges

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja 23.05.2011.a kirjaliku

arvamusega tõendatuks eelkõige asjaolu, et selleks ajaks oli arengukava vähemalt esialgsel

kujul valminud ja ka hindamiseks esitatud, ning et arengukava (projekt) vastas suures osas

nõuetele. Apellant ei ole omalt poolt esitanud tõendeid selle kohta, et 2011.a maikuuks

valminud arengukava projekt oleks sisaldanud niisuguseid põhimõttelist laadi puudusi, mis

oleks andnud alust hagejale ette heita olulisel määral toimetulematust oma tööülesannetega.

14. Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti TLS § 109 lg-t 1, mõistes

lõpptulemusena hageja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et TLS § 109 lg 1 ei sätesta hüvitise maksimummäära, vaid hüvitist

3 kuu keskmise töötasu ulatuses tuleb käsitada üldjuhul väljamõistmisele kuuluva määrana,

mida töövaidlusorgan võib mõjuvatel põhjustel nii suurendada kui ka vähendada.

Analüüsinud apellandi poolt hagejale tehtud etteheiteid tema töökohustuste täitmise osas leiab

ringkonnakohus, et need etteheited ei ole aluseks TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud kolme kuu

keskmise töötasu suuruse hüvitise vähendamisele. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu

põhjendustega, mille kohaselt õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemine avaldab

eelduslikult negatiivset mõju isiku mainele ning kitsendab tema võimalusi edaspidi leida tööd

koolidirektori

ametikohal.

Vastupidisele

seisukohale

asumiseks

ei

anna

alust

apellatsioonimenetluses esiletoodu, mille kohaselt hageja (vastustaja) asus 2012.a septembris

(s.o aasta pärast Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt vabastamist) tööle Kehra

Gümnaasiumi direktorina. Samuti ei ole hüvitise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja leidis

vahepealse aja jooksul tööd mööblifirmas.

15. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et hüvitise suuruse määramisel pidanuks

kohus võtma arvesse hagejale töölepingu p 5.3 alusel boonustasu maksmist summas 6591,75

eurot. Tegemist oli pooltevahelises töölepingus kokku lepitud tasuga, mis ei ole sõltuvuses

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral TLS § 109 lg 1 alusel töötajale tasumisele

kuuluvast hüvitisest. Sellele seisukohale on õigesti asunud ka maakohus. Apellant on

varasemas menetluses küll tuginenud sellele, et töölepingu p-s 5.3 sätestatud hüvitise osas

lepiti kokku olukorras, kus tööleping sõlmiti tähtajalisena ning oli mõeldud juhuks, kui

tööleping lõppenuks tähtaja saabumisel (31.07.2012.a). Tööandja ei ole aga temalt lepingu

p 5.3 alusel boonushüvitise väljamõistmist vaidlustanud.

16. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei

rahulda, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/