2-12-16402/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-16402 Tsiviilasi NF hagi DD vastu elatise nõudes ja DD avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Tsiviilasja hind 6830 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja FN(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi tn 14, 10138 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja JN(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja jurist Sergei Razguljajev (Poiqwe OÜ õigusbüroo, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post sergei.razguljajev@gmail.com). Kostja (avaldaja) DD(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja JN, tema esindaja Sergei Razguljajev ja kostja DD RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista DD igakuine elatis 160 (üks sada kuuskümmend) eurot pojale FN(sündinud XXX.a.) tema ülalpidamiseks, alates 11.02.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. JN

on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks s.h. NF kontol nr.XXXXXXXXX Swedbank olevad vahendid.

4. Määrata kostja DD oma lapsega, FN, suhtlemise kord alljärgnevalt:

4.1. DD on õigus kohtuda FN igal kolmapäeval ajavahemikul kell 15.00-19.00 ja igal laupäeval ajavahemikul kell 10.00-19.00.

4.2. Kohtumised toimuvad selliselt, et DD võtab N F määratud ajal JN elukohast ning viib lapse elukohta tagasi selleks määratud ajal.

4.3. Juhul, kui Deniss Droninil ei ole temast tingitud põhjustel võimalik määratud

2(7) ajal lapsega kokku saada või kui lapse tervislik seisund ei võimalda isaga kokku saada, siis vanemad teavitavad teineteist esimesel võimalusel ja ärajäänud kohtumist ei asendata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemises. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused JN ja DD on ühine poeg FN, kes on sündinud 31.08.2011.a. Poeg elab koos emaga. Hageja esindaja on 25.04.2012.a. esitanud kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks, kus väidab, et kostja ei osuta materiaalset abi lapse ülalpidamiseks. Lapsele minevad kulutused kuus on

740 eurot. Hageja esindaja taotleb lapse ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist suuruses 370 eurot kuus alates 01.veebruarist 2012.a. Kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet ja taotleb elatise väljamõistmist 250 eurot kuus tagasiulatuvalt alates lapse sünnile järgnevast päevast s.o. 01.09.2011.a.

Kostja vastus ja vastunõue Kostja tunnistab hagi osaliselt. On nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist kuus 160 eurot ja seda alates 01.07.2012.a., sel eesmärgil on lapsele avanud arve ja kandnud arvele elatise. Leiab, et lapse kulutused kuus ei saa ületada 285 eurot. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda lapse kulutusi 740 euro ulatuses kuus. Alates lapse sünnist on kostja poolt lapsele ostetud lapsevanker, mähkmeid, riideid, mänguasju jms. Seda põhjusel, et kostja poolt lapsega kohtumisele ei luba lapse ema last tema poolt ostetud riietes ega vankris. Enne kohtumist riietab ema lapse isa poolt ostetud riietesse ja paneb isa poolt ostetud vankrisse. Kohtumise lõppedes toimub uuesti lapse ümberriietamine. Lapse ema on käesoleva ajani keeldunud vastu võtmast lapsele ostetud asju ja kostja pakutud raha väites, et ta ei vaja midagi. Juba enne lapse sündi kostja tegi rahaülekande JN , kes aga raha tagastas. Kuna kostja jätkas rahaülekannete tegemist, siis hageja esindaja sulges oma arve, millest kostja sai teada, kui pärast lapse sündi soovis teha järjekordset ülekannet. Pärast kohtuotsust, millega tuvastati kostja isadus, palus kostja hagejal saata arveldusarve number, kuhu ta võiks kanda lapse ülalpidamiseks raha. JN kostja ettepanekutele ei vastanud. Kontakteerumisele ei aidanud ka kostja suhtlemine lapse ema lähisugulastega. Omavalitsuse lastekaitsetöötajate abiga suutis kostja saada kontakti

3(7) hageja esindajaga ja hakata kohtuma oma lapsega. Seega on kostja pidevalt soovinud oma last rahaliselt toetada, kuid see ei ole osutunud võimalikuks hageja esindaja järjekindla vastuseisu tõttu. Samas on hageja esindaja sundinud kostjat tegema mõttetuid rahalisi kulutusi lapsele topelt asjade ostmisega, samuti ka kohtukulude näol, kui samal ajal oleks selle raha võinud kasutada otstarbekamalt lapse huvides. 02.10.2012.a. esitas kostja kohtule avalduse, milles taotleb lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kostja ja hageja esindaja tutvusid 2010.a. novembris, suhted kujunesid tõsisteks ja nad soovisid abielluda. Jaanuaris 2011.a. sai kostja teada JN rasedusest. Aprillis suhted muutusid ja hageja esindaja teatas kostjale, et ei soovi teda rohkem näha. Sel põhjusel lapse ema keeldus pärast lapse sündi kostja isaduse vormistamisest ja kostja oli sunnitud vastava hagi esitama kohtusse, kus see rahuldati. Kostja on juba enne lapse sündi olnud teadlik oma isa kohustustest ja soovinud neid täita. Samal ajal on lapse ema seda takistanud ja keeldunud ka isa ja poja suhtlemisest. Omavalitsuse töötajate abiga saavutati vanemate kokkulepe isa ja lapse kohtumiseks kolmapäeviti. Tegelikkuses see kokkulepe ei toimi ja kostja kunagi ei tea, millal ta saab võimaluse lapsega kohtumiseks ja millal mitte. Poole aasta jooksul lubas lapse ema isal lapsega kohtuda üks kord kahe nädala tagant kaheks tunniks. Kord nädalas sai kostja oma pojaga kohtuda vaid juulikuus. 12.septembril 2012.a. ema keeldus last isale andmast kuni kohtu poolt suhtlemiskorra kindlaksmääramiseni. Kostja taotleb määrata kindlaks isa ja poja suhtlemiskord järgmiselt:

- kohtuda lapsega laupäeval kella 10:00-st kuni pühapäevani kella 19:00-ni. JN ei takista avaldajal olla lapse haiguse ajal tema juures;

- lapse sünnipäeval, lapse isa ja isa vanemate sünnipäevadel ning riigi pühadel viibida lapsega alates kella 10:00-st kuni kella 14:00-ni, või kauem, kui seda tahab laps;

- kaks korda aastas viibida lapsega puhkusel kuni 2 nädalat, või üks kord aastas kuni üks kuu, ning täpsemate tähtpäevade kohta lepitakse kokku 2 kuud enne;

- õigeaegselt teavitama üksteist elukoha muutmisest või muudest teistest asjaoludest, mis omavad tähtsust vanemate kohustuse lapse suhtes täitmisel;

- kohtumise ärajätmisest teavitab avaldaja ette vähemalt 2 päeva telefoni, e-kirja või sõnumi teel.

Kohtuistungil kostja muutis oma seisukohta lapsega suhtlemiskorra osas. Väidab, et arvestades lapse vanust loobub ta nõudest ööseks lapse jätmiseks enda juurde. Soovib lapsega kohtuda kaks korda nädalas kolmapäeval kell 15-19 ja pühapäeval kell 10 – 19 või äärmisel juhul ka kuni 14.00.

Hageja esindaja vastuväited kostja nõudele

JN nõustub, et DD kohtub lapsega üks kord nädalas laupäeval või pühapäeval kellast 10.00 kuni 18.00. Kohtumisest lapsega DD teavitab hagejat ette vähemalt 2 tundi, ning kohtumise ärajätmisest teavitab hagejat ette vähemalt 2 päeva telefoni teel. Laps on väike ja ei ole veel valmis ööbima isa juures ilma emata. Kohtuistungil hageja nõustus isa ja poja suhtlemisega kolmapäeval ja laupäeval kell 15 – 19.

Lapse esindaja seisukoht

Lapse esindaja on kohtule esitanud omapoolse isa ja poja suhtlemiskorra põhjaliku projekti (13 punkti). Lapse vanemad ei näe vajadust suhtlemiskorra reguleerimiseks sellise põhjalikkusega.

4(7) Kohtuotsuse põhjendused JN ja DD kohtusid novembris 2010.a. Nende suhe kujunes tõsiseks ja jaanuaris JN rasestus. Pooled kavatsesid abielluda. Aprillis JN teatas DD, et ta ei soovi meest rohkem näha, seda põhjendamata. Ta ei ole seda soovi ka hiljem kellelegi põhjendanud ning kostja ei oska käesoleva ajani põhjuseid aimata. Enne lapse sündi kandis kostja JN arvele raha, mille aga viimane kostjale tagastas. Kostja püüdis kanda raha korduvalt, mille järel hageja esindaja oma arve sulges. Poeg FN sündis XXX.a. Peale lapse sündi lapse ema keeldus kandmast kostjat isana poja sünniakti.

Kostja pöördus isaduse tuvastamise hagiga kohtusse ja 01.02.2012.a. kohus tuvastas DD isaduse NF suhtes. Laps elab koos emaga, vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vaatamata kostja pöördumistele ei nõustunud hageja esindaja avaldama oma arvet, kuhu kanda lapsele mõeldud rahalisi vahendeid, ei võtnud vastu ka isa poolt lapsele ostetud asju, pakutud raha ega lubanud isal ka pojaga kohtuda. Lastekaitsetöötajate osalusel sai kostja võimaluse oma poega näha ja minimaalse võimaluse lapsega kohtumiseks. Samas last paariks tunniks isaga välja lubades keelas JN kasutada tema poolt ostetud lapse vankrit ja lapse seljariideid.

DD lapsega suhtlemiseks ostis lapsele teise vankri, riided ja muu väljaminekuks vajaliku. JN vahetas enne väljaminekut lapse riided. Sama protseduur kordus, kui isa tõi lapse jalutuskäigult tagasi. Isa ostis lapsele riideid, kuid ajal, mil ema nõustus need vastu võtma, oli laps osadest riietest juba välja kasvanud. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. JN ei oska ega soovi oma käitumist kohtule põhjendada. Tulenevalt seadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuruses 250 eurot kuus. Leiab, et lapse ülalpidamiseks kulub kuus 500 eurot, selle summa hulka ei arvesta ta kommunaalkulusid (t.l.128). Kostja leiab, et väikese lapse ülalpidamise kulutused peaksid olema märgatavalt väiksemad ja näidatud kulutused on hageja poolt ülepaisutatud. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 160 eurot igakuiselt ning soovib lapsele teha täiendavaid kulutusi osaledes lapse kasvatamisel. Kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud perearsti tõendi 11.05.2012.a., mille kohaselt lapsele on määratud ravimassaaži koos ujumisega 10 korda (t.l.17). Massaaži eest on hageja tasunud 150 eurot (t.l.18). On esitatud kommunaalkulude arved jaanuarist märtsini 2012 (t.l.8-13) s.o. talvekuude eest. Samas on hageja loobunud nende kulude arvamisest lapsele tehtavate kulutuste hulka. Suures koguses esitatud apteegikaupade maksekviitungid jätab kohus arvestamata kulutuste hindamisel ja nõustub kostja vastuväitega, et valdav osa kviitungeid on väljastatud apteegi poolt, kus hageja töötab. Ravimite ja teiste kaupade maksekviitungid ei tõenda hageja vajaduste rahuldamist. Kohus leiab, et 1-aastase lapse ülalpidamiskulutused kuus saavad olla väiksemad hageja poolt näidatud 500 eurost. Lapse mõlemad vanemad töötavad ja omavad sissetulekut. Kostja on kinnitanud oma soovi teha peale elatise väljamõistmist lapsele veel täiendavaid kulutusi. Kostja lubadused on tõsiseltvõetavad, sest kostja senine käitumine näitab, et vaatamata lapse ema vastuseisule on ta püüdnud last rahaliselt toetada ja ostnud lapsele asju. Toodud asjaolusid arvestades peab kohus mõistlikuks määrata väljamõistetava elatise suuruseks 160 eurot kuus.

5(7) Hageja on korduvalt taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.02.2012.a. s.o. alates kostja isaduse tuvastamisest. Kohtuistungil on oma nõuet täiendanud ja taotleb elatise väljamõistmist lapse sündimisele järgnevast kuupäevast. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kostja konto väljavõttest (t.l. 54) nähtub, et nii enne kui pärast lapse sündi on kostja kandnud JN arvele korduvalt rahalisi vahendeid, viimane on need tagastanud ja viimane summa (300 eur) on DD tagastatud seoses JN arve sulgemisega 03.10.2011.a.. Nimetatud asjaolu ei vaidlusta ka hageja esindaja, kuid oma käitumist selgitada ei soovi. Kostja on esitanud kohtule tema saadetud sms sõnumid, milles palub JN teatada enda pangakonto andmed, et ta saaks poja ülalpidamiseks sellele raha kanda. Kohtuistungil on JN kinnitanud, et sõnumid on saadetud tema telefonile, kuid ta ei ole neid lugenud. Samas on eelnevalt väitnud, et sõnumid ei olnud arusaadavad ja sisaldasid ähvardusi. Kostja on esitanud kohtule tõendid (t.l.74, 75, 126), millest nähtub, et ta on avanud pangas lapse nimele konto 05.09.2012.a. ning kandnud sellele kontole rahalisi vahendeid. Seisuga 19.01.2013.a. on NF arvel rahalisi vahendeid 2000 eurot, mille isa on lapse arvele kandnud lapse ülalpidamiskulutusteks, lapse ema neid kasutanud ei ole. Kostja väitel on ta pakkunud lapse emale raha ka lapsega kokkusaamistel, kuid viimane on alati keeldunud, väites, et laps ei vaja midagi, tal on kõik olemas. Hageja esindaja kostja nimetatud väiteid vaidlustanud ei ole.

Eeltooduga on tõendatud, et DD on soovinud täita oma vanema kohustusi poja NF suhtes nii enne kui ka pärast lapse sündimist. Reaalset osalemist lapse ülalpidamises ja kasvatamises on takistanud lapse ema JN, kes keeldus kostjat lapse isana tunnistamast ja jätkuvalt on keeldunud lapse isalt vastu võtmast nii raha kui ka lapsele ostetud asju. Oma kohustuste täitmiseks on DD kasutanud ära kõik võimalused: on kohtu kaudu tuvastanud oma isaduse kulutades selleks olulisi materiaalseid vahendeid, on ostnud lapsele asju, mida kasutas lapsega koosolemise ajal, on kandnud lapse ema arvele raha ja JN keeldumisel oma arvelduskonto avaldamisest avanud lapsele pangas arve, kuhu kandnud lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Eelnimetatud põhjusel ei ole hagejal õigust nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimalik kohaldada VÕS § 119 sätteid, mis puudutavad vastuvõtuviivitust. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, lg 2 kohaselt nimetatud juhul vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Kohus arvestab kostja väiteid, et ta on lapsele vankri, riiete, mänguasjade jms ostmisel kulutanud ca 1000 eur, lisaks on tõendatud, et lapse arvele (mille käsutamise õigus on JN ) on kostja kandnud 2000 eur. Seega on kostja osalenud lapse 17 elukuu jooksul lapse ülalpidamises vähemalt 3000 euro ulatuses e. (3000:17) 176 eur ulatuses kuus. Kohus peab seda piisavaks ja leiab, et elatis tuleb välja mõista alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuistungil hageja esindaja lubas hakata kasutama lapse arvele kantud raha.

DD ja JN ühine poeg FN, kes on 1a 5 kuu vanune, elab koos emaga. Isal on probleeme lapsega suhtlemises, sest lapse ema, vaid talle teadaolevatel põhjustel, on püüdnud poja elust isa välja jätta. Maardu Linnavalitsuse lastekaitsetöötajate kaasabil sai DD võimaluse elementaarseteks kontaktideks lapsega. Kuna laps algselt isa võõrastas, siis DD palus JN kaasabi, et alustada lapsega suhtlemist ühiselt. Lapse ema sellest ettepanekust keeldus.

6(7) Käesolevalt on isa ja lapse suhted kujunenud lähedasteks, laps tunneb ja usaldab isa. Eeltoodud asjaoludes vanemate vahel vaidlus puudub. Kuna isa ja lapse senine suhtlemiskord on sõltunud lapse ema soovides ja meeleoludest, siis taotleb DD kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord.

Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kohus leiab, et kuna JN ja DD ei ole seni saanud kokkuleppele, kuidas korraldada nende ühise poja F suhtlemist isaga, tuleb suhtlemiskord kindlaks määrata kohtu poolt. Korra kindlaksmääramisel arvestab kohus järgmiste asjaoludega: - Laps elab emaga ja on isaga saanud suhelda erineva sagedusega päevadel, kokkulepitud tundide jooksul. Suhtlemise tulemusena laps oma isa tunneb ja on temaga harjunud. - DD oskab arvestada lapse huvidega : algselt soovis ta lapsega ööpäevaringseid kohtumisi, kuid lapse huvides loobus oma soovist, leidis, et laps on selleks liiga väike ja harjunud magama oma kodus ema juuresolemisel. Nõustub asendama pühapäevased kohtumised laupäevastega, seda lapse ema soovil. - DD soovib kohtuda pojaga iga kolmapäeva pärastlõunal kell 15-19 ja laupäeval kell

10 – 19. - JN väitel on lapse päevane uneaeg kella 12-15 vahel ja õhtune magamaminek 20.00. Ta ei soovi lapse kohtumist isaga nädala sees ja ka nädalavahetusel võiks piirduda vaid poole päevaga. Soovib last enne magama panekut rinnaga toita. - Maardu Linnavalitsus on asunud seisukohale, et lapse isa DD on näidanud, et ta soovib oma poja kasvatamisest osa võtta, nii moraalselt kui materiaalselt. On ostnud lapsevankri ja riideid, samuti käinud kahel korral psühholoogi vastuvõtul. JN spetsialisti poole pöördumist vajalikuks ei pidanud. Lapse tutvumine isa ja tema perega ning uue elusituatsiooniga kohanemine peaks toimuma järk-järgult s.t. ca poole aasta vältel kestusega kuni neli tundi korraga (t.l.116-117). - Lasnamäe LOV lastekaitsespetsialisti hinnangul DD elukohas aadressil XXX vastavad elamistingimused lapse vajadustele. Lapsele on mänguasjad, vanker ja ka turvatool lapse autos sõidutamiseks. Lapsele on võimalused lõunauinaku tegemiseks (t.l. 133). Kohus arvestades eeltoodut ja kõigi menetlusosaliste seisukohti leiab, et laps võiks isaga kohtuda igal kolmapäeval pärast lõunast ärkamist nelja tunni jooksul, samuti igal laupäeval alates kella 10.00 kuni 19.00. Kohus ei arvesta ema vastuväiteid rinnaga toitmise vajaduse osas. Seda põhjusel, et juba 20.07.2012.a. on hageja väitnud, et laps ei toitu ainult emapiimast (t.l.57). Samuti ei ole antud asjaolu saanud ka takistuseks ema töötamisele. Kohus leiab, et vajadusel on võimalik rinnapiim pudelis lapsele kaasa anda. DD võtab lapse tema alalisest elukohast ja toimetab lapse tagasi kohtuotsusega määratud või vanemate poolt kokkulepitud ajal. Selline lapse ja isa suhtlemiskord on mõistlik kehtestada vähemalt üheks aastaks. On võimalik, et aasta pärast lapse vanemad ei vaja enam kohtu sekkumist ja suudavad lapse suhtlemise isaga kokku leppida lähtudes lapse huvidest. Vajadusel on võimalik kummalgi vanemal lepitusmenetluse korras uuesti pöörduda kohtu poole teistsuguse suhtlemiskorra kehtestamiseks või jätkata suhtlemist senise korra kohaselt.

7(7) Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/