Legislator Case Law & Legislation
2-10-56002/39 AI generated

2-10-56002/39 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-10-56002/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-56002

Legislator headnote

AI generated
2-10-56002/39 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: 2-10-56002 «TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib olla kompromiss tingimuslik.»

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement mandatory pre-litigation conciliation feasibility of removal withdrawal of legal counsel mutual termination agreement withdrawal leading to termination

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-56002

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-56002 Tsiviilasi

E. K. hagi A. K. vastu ühisvara jagamiseks ning A. K. vastuhagi ühisvara jagamiseks Hagi hind Vastuhagi hind 11751,94 eurot (183877,50 krooni) 3500 eurot

Eelistungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hageja (vastuhagis kostja): E. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxx)

2. Kostja (vastuhagis hageja): A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Eelistungi aeg 8. veebruar 2013. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ning riigilõivu ja ekspertiisitasu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. K. ja A. K. vahel 08.02.2013. a sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus E. K. hagis A. K. vastu ühisvara jagamiseks ja A. K. vastuhagis ühisvara jagamiseks järgnevatel tingimustel:

1.1. kinnistu nimetusega xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ja kinnistu nimetusega xxxxxxxxxxxx nr xxxxxxx) jäävad E. K. omandusse ning A. K. annab oma nõusoleku

2-10-56002

2(4) E. K. omanikuna sissekandmiseks eelmärgitud kinnistute osas kinnistusraamatu teise jakku; 1.2 kinnistu nimetusega xxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ja kinnistu nimetusega Jõe (registriosa nr xxxxxxx) jäävad A. K. omandusse; 1.3 ülejäänud vara jagamisest xxxxxxxxxxxxx ja A. K. loobuva; 1.4 enamsaadud vara arvelt kohustub A. K. tasuma E. K. rahalist hüvitust 4500 (neli tuhat viissada) eurot; 1.5 rahalise hüvituse - 4500 eurot - kannab A. K. E. K. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 30.aprilliks 2013; 1.6 pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

2. Vabastada E. K. riigilõivu – 383,52 euro – riigituludesse tasumise kohustusest. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada A. K.

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: 4.1 pool tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot; 4.2 tasutud (08.03.2012) ekspertiisitasu, s.o 250 (kakssada viiskümmend) eurot).

Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 08.02.2013. a kell 16.30.

Asjaolud

Eelistungil 08.02.2013. a sõlmisid pooled - xxxxxxxxxxxxx ja A. K. - kompromissilepingu, mille tingimused kanti kohtuistungi protokolli. Pooled taotlevad menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb A. K. tasutud riigilõivust poole – 150 euro ja 08.03.2012. a tasutud ekspertiisitasu – 250 euro - tagastamist enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E. K. taotleb hagiavalduse esitamisel antud riigipoolse menetlusabi, s.o osaliselt vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Kohtu põhjendus

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib olla kompromiss tingimuslik.

Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

2-10-56002

3(4) Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on A. K. tasunud vastuhagi esitamisel 27.08.2012. a 300 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072699) AS SEB Pank (II kd, tl 48). Kuna pooled on 08.02.2013. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot (300 : 2) tagastada A. K. poolt näidatud arvelduskontole TsMS § 150 lg 2 p 1.

A. K. on tasunud 08.03.2012. a ekspertiisikulu katteks 250 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (viitenumber 3100057455) AS SEB Pank (I kd, tl 182). Arvestades asjaolu, et nimetatud summa on nn kohtu deposiiti tasutud ekslikult, sest ekspertiisitasu katteks oli sama suur summa juba 05.03.2012. a makstud Advokaadibüroo In Jure OÜ-u poolt, siis tuleb see A. K. tagastada.

Tartu Maakohtu 20.01.2011. a ja 06.04.2011. a määrustega (tl 62-63; 72-73) anti E. K. menetlusabi ning määrati tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 255,60 eurot. Lähtudes hagihinnast oleks hageja pidanud hagi esitamisel tasuma riigilõivu 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot. Seega anti hagejale antud kohtumäärusega riigipoolset menetlusabi ning ta vabastati osaliselt riigilõivu – 1022,63 (1278,23 -255,60) euro – tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on kohtul vaja võtta seisukoht riigilõivu summa suhtes, mis kujuneb poole tasumisele kuuluva riigilõivu – 639,12 (1278,23:2=639,12) eurot ja tasutud riigilõivu (255,60 eurot) vahest. Järelikult tuleb kohtul otsustada vaid 383,52 (639,12 - 255,60) euro suuruse riigilõivu kandmine. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib

2-10-56002

4(4) hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on käesolevas tsiviilasjas saavutanud kompromissi ja E. K. on oma töövõimest kaotanud 80%, siis on mõistlik hageja vabastada riigilõivu – 383,52 euro – riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Määruskaebuse esitamise õiguse välistamise taotlus on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel. Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik