2-12-17567/20 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Kristel Takk Otsuse kuulutamise aeg ja koht 7. veebruar 2013 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-17567 Hagi ese

Hagi hind

Abielulahutus, elatise nõue

1595 eurot Menetlusosalised Hageja: M P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxx x e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal e-post: vahur@ryytlilaw.ee

Kostja: P P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxx xxxx x-x e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 28.01. 2013 RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada M P (xxxxxxxxxxx) ja P P (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud x.xx.xxxx Rapla Maavalitsuses, abieluakt nr.xx.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel.

2 Välja mõista P P igakuine elatisraha M P (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 70(seitsekümmend) eurot, K P (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 70 (seitsekümmend) eurot ja M P (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 70(seitsekümmend) eurot alates 1.novembrist 2012 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Välja mõista P P elatis M P, K P ja M P kasuks 2012 aasta mai, juuni ja juulikuu eest summas 630 (kuussada kolmkümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab käesolevas asjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxx. Abielust on sündinud kolm last – x.xx.xxxx M P, xx.xx.xxxx K P ja xx.xx.xxxx M P.

Hageja seletuse kohaselt on kostja kogu abielu vältel olnud kergesti ärrituv ning omanud soovi hageja tegevust kõiges kontrollida. Poolte erimeelsused viisid 14.02.2012 kostja poolse füüsilise vägivallani, mistõttu hageja oli sunnitud kutsuma politsei.

16.04.2012 lahkus hageja koos lastega perekonna senisest kodust ega soovi kooselu kostjaga enam taastada. Ka kohtu poolt antud leppimisajal jätkus kostja vaimne terror hageja suhtes, samuti on kostja ähvardanud väguvallaga hageja vanemaid.

Eelkirjeldatud käitumise tõttu ei ole hageja julgenud kostjaga suhelda ja lapsi temaga kohtuma viia. Kostjale on iseloomulik ilma olulise põhjuseta ootamatult ärrituda, millises olukorras karjub ta ka laste peale.

Hageja palub abielu lahutada, kuna ei pea selle jätkamist enam võimalikuks.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatisraha laste ülalpidamiseks kogusummas 250 eurot kuus. Peale kooselu lõppemist ei ole kostja lastele ülalpidamist andnud.

Elatisraha suuruse määramisel lähtub hageja eelkõige kostja majanduslikest võimalustest. Hageja ei sea kahtluse alla kostja väidet, et tema netopalk on ca 400 eurot kuus. Samuti on hagejale teada, et kostjal on majandamisega halvasti toimetulev, mistõttu tal on täitmata rahalisi kohustusi ja tema arveldusarve on arestitud.

3 Kostja seisukoht

Kuna kohtu poolt antud leppimisaeg ebaõnnestus, möönab kostja, et abielu taastamine ei ole hageja soovimatuse tõttu ilmselt võimalik ega vaidle seetõttu enam abielu lahutamisele vastu.

Kostja tunnistab oma kohustust lapsi ülal pidada. Ta ei oska nimetada summat, millises ulatuses ta igakuiselt elatist saaks anda, kuid seaduses ettenähtud miinimumelatise tasumine käib talle üle jõu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PKS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kuna hageja ei soovi kategooriliselt ja põhjendatult kooselu kostjaga enam taastada, tuleb M ja P P abielu lahutada.

PKS § 97 lg.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist. PKS § 100 lg.1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja sama seaduse lg.4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot.

Hageja, arvestades kostja reaalset majanduslikku olukorda, taotleb kostjalt elatise väljamõistmist kolmele lapsele kokku 250 eurot kuus, ühele lapsele seega summas 83.33 eurot.

Kostja elatise võimaliku suuruse suhtes arvamust ei avalda, kuid möönab, et ei suuda seaduses ettenähtud ulatuses elatist maksta.

PKS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 sätestatud asjaoludel alaealise lapse ülalpidamiskohustusest, vaid olles lg.1 kirjeldatud olukorras, peavad nad kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus nõustub poolte seisukohaga, et kostja majanduslikke võimalusi arvesse võttes ei ole ta käesoleval ajal suuteline tasuma kolmele lapsele seaduses sätestatud miinimumelatist. Kostjal on alaline töökoht, kus tema netopalga suuruseks on ca 400 eurot kuus. Kuna sissetulek oleneb töötundide arvust, mille hulk on töölepinguga kokku lepitud, ei ole võimalikud olulised kõikumised palga suuruses. Arvestades kostja elukohta, haridustaset ja senist tööalast kogemust, ei pea kohus tõenäoliseks, et kostja saaks lähiajal asuda tööle oluliselt kõrgemapalgalisele ametikohale. Küll aga on kostjal võimalik oma sissetulekut suurendad invaliidsuspensioni abil, mida ta kuue aasta jooksul on saanud, kuid mille maksmine käesoleval aastal lõppes kostja tegevusetuse tõttu.

Kostja majanduslikke võimalusi ja PKS § 102 lg.2 sätestatud ühetaolise jaotuse põhimõtet arvesse võttes leiab kohus, et kostja peab oma kolmele lapsele maksma elatist 210 eurot kuus, so 70

4 eurot igale lapsele.

Kostja majandusliku olukorra paranemise korral on ta kohustatud suurendama ka lastele antavat elatist. Kui kostja seda vabatahtlikult ei tee, on hagejal õigus esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks.

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates elatishagi esitamisest, so 2.05.2012. Kohus leiab, et hageja sellekohane taotlus on põhjendatud, sest kostja ei ole poolte lahkuminekust alates lastele ülalpidamist andnud. Kuna hageja on 2012.a. augusti, septembri ja oktoobrikuu eest saanud riigilt elatisabi, tuleb kostjalt igakuine elatis välja mõista alates 1.novembrist 2012 ning 2012.a. mai, juuni ja juulikuu eest kindla summana, so 630 eurot.

Allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Anne Randjärv