3-12-2013/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2013 Haldusasi Taimar Juksi (Juks) kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, veoki läbivaatuse aktide nr XXX ja nr XXX tühistamiseks ning 30.08.2012. a tollideklaratsiooni nr XXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.10.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Taimar Juksi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Taimar Juks Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.2012. a määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse 30.08.2012. a tollideklaratsiooni nr. XXX tühistamise nõudes. 2. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata. 3. Saata asi Tartu Halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.08.2012 sisenes Taimar Juks sõidukiga XXX (registreerimismärgiga XXX) Vene Föderatsioonist Koidula piiripunkti kaudu Eestisse. T. Juks esitas reisija deklaratsiooni (tl 9), mille kohaselt oli tema reisi sihtkohaks Krakow Poola Vabariigis, ning deklareeris kaubad (kütus 100 l, gaas 40 l, viin 40% 1 l ja sigaretid 40 tk). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus suunas sõiduki täiendavasse kontrolli ja teostas samal päeval sõiduki ülevaatuse.

2. 20.08.2012 teostatud sõiduki ülevaatuse põhjal koostas Maksu- ja Tolliamet veoki läbivaatuse akti nr XXX (tl 8). Akti kohaselt on T. Juks regulaarne piiriületaja ning ka mootorsõiduk ületab piiri regulaarselt (mitu korda kuus). Arvestades kütuse Eestisse toomise

2

sagedust ja põhjust, kütuse ja sõiduki valdaja ärilist seisundit, kütuse Eestisse toimetamise viisi, kütusega seotud dokumente ning kütuse kogust ja laadi, on Maksu- ja Tolliameti hinnangul tegemist piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Seetõttu ei kohaldu kütusele aktsiisivabastus ning kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Maksu- ja Tolliamet jättis sõiduki koos kütusega kuni maksude tasumiseni tollijärelevalve alla.

3. 21.08.2012 koostas Maksu- ja Tolliamet veoki läbivaatusakti nr XXX (tl 8 pöördel), mille kohaselt teostati Koidula tollipunktis sõidukile XXX registreerimismärgiga XXX 21.08.2012 uus läbivaatus. Kontrolli tulemusel leiti, et sõiduki kütusepaagis oli 98,7 +/- 0,8 liitrit kütust. Mootorikütus peeti kinni ja hoiustati Koidula tollipunktis kuni maksude tasumiseni.

4. T. Juksi sõiduki paagis oleva kütuse koguse kindlakstegemise järel koostati 30.08.2012 tolliametniku poolt automaatse andmetöötlussüsteemi abil tollideklaratsioon, mille alusel kuulus T. Juksi poolt tasumisele kütuseaktsiis 68,07 eurot. T. Juks tasus maksuvõla samal päeval.

5. 20.09.2012 esitas T. Juks kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles palub tunnistada Maksu- ja Tolliameti toimingud täiendava maksu määramise kohta õigusvastaseks ning palub tühistada tollideklaratsioon nr XXX ning 20.08.2012. a ja 21.08.2012. a veoki läbivaatuse aktid.

6. Tartu Halduskohus tagastas 02.10.2012. a määrusega T. Juksi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohtu hinnangul on kaebusega taotletavaks eesmärgiks aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusumma tagastamine kaebajale. Õigusvastasuse tuvastamise nõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mida on põhjendatud esitada üksnes olukorras, kus kaebuse esitajal ei ole võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ning õigusvastasuse tuvastamine võib aidata kaebuse esitajal oma õigusi kaitsta. Kaebuse esitaja poolt taotletud eesmärgi saavutamiseks on vaja enne tollideklaratsioon kehtetuks tunnistada, seejärel on võimalik nõuda tasutud maksusumma tagastamist. Kaebuse esitaja saab kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse ja Maksu- ja Tolliamet on jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Kuna maksud on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel, ei saa maksude tagastamist nõuda enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui maksu tasumise õiguslik alus langeb ära, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. 18.10.2012 esitas T. Juks Tartu Halduskohtu 02.10.2012. a määruse peale määruskaebuse (tl 17-18). Määruskaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja eesmärgiks peale määratud maksusumma vaidlustamise ja maksusumma tagastamise ka tuvastada ametnike tegevuse õigusvastasus ning seaduse vastuolu põhiseadusega ja EL õigusega. Halduskohus pole aga oma 02.10.2012. a määruses kaebuse esitaja taotlust tuvastada vaidlusaluse seaduse vastuolu põhiseadusega ja EL õigusega käsitlenud. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et kuna Maksu- ja Tolliamet on väljendanud oma kategoorilist seisukohta ca täis kütusepaagiga Eestisse sisenemisel Venemaalt, on ainus efektiivne ning kiireim meede tema õiguste kaitseks pöördumine kohtu poole. Määruskaebuse esitajale on ette teada vastustaja eitav seisukoht ning sellisel juhul peab määruskaebuse esitaja pärast vastustaja poole pöördumist uuesti pöörduma taotluse/kaebusega kohtu poole. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele

3

õiguskantsleri 11.10.2012. a soovituse „Kütuse maksustamisest Eesti ja Venemaa maanteepiiripunktides“ nr 7-7/120996/1204682 (tl 20-31).

8. Maksu- ja Tolliamet palub oma 02.11.2012. a vastuses määruskaebusele (tl 45-46) jätta määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd kaebaja tegelik eesmärk on vastustaja hinnangul halduskohtu poolt õigesti tuvastatud, ja sellele ei vaidle ka määruskaebuse esitaja vastu, siis on kohus õigesti leidnud, et kaebusega silmas peetavat eesmärki ei ole kaebajal võimalik kaebuses esitatud nõuetega saavutada. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on isikul seadusest tulenevalt võimalus ja õigus taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tasutud maksusumma tagastamist. Pärast sellekohase taotluse lahendamist Maksu- ja Tolliameti poolt, juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele tolliseaduse (TS) § 7 alusel vaide või pöörduda kaebusega kohtusse. Määruskaebusest nähtuvalt isik küll mõistab kohtueelse menetluskorra olemasolu käesolevas vaidluses, kuid ta lihtsalt ei soovi seda järgida, mis aga ei ole aktsepteeritav käitumine ning halduskohus on õigesti kohtueelsele menetluskorrale viidanud ja kaebuse menetlusse võtmata jätnud. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja tegelikult olla teadlik, kuidas tema taotlus tolliasutuse poolt lahendatakse, kuivõrd see saab selgeks alles vastava taotluse osas otsuse tegemise järel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. T. Juks taotleb halduskohtule esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamist, Maksu- ja Tolliameti veoki läbivaatuse aktide nr XXX ja nr XXX ning 30.08.2012. a tollideklaratsiooni nr XXX tühistamist. Halduskohus on asunud seisukohale, et ükski kaebuses esitatud nõue ei aitaks saavutada määruskaebuse esitaja poolt taotletud eesmärki ehk kaotada määruskaebuse esitajale pandud aktsiisi maksmise kohustust.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et veoki läbivaatuse aktide näol ei ole tegemist haldusaktidega, vaid toimingutega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Erinevalt haldusaktist, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi, toimingul see tunnus puudub (vt nt RKHK 13.10.2012. a otsus nr XXX, p 12). Käesolevas asjas teostasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud veoki läbivaatuse, mille tulemusena koostatud veoki läbivaatuse akt on käsitatav tollikontrolli toiminguna TS § 18 mõttes. Tolliametniku õigus teha kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras tuleneb TS § 18 p-st 1. Sellest regulatsioonist ei tulene, et veoki läbivaatuse akt oleks käsitatav eelhaldusaktina. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada, et veoki läbivaatuse aktiga tuvastatud asjaolud muutuksid õiguslikult siduvaks asja lõplikul lahendamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 mõttes. Järelikult on võimalik neid asjaolusid vajaduse korral hiljem ümber hinnata ning see kinnitab täiendavalt, et vaidlusaluste aktide näol on tegemist toimingutega. Seega ei ole võimalik taotleda halduskohtult aktide tühistamist.

12. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud kaebuse eesmärgi ning õige on ka halduskohtu järeldus, et kaebuse esitamisega soovitud eemärki ei saa saavutada Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega, kuna tegemist on väheefektiivse õiguskaitsevahendiga. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Veoki läbivaatuse aktide ega

4

muude maksuhalduri toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei aita määruskaebuse esitaja aktsiisi tasumise kohustust kaotada ega sellest tulenevalt on välistatud ka tasutud aktsiisimaksu tagasinõudmine. Tasutud aktsiisimaksu tagastamiseks tuleb esmalt elimineerida tollideklaratsiooni mõju kaebaja õigustele. See on võimalik ainult kas maksuhalduri poolt tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise või tollideklaratsiooni kohtus tühistamise kaudu.

13. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga selles, et taotletud eemärgi saavutamiseks pidi määruskaebuse esitaja esmalt pöörduma tolli poole ning taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagastamist Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr XXX (edaspidi ÜTS) art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 251, TS § 49 lg 2 ja rahandusministri 02.05.2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel ning võis alles seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Euroopa Kohtu 15.12.2011. a otsus kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud asjas leidis Euroopa Kohus viitega Ühenduse tolliseadustiku art 4 p-le 17, et tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, mistõttu ei ole deklaratsiooni puhul tegemist ühepoolset laadi otsusega tolliseadustiku art 4 p 5 tähenduses. ÜTS art 66 p 1 kohaselt tunnistab toll deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud. ÜTS art 66 p-st 2 tuleneb, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult teatud juhtudel. Euroopa Kohus leiab, et artikli 66 sõnastusest tuleneb, et kui deklarant ise soovib tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada, peab ta taotluse esitama tollile, mitte kohtusse.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et Euroopa Kohtu 15.12.2011 otsus ei kohaldu deklarandi ja tolli vahelistele vaidlustele selle üle, kas deklarant pidi esitama tollile tollideklaratsiooni (tl 10) või võis esitada reisija deklaratsiooni (tl 9). Käesoleval juhul vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas määruskaebuse esitaja võis Eestisse sisenemisel deklareerida mootorikütust reisija deklaratsiooni alusel või mitte. TS § 37 lg 6 järgi võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. TS § 37 lg-st 3 tuleneb, et kaubasaadetise kohta tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 järgi on Eestisse sissesõidul mootorsõiduki kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKEAS § 69 lg 1 järgi on liiduvälisest riigist saabuval reisijal lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks. Veoki läbivaatuse aktidest nähtuvalt ei pidanud tolliametnikud aktsiisivabastuse rakendamist määruskaebuse esitaja suhtes õigustatuks, mistõttu määruskaebuse esitaja koostatud reisijadeklaratsiooni ei aktsepteeritud ning kaup vabastati tolli järelevalve alt alles pärast tollideklaratsiooni esitamist ning maksude tasumist. Kuna nimetatud olukorras ei olnud määruskaebuse esitaja poolt tollideklaratsiooni esitamine vabatahtlik, ei vasta tollideklaratsiooni esitamine ÜTS art 4 p-s 17 toodud toimingu tunnustele. Ühtlasi ei esine seetõttu ka ÜTS art 66 p-s 1 toodud olukorda, mistõttu ei ole määruskaebuse esitajal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ÜTS art 66 p-s 1 nimetatud alustel. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ÜTS §-ga

5

66, TS §-ga 49 ja rahandusministri 02.05.2006 määrusega nr. 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ ettenähtud menetlust saab viidatud õigusaktide ning Euroopa Kohtu 15.12.2011 otsuse koosmõjust tulenevalt pidada HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks eeskätt vaid juhul, kui pooled ei vaidle tollideklaratsiooni esitamise vajaduse üle. Vaidluse lahendamiseks selle üle, kas määruskaebuse esitaja pidi esitama tollideklaratsiooni või mitte, saab isik pöörduda otse halduskohtusse. Vastupidine seisukoht kitsendaks ebamõistlikul määral määruskaebuse esitaja kaebeõigust, mis ei oleks kooskõlas Põhiseaduse § 15 ega halduskohtumenetluse seadustiku § 44 eesmärgiga.

15. Eeltoodud kaalutlustel tuleb Tartu Halduskohtu määrus tühistada osas, millega kohus tagastas kaebuse 30.08.2012. a tollideklaratsiooni nr. XXX tühistamise nõudes. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.

Maili Lokk Einar Vene Tiina Pappel