2-11-4802/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4802 Tsiviilasi DAhagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja DA(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Maie Nugis (OÜ Helsmari Õigusabi, asukoht sõle 18-147, Tallinn 10320; e-post Maie29@hot.ee) Kostja A Ž (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius ja Talts, Lõõtsa 2B, Tallinn 11415; e-post margus@lentsius.ee) Asja läbivaatamine Kohtuistungitel 13.06.2011, 09.11.2011, 17.01.2012, 31.01.2012, 23.02.2012 ja 17.01.2013 RESOLUTSIOON Jätta DA hagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud täies ulatuses DA kanda. 2. Välja mõista DA riigituludesse riigilõiv 543,24 (viissada nelikümmend kolm eurot ja 24 senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 290007844. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. 3. Riigilõivu tasumisega viivitamisel mõista välja DA riigituludesse tasumata riigilõivult viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni riigilõivu tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik DA esitas 06.02.2011 Harju Maakohtule hagi A Ž vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus lahutas 27.02.2012 osaotsusega poolte vahel 12.08.2005 Harju Maavalitsuses sõlmitud abielu. Hageja palub kohtule 06.02.2011 esitatud hagiavalduses tunnistada korter asukohaga XXX hagejale kuuluvaks varalahususe alusel ja teha abieluvararegistris vastav kanne. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 12.08.2005. Pooled elasid hagejale kuuluvas 2-toalises korteriomandis asukohaga Paldiski, XXX. 05.06.2007 vahetasid pooled korteriomandite vahetuslepingu alusel hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga Paldiski, XXX 2-toalise korteriomandi vastu asukohaga Paldiski, XXX. Korteri remondiks võttis hageja laenu 300 000 krooni, millest on jäänud tasuda 16 554,13 eurot ehk igakuiselt 250 eurot kuni 2018 aasta maikuuni. Hageja esitas 03.06.2011 kohtule hagiavalduse täpsustuse ja palub lõpetada varaühisus korterile ja tunnistada korter XXX hagejale kuuluvaks varalahususe alusel ja teha abieluvararegistris vastav kanne. 28.01.2012 kohtule esitatud kompromissettepanekus teatab hageja kohtule, et vaidlusalune korteriomand asukohaga Paldiski, XXX ei kuulu enam pooltele, kuna Swedbank AS lõpetas laenulepingu nr XXX ühepoolselt 14.10.2011 seoses võlgnevusega ja korteri omandiõigus läks üle AS-le Swedbank. Swedbank AS teatas 19.10.2011 kirjaga hagejale, et kokku on laenulepingujärgne võlgnevus 17 085,17 eurot ja kui 3.11.2011 võlgnevused ei laeku, siis rahuldatakse panga nõuded täite ja/või kohtumenetluse kaudu. Swedbank AS 14.02.2012 e-kirja kohaselt on laenuleping nr XXX võlgnevuse tõttu üles öeldud ning nõue on saadetud 31.02.2012 menetlemiseks kohtutäitur Elin Vilippusele. Kogu laenujääk seisuga 14.02.2012 on 17 529,14 eurot 07.03.2012 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja tuvastada, et laenuleping nr XXX on võetud perekonna huvides ja kuulub summas 15 562,29 eurot poolte ühisvaralisse kohustusse ja kummagi abikaasa ühisvarasse kuulub negatiivse varana laenukohustus 7 781,14 eurot. Poolte ühisvarasse kuuluv korter XXX on omandatud hageja lahusvara arvel ja hageja palub kohtul kõrvale kalduda osade võrdsusest ja tunnistada hageja õigust 5/6 mõttelisele osale ja kostja õigust 1/6 mõttelisele osale korterist. 12.10.2012 teatas hageja esindaja e-kirjaga kohtule, et 10.10.2012 toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand XXX, Paldiski hinnaga 3 700 eurot. 02.11.2012 teatas hageja esindaja e-kirjaga kohtule, et laenulepingu nr XXX laenujääk peale korteriomandi müüki on 15 227,10 eurot. 17.01.2013 toimunud kohtuistungil on kostja esindaja seisukohal, et korter on maha müüdud ja kohustatud isikuks on hageja. See ei ole enam perekonnaõiguslik vaidlus ning vara, mida hageja soovis jagada, seda ei ole enam. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et DA hagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik eesmärki saavutada. Käesolevaks ajaks on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, kuna korteriomand asukohaga XXX, Paldiski on võõrandatud. Sellest tulenevalt on nimetatud korteriomandi omandiõigus üle läinud ning kohtul ei ole võimalik jagada vara mis ei kuulu enam pooltele.

Samuti ei ole võimalik saavutada eesmärki hageja nõudega tuvastada, et laenulepingu nr XXX alusel võetud laen on võetud perekonna huvides ja kuulub summas 15 562,29 eurot poolte ühisvaralisse kohustusse ja kummagi abikaasa ühisvarasse kuulub negatiivse varana laenukohustus 7 781,14 eurot. Laenuleping nr XXX on sõlmitud hageja DA ja Swedbank AS vahel. Kohtu pädevusse ei kuulu laenulepingu muutmine. Kohtule ei ole esitatud Swedbank AS teatist selle kohta, et panga krediidikomitee oleks otsustanud, et laenulepingut nr XXX asub koos hagejaga teenindama kaastaotlejana kostja A Ž . TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määras 15.03.2011 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 543,24 euro tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust kuulub riigilõiv, mille tasumisest hageja vabastati hagi esitamisel, väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik