2-10-49597/52 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-49597

TARTU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-49597

Tsiviilasi

Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammeri vastu omandiõiguse

tunnustamiseks,

pankrotivarast

välistamiseks

ja

valdusest väljanõudmiseks ujuvmajade L4:1 ja L4:3 osas

Tsiviilasja hind

618 602 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Marinstaden AB (Rootsi registrikood 5565562716;

asukoht Strandvägskajen 20, 11484 Stockholm, Rootsi

Kuningriik); esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja

advokaat Martti Peetsalu (e-post menetlus@glimstedt.ee);

kostja OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammer (e-post haldur@tammer-tammer.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri

taotlus vaheotsuse või osaotsuse tegemiseks Marinstaden AB omandiõiguse kindlaks

tegemiseks.

2. Rahuldada Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur

Anne Tammeri vastu.

3. Tunnustada Marinstaden AB (Rootsi registrikood 5565562716) omandiõigust

OÜ Pakri Invest (pankrotis) (registrikood 11175091) ja Marinstaden AB vahel

31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevale kahele ujuvmajale L4:1 ja L4:3.

4. Välistada OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotivarast OÜ Pakri Invest

(pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad

kaks ujuvmaja L4:1 ja L4:3.

5. Välja nõuda OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotivarast OÜ Pakri Invest

(pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad

kaks ujuvmaja L4:1 ja L4:3 Marinstaden AB valdusse.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri

kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

2(7)

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Marinstaden AB (hageja) ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) (pankrotivõlgnik) sõlmisid 31.05.2007

töövõtulepingu nelja L4 tüüpi ujuvmaja (L4:1, L4:2, L4:3 ja L4:4) ehitamiseks 13 000 000 rootsi

krooni eest. 05.12.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt

läheb ujuvmajade omandiõigus hagejale üle juhul, kui ta on tasunud pankrotivõlgnikule pool

(50%) ujuvmajade maksumusest. Pool kokkulepitud nelja ujuvmaja hinnast moodustab

6 500 000 rootsi krooni. Hageja on tasunud temale esitatud arvete alusel pankrotivõlgnikule

10 805 570 rootsi krooni. Seega on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi omandiõigus neljale

ujuvmajale hagejale üle läinud, mistõttu on OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammer (kostja) arvanud ebaõigesti hageja omandis olevad ujuvmajad pankrotivarasse. Kuna

hagejale on kaks L4 tüüpi ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) üle antud, siis esitab hageja kostja vastu vara

välistamise hagi kahe L4 tüüpi ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes.

Hageja palub hagi rahuldada, tunnustada tema omandiõigust L4:1 ja L4:3 ujuvmajale, välistada

nimetatud ujuvmajad pankrotivarast ja nõuda need pankrotivarast hageja valdusse.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele 06.10.2009 väljatrüki pankrotiteatest, koopia ajutise halduri 22.09.2009

aruandest tsiviilasjas nr 2-09-20689, koopia 31.05.2007 lepingust koos tõlkega inglise ja eesti

keelde, koopia 05.12.2007 kokkuleppest koos tõlkega inglise ja eesti keelde, koopiad perioodil

12.10.2007 kuni 18.09.2008 esitatud arvetest koos nimekirjaga, koopiad väljavõtetest arvete

tasumise kohta ja koopia 12.12.2009 avaldusest vara välistamiseks pankrotivarast (I kd tl 187-

242).

Kostja vastus hagile

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei tunnusta kostja hageja omandiõigust kahele vaidlusalusele ujuvmajale.

Hageja väitel sõlmis ta pankrotivõlgnikuga 05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe,

mille kohaselt läheb ujuvmajade omandiõigus hagejale üle juhul, kui ta on tasunud

pankrotivõlgnikule pool (50%) ujuvmajade maksumusest. Kostja hinnangul ei ole hageja

05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist usaldusväärselt tõendanud, kuivõrd

esitamata on kokkuleppe algdokument. Kui kohus leiab, et kokkulepe on sõlmitud, siis on kostja

seisukohal, et ujuvmajade omandiõigus ei ole hagejale ikkagi üle läinud, sest tegemist ei ole

asjaõigusliku kokkuleppega, samuti ei ole hagejale üle antud ujuvmajade valdust. Pooled ei ole

leppinud kokku ka kaudse valduse (väljanõudeõiguse) andmises hagejale. Lisaks eeltoodule ei

nõustu kostja hageja väitega selles, et tasutud on üle poole ujuvmajade hinnast. Seoses

ujuvmajade ehitamise ja täiendavate tööde tegemisega on pankrotivõlgnik esitanud hagejale

arveid, mida hageja ei ole enda arvestuses märkinud ja mis on tasumata. Võlgnevuse tõttu on

pankrotivõlgnik õigustatud keelduma kahe ujuvmaja üleandmisest hagejale. Pankrotivõlgnikul

3(7)

on õigus keelduda vara väljaandmisest ka vastunõude olemasolu tõttu. Pankrotivõlgnikul on

hageja vastu nõue summas 286 242,49 eurot, millest põhivõlg on 144 169,66 eurot (18.08.2005

ja 31.05.2007 töövõtulepingujärgne tasu), täiendavad kulutused seoses ehitusprojekti

kontrollimise ning üüriga kokku 96 576,99 eurot ja 31.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 45 495,84 eurot. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik ujuvmaju hagejale üle anda veel

seetõttu, et laevade remondi ellingu üürileandja OÜ Miiduranna Tehnopark teostab ujuvmajade

suhtes pandiõigust, kuivõrd pankrotivõlgnik ei ole tasunud üüri.

23.10.2012 kohtuistung

Hageja lepinguliste esindajate selgituse kohaselt sisaldub 05.12.2007 kokkuleppes nõuetekohane

asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta. Kuivõrd nelja ujuvmaja hinnast on tasutud üle

poole, siis on omandiõigus ka pankrotihalduri valduses olevale kahele ujuvmajale üle läinud

hagejale ilma valduse faktilise üleandmiseta. Pankrotivõlgnik on tsiviilasjas nr 2-08-58514

kinnitanud

vaidlusaluse

kokkuleppe

olemasolu

ja

tunnistanud

hageja

omandiõigust

ujuvmajadele. Hageja nõuab omandiõiguse tunnustamist kahe hagejale teadaolevalt Miiduranna

sadamas asuva ujuvmaja L4:1 ja L4:3 suhtes ning nende väljanõudmist pankrotivarast hageja

valdusse. Hageja hinnangul ei ole asjakohased kostja poolt hageja vastu esitatud rahalised

nõuded, mis on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-10-16700. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud pankrotihalduri kanda.

Kostja seletuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et 05.12.2007

kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud selle algdokumenti. Kostja

hinnangul ei piisa teises tsiviilasjas esitatud dokumentidest ega pankrotivõlgniku väidetest, mis

olid ilmselt valitud tema soovist saada vara arestist vabaks tsiviilasjas nr 2-08-58514. Kui kohus

leiab, et kokkulepe on sõlmitud, siis ei ole ujuvmajade omandiõigus hagejale üle läinud, sest

tasutud ei ole üle poole ujuvmajade hinnast, samuti ei ole tegemist asjaõigusliku kokkuleppega ja

valdust pole üle antud, lisaks ei ole toimunud ujuvmajade väljanõudeõiguse loovutamist

hagejale. Isegi kui kohus tuvastab hageja omandiõiguse, siis on kostjal õigus hagejale kuuluvaid

ujuvmajasid kinni pidada, kuna pankrotivõlgnikul on hageja vastu rahaline nõue. Seega oleks

ujuvmajade valduse väljaandmise nõude rahuldamine võimalik vaid tingimuslikult.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja

kirjalikus menetluses (II kd tl 130).

2. Hageja on esitanud kostja vastu omandiõiguse tunnustamise, pankrotivarast välistamise ja

valdusest väljanõudmise hagi ujuvmajade L4:1 ja L4:3 osas. Kostja on esitatud hagile vastu

vaielnud.

3. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- hageja ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) sõlmisid 31.05.2007 töövõtulepingu nelja L4 tüüpi

ujuvmaja (L4:1, L4:2, L4:3 ja L4:4) ehitamiseks 13 000 000 rootsi krooni eest (I kd tl 200-202,

203-206, 207-209);

- hagejale on kaks L4 tüüpi ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) üle antud, üle on andmata kaks L4 tüüpi

ujuvmaja (L4:1 ja L4:3), mis seisavad Miiduranna sadamas;

- Tartu Maakohtu 06.10.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-20689 kuulutati välja

OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrot (I kd tl 187);

- ajutise halduri 22.09.2009 aruande kohaselt arvati kõik neli ujuvmaja OÜ Pakri Invest

(pankrotis) pankrotivarasse (I kd tl 188-199);

- 12.12.2009 esitas hageja avalduse nelja ujuvmaja välistamiseks OÜ Pakri Invest (pankrotis)

pankrotivarast (I kd tl 237-241), kuid kostja ei ole hageja avaldusele vastanud.

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis

kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks,

4(7)

peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole

välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks.

Kui vara välistamisel tekib vaidlus vara kuuluvuse üle, siis tuleb see lahendada koos vara

välistamise hagiga. Hageja nõuab, et pankrotivarast välistataks kaks L4 tüüpi ujuvmaja – L4:1 ja

L4:3, milliste omanikuks ta ennast peab. Sisuliselt on seega tegemist vindikatsioonihagiga

asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 mõttes pankrotimenetluses.

5. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. Sama paragrahvi teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Vindikatsioonihagi esitamise eelduseks on seega, et omandiõigus on hagejal olemas, kuid kostja

seda ei tunnusta. Hageja leiab, et omandiõigus ujuvmajadele on temale üle läinud tulenevalt

05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppes ette nähtud kohustuse täitmisest. Kostja on

seisukohal, et hageja ei ole vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist usaldusväärselt tõendanud,

kuivõrd esitamata on kokkuleppe algdokument.

Hageja on koos hagiga esitanud kohtule koopia 05.12.2007 kokkuleppest, mis on 31.05.2007

hankeprotokolli lisa, koos tõlkega inglise ja eesti keelde (I kd tl 210-212). Samuti on hageja

13.11.2012 esitanud kohtule põhistuse, miks algdokumenti ei saa esitada (II kd tl 41-42, lisad

põhistusele II kd tl 43-85).

TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda

algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu

nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohus

märgib, et lähtudes hageja esitatud põhistusest ei ole kohtul alust kahelda vaidlusaluse

dokumendi olemasolus ega koopia vastavuses selle originaalile. Kohtu hinnangul ei saa kord

jaatada ja kord eitada sama dokumendi olemasolu ainuüksi valitud õiguslikku positsiooni

arvestades. Üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid

hindab kohus nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt igas konkreetses asjas (TsMS § 232

lg-d 1 ja 2). Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 05.12.2007

töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, siis tuleb kohtul hinnata, kas selles sisaldub kokkulepe

omandi ülemineku kohta ning kas hageja esitatud väide omandiõiguse üleminekus 05.12.2007

kokkuleppe järgi on tõendatud või mitte.

05.12.2007 hankeprotokolli lisast (I kd tl 210-212) nähtub, et Rootsi seaduste ja AB 04

tavapäraste standardnõuete järgimine ei ole võimalik, sest AB 04 on kohaldatav töövõttudele

teiste kinnisasjadel, aga käesolev töövõtt puudutab merel asuvate elamute ehitamist ja

sisustamist. Tellija omandiõiguse järk-järguline üleminek töövõtuobjektile AB 04 kohaselt ei saa

käesoleva töövõtulepingu puhul kehtida. Pooled on seetõttu pärast protokolli allkirjastamist

kokku leppinud, et poolte vahel reguleeritakse töövõtuobjekti omandiõiguse küsimusi

alljärgnevalt: töövõtu kulgemist peab vastavalt kokkuleppele pidevalt kontrollima. Pärast iga

heakskiidu saanud ülevaatust makstakse välja osa töövõtutasust – 13 miljonist kroonist ilma

käibemaksuta; kui töövõtt on jõudnud niikaugele, et Marinstaden AB on 50% kokkulepitud

töövõtutasust Pakri Invest OÜ-le ära maksnud, läheb töövõtuobjekti Marinvillan L4 omandiõigus

Pakri Invest OÜ-lt üle Marinstaden AB-le. Poolte arvates täidab selline kokkulepe omandiõiguse

ülemineku reguleerimise eesmärki nii, nagu on sätestatud eeskirjas AB 04.

Kohtu arvates sisaldub 05.12.2007 hankeprotokolli lisas asjaõiguslik kokkulepe omandi

ülemineku kohta. Selle kohaselt on pooled kokkuleppinud, et ujuvmajade omandiõigus läheb

hagejale üle juhul, kui ta on tasunud pankrotivõlgnikule pool (50%) ujuvmajade maksumusest,

kusjuures eelnevalt kontrollitakse töövõtu kulgemist ehk tasumisele eelneb ujuvmajade

etapiviisilise ehitamise ja valmimise kontroll ning tehtud tööde heakskiit.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nelja ujuvmaja maksumus on 13 000 000 rootsi krooni ilma

käibemaksuta. Hageja väitel on tema tasunud pankrotivõlgnikule ujuvmajade eest

10 805 570 rootsi krooni, mis on üle poole kokkulepitud tasust. Oma väite kinnitamiseks on

hageja esitanud kohtule arvete koondtabeli (I kd tl 213), pankrotivõlgniku poolt hagejale esitatud

5(7)

arved (I kd tl 214-226) ja väljavõtted hageja kontost arvete tasumise kohta (I kd tl 227-236).

Kostja ei ole nõustunud hageja väitega selles, et tasutud on üle poole ujuvmajade hinnast. Kostja

märgib, et seoses ujuvmajade ehitamise ja täiendavate tööde tegemisega on pankrotivõlgnik

esitanud hagejale arveid, mida hageja ei ole enda arvestuses märkinud ja mis on tasumata (II kd

tl 177-183).

Kohtule esitatud 31.05.2007 ujuvmajade L4 hankeprotokollist (töövõtulepingust) nähtub, et nelja

L4 tüüpi ujuvmaja hinnaks on 13 000 000 rootsi krooni ilma käibemaksuta (lepingu p 2 –

pakkumine

ja

lisapakkumine)

(I kd

tl 200-202,

203-206,

207-209).

Lepingu

p 6.1

(finantsküsimused) kohaselt on tegemist töövõtutööde eest makstava kindla summaga. Samas on

lepingu p 6.2 järgi võimalik lisatasude maksmine muutmis- ja lisatööde eest. Arvestades

05.12.2007 hankeprotokolli lisas märgitut, mille kohaselt on pooled lähtunud omandiõiguse

üleminekul kokkulepitud töövõtutasust ehk 13 000 000 rootsi kroonist ilma käibemaksuta, on

kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et ta on tasunud pankrotivõlgnikule 83%

(10 805 570 : 13 000 000 × 100) kokkulepitud töövõtutasust, mis on 33% võrra rohkem kui 50%.

Seega on omandiõigus ujuvmajadele, sealhulgas kahele kostja valduses olevale vaidlusalusele

ujuvmajale L4:1 ja L4:3, üle läinud hagejale. Kostja ei ole väitnud, et hageja esitatud arvetel

kajastuks tasu muutmis- ja lisatööde eest. Kohus märgib, et ujuvmajade kajastamine

pankrotivõlgniku majandusaasta aruannetes (II kd tl 149-152) ja bilansis (II kd tl 153-156)

lõpetamata toodanguna ei tõenda nende omandiõigust.

6. Mis puudutab kostja vastuväidet, et ujuvmajade valdust ei ole hagejale üle antud ja et puudub

kokkulepe kaudse valduse (väljanõudeõiguse) andmises hagejale, siis märgib kohus järgmist:

Kohtu hinnangul on pooled 05.12.2007 leppinud kokku omandiõiguse üleminekus ilma valduse

faktilise üleandmiseta. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et hageja ja pankrotivõlgnik on

31.05.2007 sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et

töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Tegemist on

töövõtja ja tellija põhikohustustega. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused

kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Antud

töövõtulepingu sisuks on nelja L4 tüüpi ujuvmaja valmistamine ja kokkulepitud tulemuseks, mis

lepingu alusel võlgnetakse, on seega neli valmis ehitatud ujuvmaja. Töövõtulepingust tulenevad

ülejäänud kohustused on lepingupoolte kõrvalkohustused, sealhulgas töö tellijale üleandmise

kohustus töövõtja kohustusena (VÕS § 636) ja töö vastuvõtmise kohustus tellija kohustusena

(VÕS § 638).

VÕS § 636 lg 1 esimese lause kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Seda sätet kohaldatakse juhul, kui töövõtulepingu objektiks on töövõtja poolt tellijale teatava

vallasasja valmistamine. Asja üleandmine seisneb selle valduse üleandmises tellijale. Seega on

VÕS § 636 lg 1 esimeses lauses sätestatud valduse üleandmise kohustus.

Kohtu arvates saab hageja nõuda ujuvmajade valduse üleandmist töövõtulepingust tuleneva

nõude alusel. Arvestades antud töövõtulepingu spetsiifilisust ei ole kohtu hinnangul mõeldav, et

samaaegselt omandiõiguse üleminekuga pärast pankrotivõlgnikule poole ujuvmajade maksumuse

tasumist tulnuks hagejale anda ujuvmajade valdus, mis tähendanuks lepingu kohaselt nelja

pooleli oleva ujuvmaja tarnimist Ryssvikenisse. Nimetatu ei ole kooskõlas töövõtulepingu

eesmärgiga, mille kohaselt võlgnetakse oma lepingupartnerile valmis töö. Kohus leiab, et

lähtudes töövõtulepingu tulemuse saavutamisele suunatusest ei ole hageja kaotanud

töövõtulepingust tuleneva ujuvmajade valduse üleandmise nõudeõigust.

7. TsMS § 442 lg 5 esimene lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõuga seotud küsimused.

Kostja on 21.01.2013 esitanud kohtule taotluse vaheotsuse (TsMS § 449 lg 1) või osaotsuse

(TsMS § 450 lg 1) tegemiseks hageja omandiõiguse kindlakstegemiseks (II kd tl 137-147,

seisukohtade p 11). Kostja hinnangul on juhul, kui hageja on vaidlusaluste ujuvmajade omanik,

6(7)

temal õigus keelduda ujuvmajade väljaandmisest vastunõude summas 297 776,06 eurot

olemasolu tõttu. Kostja märgib, et pooltel on suured erimeelsused hageja võla ning kostja

vastunõude üle ja seetõttu ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt otstarbekas hakata

tõendama kostja vastunõuet (ega hageja võlga) ning sellest tulenevat ujuvmajade väljaandmisest

keeldumise õigust, kuniks pole selge, kas hageja on üldse vaidlusaluste ujuvmajade omanik.

VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole

piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav

seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest,

nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest

seosest.

Nimetatud sätte rakendamiseks tuleb hinnata, kas on täidetud VÕS § 110 kohaldamise eeldused

ning kui on, siis kohaldada VÕS § 110 lg-t 5.

Kohus märgib, et isegi VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu korral ei oleks antud

juhul põhjendatud ujuvmajade väljaandmise nõude rahuldamine tingimuslikult. Kuigi VÕS §-

s 110 ei sisaldu VÕS § 111 lg 3 sarnast piirangut, tuleneb üldisest hea usu põhimõttest (VÕS § 6

ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138), et oma kohustuse täitmisest ei või keelduda

juhul, kui teine lepingupool on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta.

Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole ujuvmajade väljaandmisest keeldumise õigust. Kostja on

kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et Miiduranna sadamas asuvad ujuvmajad L4:1 ja L4:3

on faktiliselt valmis. Kohus tuvastas kohtu põhjenduste p-s 5, et hageja on tasunud

pankrotivõlgnikule 83% kokkulepitud töövõtutasust. Seega on töövõtulepingu pooled oma

lepingulised põhikohustused suuremas osas täitnud ning seetõttu on ujuvmajade väljaandmisest

keeldumine kui õiguskaitsevahend ebaproportsionaalne võrreldes rikkumise raskusega

(kokkulepitud töövõtutasust on maksmata 17%). Kohus arvestab siinjuures veel asjaolu, et

tegemist on vara välistamise nõudega pankrotimenetluses ning et pankrotivõlgniku ja

OÜ Miiduranna Tehnopark vahel 10.09.2007 sõlmitud rendilepingust (II kd tl 184-185)

tulenevad käesoleval ajal kohustused hagejale (Tartu Maakohus on 28.12.2010 otsusega

tsiviilasjas nr 2-10-14710 tunnustanud 10.09.2007 rendilepingust tulenevat rendileandja

pandiõigust kahele vaidlusalusele ujuvmajale). Lisaks vajab märkimist, et Tartu Maakohtu

menetluses on Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri

vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotimenetluses summas

22 295 397,91 eesti krooni ehk 1 424 935,64 eurot (tsiviilasi nr 2-10-16700, hagiavalduse

terviktekst II kd tl 157-168), kus pankrotivõlgnik on esitanud hageja vastu vastuhagi

286 242,49 euro väljamõistmiseks. Sisuliselt on vastuhagis tegemist antud kohtumenetluses

esitatud vastunõudega (31.12.2011 seisuga on vastunõude suurus 286 242,49 eurot ja 31.12.2012

seisuga 297 776,06 eurot). Kohtu arvates ei oleks õiguslikult põhjendatud otsuse tegemine ka

VÕS § 110 kohaldamise eelduste täitmisel VÕS § 110 lg 5 järgi, so kostja kohustamine

ujuvamajade valdust üle andma üksnes juhul, kui hageja on oma kohustuse kostja suhtes täitnud,

kuna selliselt oleks sisuliselt lahendatud vastuhagi tsiviilasjas nr 2-10-16700, samas kui

lahendamata on põhihagi ja teoreetiliselt ei ole välistatud nõuete tasaarvestamine (vastunõuet ei

pruugi olla).

Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigust keelduda ujuvamajade väljaandmisest hea

usu põhimõttest tulenevalt, tuleb kostja taotlus vaheotsuse või osaotsuse tegemiseks hageja

omandiõiguse kindlaks tegemiseks jätta rahuldamata.

8. Kohus jätab tähelepanuta kostja 21.01.2013 esitatud näiliku tehingu vastuväite (II kd tl 137-

147, seisukohtade p 3), kuivõrd kostja ei ole antud menetluses varem tehingu näilisusele

tuginenud, võttes sellega hagejalt võimaluse esitada omapoolne seisukoht.

9. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi täies ulatuses ja tunnustab hageja omandiõigust

kahele ujuvmajale L4:1 ja L4:3. Kuivõrd kostja on nimetatud ujuvmajad arvanud OÜ Pakri

7(7)

Invest (pankrotis) pankrotivarasse, tuleb ujuvmajad L4:1 ja L4:3 pankrotivarast välistada ning

välja nõuda hageja valdusse.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hageja nõude täies ulatuses, jätab menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik