3-13-198/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-198 Haldusasi AS Applaford ES esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised Taotleja — AS Applaford ES. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon 1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Määruse ärakiri saata taotlejale ja Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. AS Applaford ES (registrikood 10341937) esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2013 taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliametil (MTA) taotleja maksuvõla sissenõudmine (sh sundtäitmiseks hoiatuse või korralduse andmine) kuni Maksu- ja Tolliameti 25.01.2013 otsuse nr 13-1 menetluse lõpuni. Taotluse ja sellega esitatud materjali kohaselt esitas AS Applaford ES MTA-le 20.12.2012 maksuvõla ajatamise taotluse, milles taotles kinnitada maksuvõla tasumise ajakava 36-ks kuuks ja vähendada intressimäära 50 protsendi võrra. 24.01.2013 esitas taotleja taotlusele täienduse, milles selgitas veelkord maksuvõla tasumise ajatamise vajalikkust. Seisuga 02.01.2013 oli taotleja maksuvõlg koos intressiga kokku 457 633,72 eurot MTA 25.01.2013 otsusega nr 13-1 jäeti taotleja 20.12.2012 esitatud taotlus rahuldamata. Otsuses märkis MTA, et arvestades taotleja maksuvõla suurust ja taotletud ajatamisperioodi pikkust ning asjaolu, et taotleja ei esitanud tagatist, ei pea MTA taotleja maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamist võimalikuks. 29.01.2013 esitas taotleja MTA 25.01.2013 otsuse nr 13-1 peale vaide. Vaidega palus taotleja tunnistada MTA 25.01.2013 otsus nr 13-1 kehtetuks ning rahuldada maksuvõla

2 tasumise ajatamise taotlus või alternatiivselt, kohustada maksuhaldurit ajatamise taotlust uuesti läbi vaatama. Taotleja leiab, et kui haldusakti täitmist ei ole peatatud, on lubatud maksuvõla sundtäitmine. Kuigi maksuvõla tasumata jätmise otsus ei anna iseseisvalt õigust maksuvõlga sisse nõuda, on maksuhalduril võimalik maksuvõlga sisse nõudma asuda ning anda korraldus maksuvõla tasumiseks 10 päeva või 48 tunni jooksul. Peale sundtäitmise korraldust võib maksuhaldur teostada maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 130 sätestatud täitetoiminguid. Taotlejal ei ole võimalik koheselt maksuvõlga tasuda ning maksuvõla sundtäitmine paneb taotleja raskesse majanduslikku olukorda, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed, mis toob sisuliselt kaasa majandustegevuse seiskumise ja seejärel pankroti. Jõustunud kohtulahendi ajaks oleks saabunud tagajärjed juba pöördumatud. Esialgne õiguskaitse on vajalik ka seetõttu, et maksuvõla tasumiseks korralduse andmisel kaotab taotleja õiguse ka hiljem ajatamist taotleda. Taotleja on seisukohal, et sundtäitmise keelamine ajatamata jätmise otsuse vaidlustamise ajaks aitab ära hoida selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtumenetlust ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Taotleja viitab taotluse põhjendamisel ja on tsiteerinud ka Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-57-01, 3-3-1-67- 01, 3-3-1-8-00, 3-3-1-21-08 ja 3-3-1-85-04. Taotleja märgib, et on vaides põhjalikult motiveerinud, miks ta leiab, et vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele. Otsus on õigusvastane, motiveerimata ning ebaotstarbekas. Maksuhaldur on rikkunud kaalutlusõigust, erinevaid huvisid ei ole kaalutud ega võrreldud. Taotleja väidete kohta ei ole seisukohta võetud. Avalik huvi ei kaalu üles taotleja huvi, vastupidiselt on sundsissenõudmisel ka avalikku huvi puudutavad kahjulikud tagajärjed. Maksuvõla sissenõudmise toimingute keelamise puhul puudub avalik huvi, kuna esialgse õiguskaitse puhul lükkuks maksusumma tasumine lihtsalt edasi. Esitatud vaie on perspektiivikas ja puuduvad igasugused alused seda ette perspektiivituks hinnata ning maksuvõla sundsissenõudmine enne jõustunud kohtulahendit ei ole põhjendatud. 2. 30.01.2013 kohtunõudega (tl 30) palus kohus MTA-l teatada, kas Maksu- ja Tolliameti 25.01.2013 otsuse nr 13-1 vaidlustamiseks on käimas vaidemenetlus ning esitada asjakohane dokumentatsioon. Poolelioleva vaidemenetluse korral palus kohus MTA-l esialgse õiguskaitse taotluse ja selles esitatud asjaolude kohta esitada kohtule kirjalik arvamus. MTA asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. MKS § 146 lõike 3 kohaselt võib maksuhaldur haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik, arvestades sealjuures nii avalikku huvi kui ka maksukohustuslase õigusi. Avalikes huvides on tagada see, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimalus ei langeks ära või täitmine ei muutuks oluliselt keerukamaks. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus täitmise peatamine võib kaasa tuua selle, et pärast vaidemenetluse lõppu muutub maksuvõla sissenõudmine võimatuks. Arvestades taotleja maksuvõla suurust ja taotletud ajatamisperioodi pikkust, leidis MTA, et ilma tagatiseta ei saa sedavõrd suurt võlga 36-ks kuuks ajatada, MTA palus taotlejalt tagatist, selgitades, et tagatiseks võib olla ka kolmanda isiku vara. Taotleja teatas, et tal puudub tagatise esitamise võimalus. Et ajatamistaotluse menetlemise ajal on taotleja tasunud küll jooksvad maksukohustused, kuid ole suutnud maksuvõlga vähendada, samuti ei ole jaanuarikuu ajakavamakseks planeeritud 12 500 eurot ettemaksukontole laekunud, on kaheldav taotleja maksevõime täita maksuvõla tasumise ajakava ja tasuda tähtaegselt jooksvaid maksukohustusi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, või rahuldada üksnes osaliselt, s.o selliselt, et maksuhaldurile jääb võimalus teostada MKS § 130 lg 1 punktides 1–5 sätestatud täitetoiminguid. Täitetoimingute teostamise võimalikkus maksuhalduri poolt ei kahjusta käesoleval juhul ebaproportsionaalselt taotleja huve, kuid tagab maksuteate hilisema reaalse täitmise võimalikkuse. 3. Kohus eeldab, et taotleja on vaide kohtule saadetud kujul MTA-le esitanud, kuid leiab seejuures, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata. Kohus põhjendab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmist järgnevaga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse

3 lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada aga alles juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. 3.1 Esialgse õiguskaitse korras taotletakse käesoleval juhul taotleja maksuvõla sissenõudmise keelamist (sh sundtäitmiseks hoiatuse või korralduse andmise keelamist). Taotlus on esitatud ajendatuna HKMS § 249 lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei ole lubatav. HKMS § 249 lõikest 4 tuleneb, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise taotluse võib vaidemenetluse ajal esitada üksnes vaide esemeks oleva nõude piires. Sama järeldub HKMS § 251 lg 1 punktidest 1 ja 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise, samuti keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise. Taotleja ei ole vaidemenetluses maksuvõla sissenõudmisega seotult ühtegi taotlust esitatud. Vaie on esitatud MTA 25.01.2013 otsuse nr 13-1 peale, millega jäeti taotleja maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata. Vaidega on taotleja nõudnud MTA 25.01.2013 otsuse nr 13-1 kehtetuks tunnistamist ning maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamist või alternatiivselt, ajatamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamist. Seega ei ole haldusorganile esitatud vaie seotud kohtule esitatud taotlusega ning esialgse õiguskaitse taotlust ei saa seetõttu pidada lubatavaks. 3.2 Haldusaktide andmise või toimingute tegemise keelamine esialgse õiguskaitse abinõuna peab ära hoidma olemasoleva õigusliku olustiku muutumise. Abinõu rakendamine on põhjendatud, kui esineb taotleja õiguste ebasoodsa mõjutamise oht. Kui isiku õigusi on juba rikutud, ei ole keelamismääruse kasutamine enam võimalik. Seega, kui taotleja ka oleks vaidemenetluses maksuvõla sissenõudmise keelamist taotlenud, ei oleks kohtult taotletud abinõu kasutamine enam võimalik, kuna Maksu- ja Tolliamet on 29.01.2013 korraldusega nr 13-11/814 asunud taotleja maksuvõlga sisse nõudma, nõudes taotlejalt 420 884.05 euro suuruse maksuvõla tasumist 48 tunni jooksul. Taotleja on märgitud korralduse vaidlustamiseks esitanud halduskohtule ka kaebuse ning koos sellega esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-13-215), mille kohus on 04.02.2013 määrusega, esialgu küll ajutiselt, lahendanud. 4. Eeltoodust tulenevalt ei saa esialgse õiguskaitse taotlust pidada lubatavaks. Seetõttu ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulisi aspekte, sh esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevat avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, samuti kaebuse perspektiivikust ega määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik