2-11-59460/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-59460 Tsiviilasi LL hagi PL vastu elatise nõudes Hagihind 1305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LL(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: NM (isikukood XXX, elukoht XXX ); Kostja: PL(isikukood XXX, elukoht XXX ). Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista PL´ilt (isikukood XXX) igakuine elatis tütre LL´i (isikukood XXX) kasuks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 05.12.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 26.07.2024.a. 3. Anda NM(M ) õigus alaealisele lapsele LL´ile väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. 4. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmine alljärgnevalt: PL tasub väljamõistetud elatisraha NM (M ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 5. Tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 05.12.2011.a. esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes. Kohus koostas 16.12.2011.a. makseettepaneku, mis on võlgnikule korduvalt ekirjaga (viimati 12.06.2012.a.) saadetud, kuid võlgnik ei ole kohtule kinnitanud makseettepaneku kättesaamist. Võlgnik PL, kes kohtule teadaolevalt Soomes elab, esitas 10.07.2012.a. e-kirjaga ning 13.07.2012.a. posti teel nõudele vastuväite. Makseettepaneku viimase saatmise ja e-kirjaga vastuväite esitamise vahe on 28 päeva, seega mahub see TsMS § 485 lg 1 tuleneva tähtaja piiridesse ning kohus loeb vastuväite esitatuks õigeaegselt. Pärnu Maakohus andis 30.08.2012.a. määrusega avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus jätkas 03.09.2012.a. määrusega nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 19.09.2012.a. esitas hageja LL seadusliku esindaja kaudu Harju Maakohtule hagiavalduse PL vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis NM (M ) ja PL´il XXX.a. tütar LL. Hageja vanemad läksid lahku 14.07.2008.a. ning laps elab koos emaga. Alates 2010.a. ei ole kostja lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud 2011.a. elatisraha kokku 270 eurot ning 2012.a. kokku 200 eurot. Makstud summad ei kata lapse ülalpidamise vajadust ning on väiksemad seaduses sätestatud määrast. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 145 eurot kuus arvates 05.12.2011.a. ning kanda see summa hageja seadusliku esindaja arveldusarvele.

3. 17.12.2012.a. esitas kostja PL Harju Maakohtule vastuse esitatud hagiavaldusele, milles selgitab, et 2012.a. aprillis on kostja ja hageja seaduslik esindaja leppinud kokku, et kostja maksab iga kuu 100 eurot, mida kostja alguses ka tasus. Kuna korter, kus hageja seaduslik esindaja elas, kuulus kostjale, siis tulid tasumata arved kostjale ning kostja on need ise tasunud. Kostja lisab, et ta on hageja seaduslikule esindajale pakkunud variandi kokkuleppe sõlmimiseks LL´i hooldamise üle, siis on kostja nõus ka elatist summas 145 eurot tasuma.

4. 17.01.2013.a. saatis hageja esindaja kohtule elektronkirja, milles selgitab, et kostja PL hakkas elatist maksma alles aprillis 2012.a. ning seda ebastabiilselt. Kokku on kostja maksnud 2012.a. elatist hageja seadusliku esindaja arveldusarvele summas 600 eurot ning sularahas 110 eurot ulatuses. Kokku on elatiseks makstud 710 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

6. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar LL on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012.a. 290 eurot kuus.

8. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas 145 eurot alates 05.12.2011.a.-st. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

9. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kostja PL ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu või et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid LL´ile elatise maksmise korral vähem kindlustatuks.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagi esitatud kohtusse 05.12.2011.a.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas 145 eurot kuus alates hagi esitamisest 05.12.2011.a.

Kohus lisab, et kostja poolt hagejale tasutud elatise osas kokku summas 710 eurot ajavahemikul 01.04.2012.a.-31.12.2012.a. on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.

10. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et üüri ja muud kommunaalmaksed pole

võrdsustatud lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega, kui pooled pole selles eelnevalt kokku leppinud ning need küsimused käesoleva tsiviilasja raamidesse ei kuulu.

11. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda laste ema arveldusarvele. Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja NM(M ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

12. Kuivõrd tegemist on TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse asjaga, tuleb käesolev kohtuotsus tunistada TsMS §-de 468 lg 3 ja 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täidetavaks.

13. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker kohtunik