3-11-2009/158 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2009

Haldusasi

OÜ Erkki Puit kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 30.05.2011 maksuotsuse nr

12.2-3/6017-10 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Erkki Puit

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tol-

likeskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Erkki Puit apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

19. november 2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Erkki Puit apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-2009

osas, millega OÜ Erkki Puit kaebus jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lääne mak-

su- ja tollikeskuse 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10 tühistamise nõudes tulu-

maksu määramist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus.

3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.05.2011 maksuot-

sus nr 12.2-3/6017-10 tulumaksu määramist puudutas osas.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt OÜ Erkki Puit kasuks

välja menetluskulud summas 7760 (seitse tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. märtsil 2013 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbi-

vaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse me-

netlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-11-2009

2(14)

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis 23.08.2010 korral-

duse nr 12.2-3/6017-1 alusel OÜ Erkki Puit käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklaree-

rimise ja tasumise õigsust perioodi juuni 2007 - november 2008 osas seonduvalt tehingutega

OÜ-ga Visorek. LMTK vormistas kontrolli tulemuste kohta 19.04.2011 kontrollakti nr 12.2-

3/6017-8. OÜ Erkki Puit kontrollaktile eriarvamust ei esitanud.

2. LMTK 30.05.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6017-10 vähendati OÜ Erkki Puit maksus-

tamisperioodide juuni 2007 - november 2008 osas sisendkäibemaksu summas 3 111 580

krooni ning määrati eelviidatud maksustamisperioodi eest kokku käibemaksu summas

3 111 580 krooni (198 866,21 eurot). Ühtlasi otsustas LMTK määrata tulumaksu ettevõtluse-

ga mitteseotud kuludelt maksustamisperioodide juuni 2007 - november 2008 eest kokku

summas 5 504 746 krooni (351 817,32 eurot). LMTK kohustas OÜ-d Erkki Puit tasuma mää-

ratud maksusumma 550 683,53 eurot Maksu- ja Tolliameti (MTA) arveldusarvele.

Maksuotsuses leiti, et suured kõrvalekalded metsateatiste ja OÜ Erkki Puit metsamaterjali

ostudokumentide vahel viitavad sellele, et kinnistutelt ei saanud toimuda sellises ulatuses

raiet, kui OÜ Erkki Puit on sealt vormistatud dokumentide kohaselt puitu omandanud. Vahed

metsateatiste ja OÜ Erkki Puit metsamaterjali ostudokumentide vahel ning see, et OÜ Erkki

Puit ostab väidetavalt OÜ-lt Visorek metsamaterjali, mida puidu valdamise seaduslikkuse

dokumentide järgi müüa ei olnudki, näitab seda, et reaalselt ja sisuliselt puidu päritolu ei kont-

rollitud. Faktiliselt ei ole tehingu osapoolte poolt metsamaterjali üleandmist-vastuvõtmist ning

vastavate aktide koostamist toimunud. OÜ Visorek ei ole ostnud metsamaterjali nendelt ka-

tastriüksustelt ja nendelt isikutelt, kellele viidatakse arvetega kaasas olevatel dokumentidel.

OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahelised metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ka-

jasta tegelikkust ning äriühingute vaheliste arvete alusel tehinguid ei toimunud. OÜ Visorek

ja OÜ Erkki Puit vahelistelt tehingutelt OÜ Visorek poolt reaalselt käibemaksu tasumist eel-

arvesse ei toimu, sest OÜ Visorek ja OÜ Written/OÜ KKG Kinnisvara/OÜ Balthouse

Building/OÜ Unikapital vaheliste fiktiivsete dokumentidega omandas OÜ Visorek väidetavalt

metsamaterjali suuremates kogustes ja suuremates summades, kui toimus edasimüük OÜ-le

Erkki Puit, mistõttu ka OÜ Visorek esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäi-

bemaks oli suurem kui OÜ-le Erkki Puit väljastatud fiktiivsetelt arvetelt tasumisele kuuluv

käibemaks. Seega puudub OÜ-l Erkki Puit õigus sisendkäibemaksuna arvesse võtta arvetel

kajastatud käibemaksu ja OÜ Erkki Puit poolt teostatud väljamaksed arvetel kajastatud sum-

mades kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.

3. OÜ Erkki Puit esitas MTA-le vaide LMTK 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10

kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 13.07.2011 vaideotsusega nr 6-1/357-2 rahulda-

mata.

4. OÜ Erkki Puit esitas 15.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles pärast

kaebuse täpsustamist LMTK 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10 tühistamist. Kaebuse

põhjendused:

3-11-2009

3(14)

1) maksuotsuse väited on olulises osas ebaõiged, põhjendamata või oletuslikud. Vastustaja ei

ole maksuotsuse tegemisel järginud uurimisprintsiipi ning selgitanud välja kõiki asjas tähtsust

omavaid asjaolusid ning on põhjendamatult suurendanud kaebaja maksukoormust. Üldreegli-

na toimus alljärgnev metsamaterjali müügiahel: kasvava metsa omanik – OÜ Virena Trade –

OÜ Written – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit. Ebaõige on vastustaja järeldus, et OÜ Visorek ei

ole soetanud metsamaterjali isikutelt ja kohtadest, kellele on puidu päritoludokumentides vii-

datud. Kaebaja dokumenteeris kõik reaalselt toimunud tehingud vastavalt seaduse nõuetele.

OÜ Visorek on OÜ-le Erkki Puit esitanud vastavalt metsaseaduse nõuetele metsateatised,

puidu päritolu tõendavad dokumendid jms. Kaebaja tegevust vaadeldaval perioodil on kont-

rollinud Keskkonnainspektsioon, kes märkimisväärseid rikkumisi ei avastanud;

2) ebaõige on maksuhalduri järeldus, et kuna tõendatud ei ole tehingud, mille tulemusel OÜ

Visorek metsamaterjali omandas, siis ei ole kaebaja metsamaterjali OÜ-lt Visorek soetanud

ning tal puudub alus tasumisele kuuluva käibemaksu korrigeerimiseks mahaarvatud sisend-

käibemaksu arvelt. Kaebaja tunnistab teatud lahknevusi mahtudes metsateatiste ja müügido-

kumentides kajastuva vahel. Metsateatistel kajastuv raiemaht on hinnanguline (raiele eelnev)

võimalik raiutav maht. Tavapäraselt kujuneb välja aga olukord, kus pärast raie teostamist tea-

tisel kajastuv orienteeruv raiemaht on väiksem kuni 35% (harvendusraiete) ja kuni 20% (lage-

raiete) tegelikult raiutust. Välistada ei saa ka olukorda, kus metsamaterjali esmamüüja on

müünud suuremas mahus materjali kui see kajastub metsateatisel (s.t müüdud on sama kinnis-

tu teistelt eraldistelt, on väljastatud korduvaid või mitmeid teatisi ühele kinnistule vms);

3) vastustaja väljatoodud vastuolud OÜ Visorek juhatuse liikme A Mja kaebaja juhatuse

liikme P M ütluste vahel on pigem formaalset laadi ning võivad olla kantud isikute subjektiiv-

setest kriteeriumidest ja mälust ühe või teise sündmuse talletamisel ega tõenda, et OÜ Visorek

arved on fiktiivsed. Maksuhalduri järeldus, et OÜ Erkki Puit veoselehtedel märgitud osade

veokijuhtide (A. K, R. K, J. T, M. T, osaliselt A. K) andmed ei ole õiged ning et nende isikute

märkimine veoselehtedel sai toimuda vaid P. M teadmisel, on ebaõige. Kaebaja ei sea kahtlu-

se alla maksuhalduri poolt väidetavalt tuvastatud asjaolu, et veokijuhtide nimed ja ka vedusid

sooritanud autode andmed ei ole õiged, küll aga ei saa selliseid minetusi seostada P. Mga.

Kaebaja või tema esindaja ei ole antud juhtudel täitnud veoselehel osa, mida on seaduse koha-

selt kohustatud täitma veokijuht. Seega ei saa ka väita, et kaebaja pidi olema veendunud, et

veokijuht on alati esitanud juhi, veoki margi ja registrinumbri kohta õiged andmed;

4) põhjused, kuidas ja miks on veoselehtedel märgitud veokijuhina isikud, keda rahvastiku-

registris pole (nt J. T, M. T), ja ARK-s mitteregistreeritud veokite andmed, võivad seisneda

selles, et mõni autojuht võis olla huvitatud materjali vedanud sõiduki ja oma isiku mitte mär-

kimisest põhjusel, et teenida vedude pealt n-ö „mustalt”. P. M on nii veokijuhtidele kui FIE-st

vedajatele (FIE A. V) vedude eest tasunud sularahas. Veoselehtedel kajastuvad andmed vedu-

de kilometraaži ja tegelike vahemaade erinevuste kohta on ilmselt tingitud lihtsast eksimusest

või ka hooletusest kilomeetrite arvestamisel ja selle kajastamisel veoselehtedel. Autojuhtide

kirjutatud numbrid kajastuvad veoselehtede märkuste real, kuhu on võimalik ka juba allkirjas-

tatud lehel hiljem kõrvalistel isikutel teha endale sobivaid märkusi ilma, et see muudaks veo-

selehe sisutühjaks dokumendiks;

5) veoselehtedele võisid sattuda ebaõiged vedude lähtekohad alljärgneval põhjusel: töös on

tihti mitu erinevat kinnistut ja üks auto (millel on tihti mitu juhti) teostab vedusid logistiku

äranägemisel, mistõttu tuleb vedusid tööpäeva raames sooritada erinevatelt kinnistutelt. Kuna

veoselehed on juba eelnevalt toimetatud autojuhtide või tema tööandja käsutusse, võib auto-

juht puhtinimlikult eksida õige veoselehe valikul. Nimetatud asjaolu aga ei tõenda vedude ja

metsamaterjali müügitehingute mittetoimumist OÜ Visorek ja kaebaja vahel. Kaebaja täitis

metsamaterjali ostes veoselehed kogu ostetud metsamaterjali ulatuses koheselt arvestusega, et

ühe veoselehega saab vedada ca 35 tm metsamaterjali (orienteeruv veoki maht). Ebaõige on

vastustaja järeldus, et vedusid ei ole teatud juhtudel üldse toimunud. Ka on ebaõiged veoki-

juhtide ja nn Reiu platsi töötajate ütlused selle kohta, et ühelt või teiselt kinnistult ei ole üldse

3-11-2009

4(14)

vedusid teostatud ning et Reiu platsil ei ole nad OÜ Visorek materjali ladustanud. Menetluses

on küsitletud ja analüüsitud vaid ca 15 veokijuhi ütlusi, samas kui vedusid on teostanud ca 40-

45 erinevat veokijuhti. Seega on maksumenetlus olnud ühekülgne ja tendentslik;

6) metsamaterjali laoplatsid asuvad reeglina mitte kinnistul, kus toimub raie, vaid selle lähe-

duses (üldiselt teel või parklas, kuhu on võimalik ligipääs suure veokiga). See asjaolu võis

veokijuhtidel tekitada arusaamatusi hilisema veo alguskoha määratlemisel, mistõttu asusid

nad seisukohale, et sellel või teisel kinnistul pole nad üldse käinud. Välistatud ei ole, et lao-

platsilt on OÜ-le Erkki Puit tegelikult müüdud mitte metsateatises märgitud kinnistult raiutud

puitu. Autojuhtide poolt maksumenetluses antud ütlused on vastuolulised: esmalt on autojuht

oma allkirjaga metsateatisel kinnitanud, et on veendunud omaniku poolt metsamaterjali ve-

damise seaduslikkuses, võtab metsamaterjali vedamiseks vastu ja tõendab enda poolt esitatud

andmete õigsust, hiljem on väidetavalt osad autojuhid maksuhaldurile kinnitanud, et teatud

andmed metsateatisel on siiski valed;

7) maksuhalduri järeldus, et OÜ Visorek fiktiivsete arvete kajastamist OÜ Erkki Puit raama-

tupidamises tõendab ka asjaolu, et OÜ Erkki Puit juhatuse liige ning OÜ Visorek volitatud

esindaja on omavahel tuttavad, on oletuslik. Vastustaja ei ole tõendanud, et OÜ Erkki Puit ei

omandanud reaalselt materjali OÜ-lt Visorek. Vastustaja ei ole toonud välja mingisugust ob-

jektiivset põhjust, miks kaebaja ei võinud mõistlikult eeldada, et temale esitatud andmed või

dokumendid olid õiged. Seega ei saa pidada õigeks maksuhalduri järeldust, et OÜ Erkki Puit

ei ostnud metsamaterjali nendelt katastriüksustelt ning nendelt isikutelt, kellele viidatakse

arvetega kaasas olevatel dokumentidel.

5. LMTK palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastu-

väited:

1) maksuhalduri uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse tõttu. Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et kaebaja ei saanud

soetada metsamaterjali OÜ-lt Visorek, kuna OÜ Visorek ise ei ole metsamaterjali soetanud.

OÜ-l Visorek ei olnud müüa metsamaterjali sortimenti, mis on kajastatud kaebaja ostudoku-

mentidel. Kinnistutelt ostetud materjali kogused ületavad metsateatistes märgitud koguseid.

Kinnistutelt ei ole metsamaterjali müügiks raiutud või müügiks raiutud kogused erinevad do-

kumentidel kajastatust. Kinnistutelt on metsamaterjali raie ja ostu-müügi tehingud teostatud

teiste isikute poolt ning metsamaterjal on müüdud kolmandate isikute poolt suurematele met-

samaterjali kokkuostmisega tegelevatele kontsernidele. Kinnistutelt metsamaterjali tegelikke

omandajaid ei ole võimalik tuvastada, sest puidu ostul dokumente ei vormistatudki või ei ole

formaalsete dokumentide edastaja ja metsamaterjali tegelik ostja teada, mistõttu ei ole ka nen-

delt kinnistutelt müüdud minimaalseid metsamaterjali koguseid võimalik lugeda toimunud

tehingute hulka;

2) ainuüksi vorminõuetele vastav raamatupidamis- ja maksuarvestus ei kinnita tehingute toi-

mumist dokumendis märgitud isikutega, kui on muid piisavalt kaalukaid tõendeid, et tehin-

guid ei ole tegelikult nendega toimunud. Kaebaja ei ole pidanud MKS § 57 lg 3 kohast raama-

tupidamisarvestust. Esitatud dokumentidel olevad andmed ei vasta tegelikkusele, sh ei vasta

arve aluseks olevatel dokumentidel kajastatule (metsateatised, veoselehed jne). Vastustaja on

korduvalt maksumenetluses pöördunud kaebaja poole, kohustades teda esitama teavet ja do-

kumente, millele kaebaja on vastanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et on soovinud tutvuda mak-

sumenetluses maksutoimikuga ning et maksuhaldur ei ole võimaldanud maksutoimikuga tut-

vumist.

3) kaebajal on pikaajalised teadmised ja kogemused metsavarumise valdkonnas, mistõttu

tuleb eeldada tema suuremat teadlikkust tehingute tegemisel. Kaebajal oli OÜ-lt Visorek met-

samaterjali ostes kohustus kontrollida müüja metsamaterjali valdamise seaduslikkust ning

selle kohustuse täitmiseks pidi ta võrdlema müüdud puidu kogust ja metsateatist. Keskkon-

3-11-2009

5(14)

naministri 21.12.2006 määruse nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akti, müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolli-

ametile esitatava teatise veoselehe vorm” (veoeeskiri) lisast 2 nähtub, et veoselehel täidab

metsamaterjali veo lähtekoha ja veo sihtkoha metsamaterjali omanik, st kaebaja. Kaebajale ei

saanud jääda märkamatuks dokumentidel olevad erinevused, mis on tunduvalt suuremad kui

tavapärased lahknevused. Ka ei saanud kaebaja osta metsamaterjali, mida OÜ-l Visorek müüa

ei olnud. Mõeldav ei ole, et keegi kolmas tundmatu isik kajastaks veoselehtedel valesid met-

samaterjali lähtekohtasid nii, et kaebaja seda ei teadnud;

4) vastustaja tuvastas, et P. M teadis, et puidu vedu ei toimunud Reiu laoplatsilt ning et veo

lähtekohad ei kajasta tegelikkust. Vedusid tellides on ta veo sooritamiseks edastanud vedajale

teabe puidu reaalse asukoha kohta. P. M oli isik, kes autojuhtidele teed metsamaterjali juurde

juhatas. Teatud juhtudel ei ole kaebaja poolt kajastatud vedusid üldse toimunud. Kaebaja sea-

duslik esindaja on teadlikult ja tahtlikult kajastanud OÜ Erkki Puit raamatupidamises OÜ

Visorek rekvisiitidega fiktiivseid arveid kui väidetavaid metsamaterjali soetusdokumente.

Vastustaja seisukohti toetab ka asjaolu, et kaebaja kui ka metsamaterjali müüja Visorek OÜ

seaduslik esindaja on maksumenetluses andnud vastuolulisi selgitusi. Nii on P. M selgitanud,

et tema mõõtis OÜ-lt Visorek ostetud metsamaterjali laoplatsidel üle ning mõõtmistulemused

kajastuvad aktides. OÜ Visorek seaduslik esindaja A. M ütluste kohaselt metsamaterjali üle-

andmisel enamasti ülemõõtmisi ei toimunud, see ei olevat tavapärane. P. M sõnade kohaselt

koostas aktid tema, kuid A. M on selgitanud, et aktid koostati OÜ Visorek kontoris sekretär-

asjaajaja poolt. Asjaolu, et kaebaja tegevust vaadeldaval perioodil kontrollis Keskkonnains-

pektsioon, kes märkimisväärseid rikkumisi ei avastanud, ei välista maksuseaduste rikkumist

kaebaja poolt;

5) kaebaja esitas kontrollitava perioodi kohta käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsiooni-

des valeandmeid. Kaebaja ei ole ostnud metsamaterjali OÜ-lt Visorek, mistõttu arved ei ka-

jasta õigesti tehingu majanduslikku sisu ega vasta RPS § 7 lg 1 p 3 nimetatud nõuetele. Põh-

jusel, et kaebaja on kinnitanud, et on metsamaterjali vastuvõtmisel üle mõõtnud ja koostanud

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, ei saa olla tegemist nn ilmselge trükitehnilise

veaga, vaid kaebaja tahtega vormistada raamatupidamise algdokumente erinevalt faktiliselt

teostatud tehingust. Kriminaalmenetluse nr 07930000019 raames on teostatud dokumentide

võetus ning 23.01.2009 on koostatud vaatluse protokoll, millest nähtub, et kinnistute XX pu-

hul ära võetud metsamaterjali aktide (koos metsateatistega) õiguspärasust kinnitas P. M oma

allkirjaga. XX kinnistu puhul on ära võetud metsamaterjali akt nr 6/1, millele ei olnud metsa-

teatist lisatud ja mille esitas P. M kontrolli raames 14.01.2011. Vastustaja on maksumenetlu-

ses arvestanud kõigi kaebaja esitatud tõenditega, mille õigsust kaebaja on ise kinnitanud, sh

dokumentidel sisalduvaid andmeid metsamaterjali koguste kohta. Vastustajal puudub teave, et

nimetatud kinnistutele on võetud täiendavalt metsateatiseid;

6) üldjuhul kui isik ei mäleta tehingu täpseid asjaolusid, siis ta annabki oma selgitused „ei

tea”, „ei mäleta” jne. Antud juhul ei nähtu selgitustest, et A. M ega P. M ei mäleta tehingu

asjaolusid. Nii A. M kui ka P. M on oma selgitused allkirjastanud, mis tähendab, et nad kinni-

tavad selgituste õigsust. Vastuolud kinnitavad fiktiivsete tehingute toimumist ja dokumentide

koostamist ning hilisemate selgitustega ja väidete esitamisega kaebuses on tegemist otsitud

paljasõnaliste põhjendustega. Põhjusel, et vedusid teostanud autojuhid kinnitavad maksume-

netluse käigus antud seletustes, et veoselehed täitis P. M, veoselehed said P. M käest isikli-

kult, kaebaja on esitanud veoselehed, millel on autojuhtideks märgitud A. K, R. K, J. T, M. T

ja A. K, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et P. M teadis, et veoselehtedel märgitud

andmed ei ole õiged;

7) P. M on isik, kes tellis veosed ja andis veoselehed üle autojuhtidele. Järelikult saab vaid

tema teada faktilisi asjaolusid, s.h asjaolu, millised isikud/autojuhid teostasid kaebaja telli-

muste alusel metsamaterjali vedu. On mõistlik eeldada, et andes metsamaterjali üle vedajale,

veendub metsamaterjali üleandja nii vedaja isikus kui ka muude kannete õigsuses (auto mark,

3-11-2009

6(14)

registreerimisnumber jne). Ebatõenäoline on, et veoselehtedel kajastuvad andmed kilometraa-

ži ja tegelike vahemaade erinevuste kohta oleks tingitud lihtsast eksimusest või ka hooletusest

kilomeetrite arvestamisel ja selle kajastamisel veoselehtedel;

8) kaebaja ei ostnud metsamaterjali nendelt katastriüksustelt ning nendelt isikutelt, kellele

viidatakse arvetega kaasas olevatel dokumentidel. Kaebaja ei ole oma vastupidiseid järeldusi

põhistanud. 29-st kinnistust 21 kinnistu puhul ei ole reaalselt raiutud metsamaterjali koguses,

mille Erkki Puit OÜ dokumentide kohaselt väidetavalt soetas. Kuna kaebaja on kinnitanud, et

teostas raielankidel pistelisi auditeerimisi kasvava metsa mahtude ja koosseisude kohta, ei

saanud talle jääda märkamata asjaolu, et raielankidel puudub dokumentidel näidatud metsa-

materjali maht, seda iseäranis kinnistute puhul, mis pidanuksid eelkõige vajama auditeerimist

(esinesid tunduvalt suuremad kui tavapärased lahknevused metsateatises märgitud mahtude ja

ostudokumentidel vormistatud koguste vahel). Nimetatud asjaolu kinnitab kaebaja teadlikku

tegevust ning tahtlikku käitumist fiktiivsete tehingute teostamiseks (raamatupidamise algdo-

kumendid on vormistatud erinevalt faktiliselt teostatud tehingust).

6. Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2012 otsusega OÜ Erkki Puit kaebuse rahuldamata.

Põhjendused:

1) Tunnistajate A. K, A. V, R. V ja R. K kriminaalmenetluses ning kohtumenetluses antud

ütlused on vastuolulised. Ütlusi kõrvutades peab kohus usutavamaks kriminaalmenetluses

antud ütlusi. Kõigi veokijuhtide ütlustest võib teha järelduse, et metsaseadusest (MS) ja veo-

eeskirjast tulenevaid nõudeid veose vedamiseks vastuvõtmisel keegi neist ei täitnud ning veo-

selehtedel olevaid lähtekohti tegelike lähtekohtadega faktiliselt ei võrrelnud ega kontrollinud.

Tunnistajad möönsid võimalust, et veoselehtedel olevad allkirjad ei ole nende kirjutatud või

lähtekohad veoselehtedel õigesti kajastatud. Veoselehtedel veokijuhtide allkirjade järgitege-

mist ning veokijuhtide soovimatust süveneda veoselehtedel kajastatud andmete tõele vasta-

vusse kinnitavad ka A. R, J. M, A. L ja R. L kriminaalasjas antud ütlused. Kohtu järeldust

eeltoodud tunnistajate ütluste osas kinnitavad ka Tahkuranna valla Reiu laoplatsi töötajate T.

A, T. T, V. R ja K. M kriminaalmenetluses antud ütlused, mis osundavad üheselt, et OÜ Erk-

ki Puit ega OÜ Visorek Reiu laoplatsil metsamaterjali süstemaatiliselt ei ladustanud. Kuigi T.

A ütlused kinnitavad, et OÜ Visorek ladustas umbes 2008.a suvel laoplatsil ühel korral u 100

tihumeetrit metsamaterjali, ilmneb tunnistajate ütlustest selgelt, et rohkem OÜ Visorek met-

samaterjali peale- või mahalaadimisi laoplatsil toimunud ei ole. Kohus on seisukohal, et väi-

detavalt metsamaterjali vedanud veokijuhtide kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses antud

seletused ning maksuhalduri kogutud veoselehed ei kinnita metsamaterjali soetamist metsa-

teatistes näidatud kinnistutelt ega tõenda seega OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vaheliste te-

hingute toimumist.

2) Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Ütlusi on võetud süsteemselt ja põhjali-

kult ning need on asjas järelduste tegemiseks piisavad. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kaeba-

ja oleks taotlenud maksumenetluses täiendavate veokijuhtide või veokijuhtide korduvat üle-

kuulamist. Ka loobus kaebaja kohtumenetluses osade veokijuhtide tunnistajatena ülekuulami-

sest. Kaebaja etteheide vastustajale uurimiskohustuse rikkumise osas seoses kriminaalmenet-

luses veokijuhtide väidetava valikulise ülekuulamisega on põhjendamatu.

3) Kaebaja väide, nagu oleks veoselehti veoautojuhte puudutavas osas täitnud vaid veoauto-

juht, ei ole kooskõlas nii kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, kui ka OÜ

Erkki Puit töötaja K N ning veoautojuhtide ütlustega. Kaebaja väide veokijuhtide võimalikust

soovimatusest kajastada veoselehel enda sõidukit ja nime seoses nn mustalt teenimisega on

paljasõnaline. Enamik veokijuhte tegi vedusid mõne äriühingu töötajana. Kohus ei pea või-

malikuks, et tööandjad ei pidanud arvestust või fikseerinud veokite spidomeetri näite ega kü-

tuse kulu, võimaldades veokijuhtidel kasutada oma aega ning äriühingu ostetud kütust endale

lisaraha teenimiseks. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et transpordi tellimine

3-11-2009

7(14)

toimub firmade või nende juhtkonna vahendusel (kd II, tl 13). Seega ei saanud veokijuhid

teha vedusid juhtkonna teadmata. Veokijuhtide ütlused kinnitavad, et neile anti OÜ Erkki Puit

poolt reeglina juba eeltäidetud veoselehed.

4) Kaebaja seaduslik või volitatud esindaja oleks piisava tähelepanu ja hoolikuse korral pi-

danud avastama veoselehtedel kajastuvad võimalikud ebatäpsused (veoeeskirja § 5 lg-d 4-6).

See, et ta seda ei teinud, ei pruugi tähendada ainult eksimust või hoolsuskohustuse rikkumist,

vaid võib tõendeid kogumis hinnates tähendada ka veoselehtedel olevate andmete tahtlikku

ebaõiget kajastamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et kriminaalmenetluses ei kinnitanud ega mä-

letanud veokijuhid olulises osas vedude toimumist vastavalt veoselehel märgitule.

5) Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuivõrd maksumenetluses ei küsitletud P. M ja A. M

piisava põhjalikkusega, võisid nende ütluste erisused puidu ülemõõtmise kohta tekkida ka

nimetatud põhjusel. Seega ei saa maksuotsuses viidatud vastuoludel iseenesest rajaneda järel-

dus reaalsete tehingute puudumise kohta äriühingute vahel. Samas peab kohus oluliseks tuua

välja uus asjaolu, millest mõlemad isikud rääkisid kohtuistungil, kuid mida nad ei väljenda-

nud maksumenetluses. A. M põhjendas OÜ-ga Erkki Puit tehingute tegemist viimase ette-

maksuga, mis kaalus üles puidu müügi äriühingule Stora Enso (kd II, tl 35). Ka P. M põhjen-

das OÜ Visorek poolt metsamaterjali edasimüüki OÜ-le Erkki Puit ning mitte mõnele suuret-

tevõttele sellega, et rahad liikusid kiiresti ning ei olnud 2-nädalasi maksetähtaegu (kd II, tl

17). Maksuhalduri ülevaatlik tabel OÜ-le Erkki Puit esitatud arvetest ning nende tasumisest

(kd II, lk 103) A. M ja P. Mi ütlusi ei kinnita. Nimelt ei nähtu, et OÜ Erkki Puit oleks tasunud

OÜ-le Visorek ettemaksu korras. Teatud juhtudel on arveid tasutud isegi paar kuud hiljem;

suuri summasid on tasutud otse äriühingu kassast. Suurtes summades sularaha tasumine võib

viidata tehingute võimalikule mittetoimumisele poolte vahel, kuid ei saa olla ainsaks tõendiks

vastava järelduse tegemisel.

6) Õige on maksuotsuses toodud järeldus selle kohta, et OÜ Visorek arvetel näidatud tehin-

guid OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel ei toimunud. Maksuotsuses on esitatud põhjalik

hinnang kogutud tõenditele erinevate müügiahelate kaupa. Maksuhalduri tõendite põhjal teh-

tud järeldused on õiged ning neid ei lükka ümber ka käesolevas haldusasjas antud tunnistajate

ütlused. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud kinnistute omanike seletusi, mil-

lest selgelt ilmneb, et uuritud müügiahelaid pidi metsamaterjal kaebajani jõuda ei saanud,

kuna kinnistute omanikud ei kinnita metsamaterjali müüki müügiahelas märgitud äriühingute-

le. Ka puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et erinevates müügiahelates puitu väidetavalt edasi

võõrandanud osaühingud Virena Trade, Haro Puit, KKG Kinnisvara, Aivagrupp, Unikapital

ja Balthouse Building oleksid puitu soetanud mõnelt teiselt isikult. Eeltoodu seab kahtluse

alla ka OÜ Visorek poolt puidu soetamise ning edasimüügitehingud kaebajale. Kohtu arvates

on ebausutav ka võimalus, et eeltoodud äriühingud ostsid raieõigust või metsamaterjali teis-

telt tundmatutelt isikutelt, kuid soovides oma tehinguid varjata, esitasid metsamaterjali ostva-

le äriühingule teadlikult fiktiivseid dokumente. Kuna raieõigust või metsamaterjali on doku-

mentide järgi müünud füüsilised isikud, võib fiktiivsete tõendite esitamine tuleneda vaid asja-

olust, et viidatud äriühingud mingeid metsamaterjali tehinguid ka tundmatute kolmandate

isikutega reaalselt ei teinudki.

7) Ka tehingute ahelas osalenud osaühingute juhatuse liikmetelt võetud seletused ning muud

kogutud andmed kinnitavad, et tehingute ahelas osalenud äriühingud faktiliselt vaidlusaluste

metsamaterjali edasimüügitehingutega kokku ei puutunud. Nii ei osanud äriühingute juhatuse

liikmed N. P, V. Š, Ü. P, A. P ega R. T maksumenetluses vaidlusaluste tehingute kohta konk-

reetsemalt midagi öelda või ei teadnud neist midagi. OÜ Aivagrupp seadusliku esindaja V O

kohta Eesti rahvastikuregistris andmed üldse puuduvad. Ka viitavad äriühingute kohta kogu-

tud andmed sellele, et tegemist on faktilist majandustegevust mitteomavate ehk nn variühin-

gutega. 21.03.2012 kohtuistungil OÜ Written juhatuse liige N. P, samas ühingus volituse alu-

sel tehinguid teinud R. Ti, OÜ KKG Kinnisvara ning OÜ Haro Puit juhatuse liige V. Š poolt

antud ütlused ei kinnita äriühingute poolt ei metsamaterjali ostu- ega edasimüügitehingute

3-11-2009

8(14)

toimumist. N. P ja R. T ütlused ei ole usaldusväärsed. R. T ütlused nn Läti päritolu puidu eda-

simüügi kohta OÜ-le Visorek ning selle Reiu laoplatsil ladustamise kohta on teadvalt ebaõi-

ged, sooviga tõendada, et OÜ-l Visorek oli olemas puit, mida kaebajale edasi müüa. V. Š

maksumenetluses antud seletused ning kohtuistungil antud ütlused kinnitavad kogumis tehin-

gute mittetoimumist. V. Š tegutses OÜ-s KKG Kinnisvara vaid nn variisikust juhatuse liik-

mena.

8) OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel reaalselt metsamaterjali ostu-müügi tehinguid ei

toimunud. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et tõendite põhjal kogumis võib järeldada,

et nii OÜ Erkki Puit kui ka OÜ Visorek esindajad olid mõlemad teadlikud tehingute fiktiivsu-

sest ning variühinguid kasutati selleks, et võimaldada OÜ-l Erkki Puit metsamaterjalide soe-

tamise tehingutelt alusetult sisendkäibemaksu maha arvata. OÜ Erkki Puit tegevus sai olla

vaid tahtlik ning suunatud maksupettuse toimepanemisele.

9) Kaebajal puudus OÜ Visorek arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kui-

võrd arvele müüjana märgitud isik ei olnud tegelik tehingu teine pool, siis ei ole tegemist mit-

te algdokumendi vorminõude rikkumisega, vaid sisulise puudusega, mille tõttu ei ole võima-

lik tuvastada, kellele ja mille eest tegelikult arvel märgitud summa tasuti ning väljamaksete

näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kuna

OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit panid toime maksupettuse ning OÜ Erkki Puit ei teavitanud

maksuhaldurit võimaliku ostetud metsamaterjali tegelikest kogustest ega isikutest, kellelt

võimalik metsamaterjal soetati, puudus maksuhalduril võimalus asuda kaebaja tulumaksuko-

hustust välja selgitama kauba eest makstud tegeliku suuruse tuvastamise kaudu (vt Riigikohtu

01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 40). Seda tõendab ka OÜ Erkki Puit suhtes koostatud

kontrollakt. Kaebaja menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Erkki Puit esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse halduskohtu

16.04.2012 otsuse tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks ja menetluskulude MTA kanda jätmi-

seks.

1) Maksuotsuse tegemisel on rikutud uurimisprintsiipi. Kohus ei ole oma järeldusi selles osas

piisavalt põhistanud. Maksuhaldur on asunud nõudma kaebajalt andmeid puidu n-ö tegeliku

päritolu kohta, mida kaebajal ei ole aga reaalselt võimalik esitada, kuna omandas puidu OÜ-lt

Visorek. Sisuliselt on maksuhaldur pannud maksumenetluse läbiviimise kohustuse kaebajale.

Kaebajale pakuti võimalust tutvuda kriminaalmenetluse materjalidega alles pärast halduskoh-

tu otsuse tegemist. Seega olid kaebaja võimalused esitada täiendavaid tõendeid piiratud. Koh-

tumenetluses ei saa ega ole menetluslikult otstarbekas kuulata ära kõiki maksumenetluses ära

kuulatud tunnistajaid. Ometi on halduskohus kaebajale ette heitnud, et ta ei taotlenud krimi-

naalmenetluses küsitlemata autojuhtide ärakuulamist ning loobus mitmete taotletud autojuhti-

de tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Loobumine oli tingitud sellest, et kohtus ära kuulatud

autojuhtide tunnistustega oli juba võimalik tõendada apellandi väiteid.

2) Halduskohus on ebaõigesti lugenud usaldusväärsemaks kriminaalmenetluses antud tunnis-

tused ning jätnud kõrvale kohtumenetluses antud tunnistajate ütlused ja P. Mägi seletused.

Kui esineb lahendamata vastuolu maksumenetluses või kohtueelses kriminaalmenetluses ning

kohtumenetluses uuritud tõendi vahel, tuleb arvestada kohtumenetluses uuritud tõendiga või

äärmisel juhul see tõend üldse kõrvale jätta. Vastasel juhul on rikutud poolte võrduse põhimõ-

tet. Kindlasti ei ole õige tõlgendada kõrvaldamata vastuolu kaebaja kahjuks.

3) Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et tegelikkuses ettemakseid ei tehtud ning raha

kiiret liikumist poolte vahel ei toimunud. Hilisemad tasumised on tegelikkuses üksikud juh-

tumid ja kohus on neid rõhutanud üldisest kontekstist välja rebituna. Tegelikkuses näitab

maksuhalduri analüüs täpselt vastupidist. Maksuhaldur on analüüsinud 53 arve tasumist, neist

3-11-2009

9(14)

26 on kas osaliselt või täielikult tasutud koheselt. Kaks arvet on tasutud ka osaliselt või täieli-

kult ettemaksuga. Enamik tasumisi toimus 1-5 päeva jooksul. Seega toimusid OÜ Visorek ja

OÜ Erkki Puit vahelised maksed üldjuhul väga kiiresti. A. M ja P. M ütlustes puuduvad selli-

sed vastuolud, mis võimaldaks väita, et tehinguid OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahel ei ole

toimunud.

4) Vastustaja esitas 30.03.2012 kohtuistungil kohtukõne teeside lisadena täiendavaid tõen-

deid (vastustaja väitel analüüsid, mis põhinevad asjas esitatud teistel tõenditel). Kaebajal ei

olnud nendega võimalik reaalselt tutvuda ega nende suhtes seisukohta esitada. Kaebaja ei

vaidle vastu arvete tasumise analüüsi vastuvõtmisele, arusaamatuks jääb aga, mida soovis

vastustaja tõendada aktide analüüsi ja Reiu laoplatsi tehingute analüüsiga. Selliseid dokumen-

te vastu võttes rikkus kohus kaebaja menetluslikke õigusi (HKMS § 51 lg 1 ja § 62). Kohus

oleks pidanud jätma täiendavad tõendid vastu võtmata.

5) Tähendust ei oma see, kas OÜ Erkki Puit andis veokijuhtidele ka muid dokumente peale

veoselehtede. Veoeeskirja kohaselt peab veokijuhil veo teostamise ajal olema autos kaasas

vaid veoseleht. Enamik kohtus tunnistusi andnud autojuhte kontrollis veoselehti (v.a. R. Karu-

la). Ei ole alust arvata, et teised autojuhid sama ei teinud. Kui mõnel üksikul juhul on mingil

põhjusel erinevus suurem, saab tegemist olla vaid inimliku eksimusega veoselehe täitmisel

või olukorraga, kus autojuht sai tasu n-ö mustalt. Ka maksumenetluses üle kuulatud veokiju-

hid kinnitasid suurema osa veoselehtede alusel vedude tegelikku toimumist ning kahtlusi oli

vaid üksikute veoselehtede osas.

6) Kohtuistungil tunnistusi andnud mitmed isikud (sh autojuhid) selgitasid, et Reiu laoplatsi

kasutati selliselt, et sinna jäeti linna koormaga sissesõitmise eel tihti maha osa koormast, et

kaalumisel probleeme ei tekiks. Seetõttu on arusaadav, miks maksumenetluses mõned autoju-

hid võisid väita, et nad Reiu platsilt midagi vedanud ei ole, ning arusaadavad laoplatsi töötaja-

te ütlused OÜ Visorek poolt laoplatsi mittekasutamise kohta. Apellant selgitab ka seda, et

veoselehel on märgitud nii puidu päritolu identifitseeriv katastriüksuse number kui ka veose

lähtekoht, mis ei pea kattuma.

7) Reiu laoplatsilt vedude toimumist ei kinnitanud kohtus mitte ainult kooliajast tuttavad P.

M ja A. M, vaid ka muud isikud, kellega apellandi seaduslikul esindajal puuduvad isiklikud ja

ärilised suhted (mh N. P, R. T, autojuhid). Viidatud isikute vastavate ütluste kõrvalejätmine

halduskohtu poolt on adekvaatselt põhjendamata. Põhjendamatu on kohtuotsuses toodud jä-

reldus, et veokijuhtide seletused ning veoselehed ei kinnita metsamaterjali soetamist metsatea-

tistes näidatud kinnistutelt ega tõenda seega OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vaheliste tehingute

toimumist. Kogutud tõendid ei välista tehingute toimumist.

8) Veoselehe vorm näeb ette, et veokijuhi andmed täitab veokijuht. Vaatamata sellele esineb

eluliselt olukordi, kus andmed täidab keegi teine. Kui veoseleht täideti autojuhi palvel ja

teadmisel, siis ei saa ka väita, et see on võltsitud, nagu väitis vastustaja. Seega andmete õigsu-

se eest ei vastuta mitte selle väljastaja, vaid veokijuht, ning veoselehtedel olevates veoki ja

veoautojuhi andmetes sisalduvaid vigu ei saa seostada apellandiga.

9) Kohus on maksu määramist asunud põhjendama uute, maksuotsuses esitamata väidetega,

kusjuures kohtuotsuse sellised järeldused ei tugine tõenditele.

10) Apellant möönab, et ühe autoga ei saa samal ajal vedada mitut koormat, samas võivad

autojuhil samaaegselt olla autos kõik veoselehed ja sellisel juhul ei ole eksimuste tekkimine

välistatud. Muude veoselehtede andmete osas selgitasid nii autojuhid kui P. Mägi kohtus, et

mõnel juhul komplekteeriti koormad nii, et veokile laaditi materjali rohkem kui ühest lähte-

kohast, kuid vedu teostati sama veoselehe alusel.

11) Veoeeskirjas sätestatud raamatupidamislikest kohustustest ei saa tuletada apellandile ula-

tuslikke kontrollikohustusi lehe sisu üle (veoeeskirja § 5 lg-d 4-6).

12) Ebaõige on kohtu väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud kinnistute omanike seletusi. Apel-

lant on leidnud varem, et metsaomanike ütlused ei pruugi olla täiel määral õiged. Samuti on

ebaõige väide, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et erinevates müügiahelates puitu edasi

3-11-2009

10(14)

müünud äriühingud oleksid puitu soetanud mõnelt teiselt isikult. Vastavad asjaolud on tõen-

datud kohtuistungil antud tunnistajate (R. T, V. Š, N. P) ütlustega. Arusaamatuks jääb, miks

teeb kohus vahet metsamaterjali ostmisel juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt. Maksustamisele

kuulub ka füüsilise isiku tulu oma vara võõrandamisest. Asjakohatu on kohtu järeldus, et

omandamine pidi toimuma kindlasti füüsilistelt isikutelt.

13) Kohus on valesti lugenud ebausutavaks N. P ja R. T ütlused. R. T kinnitas, et mäletab

oma äritegevust ning et kõik, mida ta selgitas OÜ Written kohta, kehtis ka teiste firmade koh-

ta, mille nimesid ta nimetada ei osanud. Apellant ei leia, et nende ütlustes olid vastuolud, mis

võimaldaks ütlusi Reiu laoplatsi kasutamise kohta kõrvale jätta. Kui ka need kõrvale jätta, siis

muus osas ei ole kohus põhistanud, miks viidatud isikute ütlusi arvestada ei saa. N. P võima-

lik variisikuks olemine ei õigusta maksuotsust ega sea kahtluse alla OÜ Visorek ja OÜ Erkki

Puit vahelisi tehinguid. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et R. T ütlused Läti päritolu puidu

edasimüügi kohta OÜ-le Visorek oleksid teadvalt ebaõiged. Apellant leiab, et veokijuht A. K

kriminaalasjas antud ütlused on ümber lükatavad toimikus oleva veoselehega nr 0128, mille

kohta see tunnistus on antud. Üksust identifitseerivaid või muid parandusi, mis tema ütlusi

kinnitaks, sellele lehele tehtud ei ole. Apellant selgitab, et veokauguste osas on ta tõesti teinud

mõnel veoselehel parandusi ja täiendusi, vältimaks ülepaisutatud arvete saamist. Seejuures

täiendatud andmed klapivad maksuotsuse lk-l 14 toodud kaardiserveri andmetega. Mingil

juhul ei saa pidada õigeks kohtu järeldust, et OÜ Erkki Puit ostis puitu tundmatutelt kolman-

datelt isikutelt. Samuti on ebaõiged kohtu järeldused OÜ Erkki Puit heausksuse puudumise

ning tehingute fiktiivsuse kohta.

14) Käibemaksukohustuse tühistamata jätmise osas ei ole kohus otsust õiguslikult põhjenda-

nud, apellandi nõuete lahendamisel ei ole kohus toetunud ühelegi kehtivale õigusaktile. Ko-

hus on viidanud mõnele Riigikohtu lahendile, kuigi pretsedent ei ole Mandri-Euroopa õigus-

ruumis kohtule siduv. Kohus rikkus HKMS § 157 lg-t 1. Kaebaja viited kohtulahenditele on

kohus jätnud kõrvale. Riigikohus on leidnud, et asjaolust, et isiku lepingupartnerite tegevus

pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksu-

summa tagastamist (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-18-03, p 16; otsus nr 3-4-1-1-02). Apellant soe-

tas puitu käibemaksukohustuslaselt. OÜ Visorek oli aastatel 2000-2010 käibemaksukohustus-

laste registris registreeritud. Kaubatarne ahelate teiste lülide võimalik ebaseaduslik tegevus ei

mõjuta OÜ Erkki Puit õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna apellant oli selles osas

heauskne. Heausksuse osas jättis kohus arvesse võtmata, et kõiki apellandi valduses olevaid,

sh OÜ-lt Visorek puidu omandamist puudutavaid dokumente kontrollis pidevalt Keskkonna-

inspektsioon, kes puidu päritoludokumentatsioonis olulisi probleeme ei tuvastanud. Vastavale

tõendile kohus hinnangut ei andnud.

15) Halduskohus jättis ebaõigesti jõusse maksuotsuse tulumaksukohustuse osas ning on läh-

tunud ebaõigesti maksuhalduri väidetest, et hindamist ei olnud võimalik läbi viia, kuna kaeba-

ja ei esitanud maksumenetluses täiendavaid tõendeid (andmed isikute kohta, kellelt kaebaja

tegelikkuses puitu omandas). Nii maksuhaldur kui halduskohus on eksinud Riigikohtu lahendi

nr 3-3-1-60-11 p-s 41 toodud reegli vastu. Mingit tähendust ei oma see, kas kaebaja esitas

kontrollakti saamise järel temalt palutud andmeid või mitte. Selliste andmete hankimine ei ole

maksukohustuslase ülesanne. Kõik hindamiseks vajalikud andmed olid maksuhalduril ka en-

dal olemas. Kriminaalasjas on tuvastatud, et ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ei toimu-

nud ning rahalisi vahendeid kasutati igal juhul puidu omandamiseks, samas on halduskohus

asunud vastupidisele seisukohale. Kui kohus leiab, et tehinguid OÜ-ga Visorek ei toimunud,

siis ei ole sellegipoolest võimalik väita, et OÜ-st Erkki Puit oleks tehtud ettevõtlusega mitte-

seotud väljamakseid. Maksuhaldur on tulumaksukohustuse osas hindamist teostamata jättes

eksinud maksumenetluse oluliste reeglite, sh uurimisprintsiibi vastu.

3-11-2009

11(14)

8. LMTK palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi

kanda. Vastusest nähtuvalt jääb vastustaja varem esitatud vastuväidete juurde ja põhjendab

seisukohta järgmiselt:

1) LMTK on õiguspäraselt ning piisavalt kohaldanud uurimispõhimõtet ning kaebaja õiguste

menetluslikud riived puuduvad. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maksuhaldur ei ole

suutnud tagada maksumenetluses kogutud tõendite kvaliteeti. Apellant ise keeldus täiendavaid

selgitusi andmast, mistõttu maksuhaldur kogus tõendeid kolmandatelt isikutelt. Ebaõige on

apellandi seisukoht, et tal puuduvad andmed puidu tegeliku päritolu kohta ning neid ei ole

reaalselt võimalik esitada. Seega on ebaõige ka apellandi seisukoht maksumenetluse läbivii-

mise kohustuse panemise kohta apellandile. Asjakohatu on väide, et apellandile ei olnud mak-

sumenetluses tagatud tõendite esitamine ja õigus kontrollida teise poole esitatud tõendite pai-

kapidavust. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Asjakohatu on

apellandi väide, et alles pärast halduskohtu otsuse tegemist on talle pakutud võimalust krimi-

naalmenetluse materjalidega tutvuda. Kriminaal- ja maksumenetlus toimuvad iseseisvalt ning

kriminaalasjas tehtavad lahendid pole haldusasja lahendamisel kohtule siduvad.

2) Halduskohus ei ole eelistanud maksumenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid

kohtuistungil uuritud tõenditele. HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid iga-

külgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumise kohaselt, kas menetlus-

osalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tunnistajate osalemist kohtuistungil taotles

apellant, mistõttu saanuks ta tunnistajatele esitada nn kõrvaldamata vastuolude kohta küsimu-

si. Kohus selgitas, millest ta tunnistajate ütluste hindamisel lähtus.

3) Halduskohus on teinud tõendite pinnalt õiged järeldused A. M ja P. M ütluste vastuolude

osas. Vastustaja esitas kohtumenetluses analüüsi apellandile esitatud arvetest ning nende ta-

sumisest, mis ei kinnita A. M ja P. M ütlusi, seega on kohus õigesti jõudnud järeldusele, et

tegelikkuses ettemakseid ei tehtud ning raha kiiret liikumist poolte vahel ei toimunud. Apel-

lant ei ole ka kohtumenetluses kõrvaldanud tehinguid teinud äriühingute esindajate seletustes

esinevaid vastuolusid tehingute toimumise faktiliste asjaolude osas, mis maksumenetluses

tuvastati.

4) Kohtukõne teeside lisad on analüüsid, mis põhinevad varem kogutud ja kohtumenetluses

esitatud tõenditel, mitte ei ole tõendid.

5) Halduskohus hindas tõendeid õigesti. Autojuhtide ütlustest nähtub, et nad ei veendunud

metsamaterjali valdamise seaduslikkuses ning apellant ei tõendanud vedajate metsamaterjali

valdamise seaduslikkust. Kokkuvõttes 16-st autojuhist 3 puhul võib kõne alla tulla veoseleh-

tede nn valikuline kontrollimine. Ekslik on apellandi väide, et kõik istungil tunnistusi andnud

autojuhid kinnitasid, et teavad Reiu laoplatsi ja on sealt materjali vedanud. Apellant ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks metsamaterjali soetamist. Apellant ei ole esitanud tõen-

deid, kelle palvel ja kelle poolt täideti veoselehti, millele on märgitud rahvastikuregistrisse

kandmata isikute andmeid. Apellant tõi alles kohtumenetluses välja väite nn mustalt teenimise

võimalikkuse kohta, esitamata oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Apellatsioonkaebuses

esitab apellant esmakordselt seisukoha, et Reiu laoplatsi kasutamine võis teatud juhtudel toi-

muda vaid paberil, esitamata samas selle kohta tõendeid. Apellatsioonkaebuses on esitatud

ainetud väited juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel vaheteo tegemise osas, raieõiguse või met-

samaterjali omandamise kohta ainult füüsilistelt isikutelt. LMTK nõustub halduskohtu põh-

jendustega, millega on loetud N. P ja R. T ütlused ebausutavateks. Ekslik on apellandi seisu-

koht, et A. K ütlused, et lähtekohad veoselehel ei ole õiged, on ümber lükatud toimikus oleva-

te tõenditega. Veoselehtedele on korduvalt märgitud lähtekohaks Soka kinnistu, kuid A. K ei

kinnita korduvaid vedusid nimetatud kinnistult, kinnistu omaniku seletused jm tõendid ei toe-

ta apellandi seisukohti. Ka A R ei kinnita apellandi seisukohti.

3-11-2009

12(14)

Maksuhaldur on tõendanud, et autojuhid märkisid faktilise kilometraaži. Autojuhtide ütlused

kinnitavad seda. Seega ei ole asjakohane apellandi väide, et autojuhid olid majanduslikult

huvitatud suuremate vahemaade kajastamisest.

6) Käibemaksu osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus nõus-

tus vastustajaga ning leidis, et tõendatud on maksupettuse toimepanemine. Kohus esitas sei-

sukoha ja põhjendused apellandi poolt viidatud kohtulahendite osas. Riigikohtu lahendi nr 3-

3-1-18-03 p-s 16 toodu kehtib vaid juhul, kui apellant on heauskne ostja. Antud juhul on tu-

vastatud, et apellant ei ole heauskne. See, kas OÜ Visorek on käibemaksu tasunud või mitte,

ei ole oluline apellandile maksu määramisel. Käibemaksu määramise aluseks on asjaolu, et

tehinguid OÜ Erkki Puit ja OÜ Visorek vahel ei toimunud.

7) Tulumaksu osas on kohtuotsus õiguspärane. Tegemist ei ole olukorraga, kus saab väita, et

kaup on apellandil olemas. Apellant ei täitnud piisavalt kaasaaitamiskohustust. Puuduvad

tõendid, mis kinnitaks kauba olemasolu. Kauba edasimüügiga ei saa tõendada selle soetamist.

Põhjendamatu on apellandi viide hindamisele. Antud juhul ei ole võimalik hindamist läbi viia,

kuna apellant ei esitanud selle võimaldamiseks teavet ja dokumente.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis käsitlevad vaidlus-

tatud maksuotsusega käibemaksu määramist ja apellandi poolt OÜ-lt Visorek puidu soetamise

tõendatust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi HKMS § 201 lg

4 alusel korrata. Apellatsioonkaebuse väited selles osas ühtivad halduskohtus esitatud seisu-

kohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, millele halduskohtu otsuses ei ole vasta-

tud, märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Käibemaksu määramise seisukohalt pole tõepoolest oluline, kas tehingute jadas esimese-

na nimetatud tehingud aset leidsid. Müüja võis soetada kauba tegelikult mõnelt isikult viisil,

mida tema raamatupidamise andmed ei kajasta. Metsateatiste või veoselehtede andmete eks-

likkus pole oluline varasemate tehingute puhul, kui apellant võis puitu ostes hoolsusnõudeid

täites dokumentide põhjal veenduda, et ostis puitu veoselehel ja metsateatises märgitud kogu-

ses ja sortimendis. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, sest veoselehtede and-

mete ekslikkust on maksuotsuses ja halduskohtu otsuses käsitletud just apellandi poolt puidu

soetamise tehingutega seoses. Kui apellant sai veenduda, et veoselehtedel näidatud autojuhid

puitu ei vea, seda ei tehta veoselehtedel märgitud sõidukitega või lähtekohast või sihtkohta,

siis ei ole võimalik apellandi heausksusest tehingute tegemisel rääkida. Maksuhaldur tuvastas

maksumenetluses mõnel juhul veoselehel märgitud lähtekoha ja metsateatises märgitud asu-

koha niivõrd suure erinevuse, et mõistlik pole arvata, et puit veeti metsast välja sellesse kohta.

Apellant on seisukohal, et piisab, kui paikkond on õige, maksuhaldur on aga õigesti selgita-

nud, et kohati on ka paikkond oluliselt erinev. Tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik neid

asjaolusid kõrvale jätta.

11. Vastustaja poolt halduskohtu istungil esitatud teeside juurde lisatud analüüse ei saa pida-

da sellisteks tõenditeks, mis täiendavalt teistele maksumenetluses või kohtumenetluses kogu-

tud tõenditele kinnitaks maksu määramise õigsust. Tegemist ei ole dokumentidega, millest

nähtuks täiendavat teavet, mida muud tõendid ei kinnita, või mille põhjal oleks võimalik teiste

tõendite usutavust või ebausutavust kinnitada. Ringkonnakohtu arvates saab esitatud tabelites

kajastatud teavet pidada seetõttu vastustaja seisukohtadeks, mitte asjaolusid tõendavateks

andmeteks. Sellistele väidetele on apellandil olnud võimalik vastu vaielda, seda on ta ka tei-

nud.

3-11-2009

13(14)

II

12. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses leiti, et pole tõendeid, mis kinnitaksid,

et summad viidi apellandi ettevõtlusest välja muul otstarbel kui ettevõtlusega seotud kulutus-

tena. Määruse kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks, nende kahtluste kõr-

valdamine oleks aga keeruline ja ressursimahukas. Määrusest ei nähtu seega, et tõendamist

oleks leidnud summade kasutamine ettevõtluse huvides. Apellandi seisukoht, et nimetatud

määruses asuti seisukohale, et kaup oli olemas, on ekslik.

13. Riigikohus rõhutas 01.02.2012 otsuses nr 3-3-1-60-11 (p-d 32-40), et kuivõrd TuMS §-de

51 ja 52 eesmärk on maksustada „ettevõtlusest välja viidud“ kasumit, siis olukorras, kus äri-

ühing on variisikule tehtud väljamakse alusel kõigele vaatamata kaupa siiski saanud ja eelda-

tavalt mitte tasuta, siis tuleb maksuhalduril MKS § 94 alusel hindamise teel välja selgitada,

kui palju pidi äriühing tegelikult maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba või

teenuse soetamise eest, ning tulumaksu saab määrata üksnes juhul, kui hindamise teel leitud

summa on väiksem, kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse. Kui kauba või

teenuse soetamine ei ole üldse usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse

lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada tulumaksuga. Riigikohus

rõhutas, et hindamise läbiviimise vajalikkuse ja lubatavuse kaalumine on maksuhaldurile

MKS § 94 lg 1 järgi kohustuslik, kuivõrd maksustamine ei tohi omandada karistuslikku ise-

loomu. Samu seisukohti on Riigikohus korranud 14.05.2012 otsuses nr 3-3-1-12-12 (p-d 17-

19).

14. Riigikohus rõhutas lisaks (01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p-d 41-44), et eriti maksupet-

tuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab maksusumma hindamise teel määramine

maksukohustuslase poolt temal lasuva kaasaaitamiskohustuse (MKS § 56 lg 1) ulatuslikku

täitmist, kuid samas saab maksukohustuslane maksusumma hindamise teel määramisele kaasa

aidata üksnes hindamise käigus ning kui hindamist pole alustatudki, siis ei saa kuidagi võtta

seisukohta, kas maksukohustuslane on hindamisele kaasa aidanud või mitte. Kui maksuhaldur

pole kaebaja tulumaksukohustuse väljaselgitamisel kaalunud maksusumma määramist hinda-

mise teel, kuigi selline kaalumine oli vajalik, siis ei ole maksuotsusega tulumaksu määramine

õiguspärane, sest maksuhaldur pole välja selgitanud kaebaja maksukohustust vähendavaid

asjaolusid. Halduskohus ei saa asuda maksuhalduri asemel nimetatud kaalumist teostama ega

maksusummat hindamise teel määrama.

15. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses toonud välja mingeid väiteid selle kohta, et tulumaksu-

summa määramine hindamise teel oleks käesolevas asjas ebavajalik või lubamatu. MKS § 94

lg 1 teisest lausest tulenevalt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjali-

kud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude

tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Vaideotsuses

leidis maksuhaldur, et asjaolu, et veoselehtede andmed kajastavad mõnel juhul olematuid au-

tojuhte, sõidukeid või lähte- või sihtkohti, viitab sellele, „et kellelgi oli soov varjata seda, kus-

kohast puit tegelikult pärineb ning samuti kajastada veoselehtedel vedusid, mida tegelikult ei

toimunud.“ Maksuotsuses on piirdutud asjaolu tuvastamisega, et arvetel näidatud kogustes või

sortimendis puitu OÜ-l Visorek polnud ning seetõttu pole tehingute toimumine tõendatud.

16. Halduskohus viitas kontrollaktile, mille lk 45 märgitakse: „Kontrolli käigus põhjusel, et

OÜ Erkki Puit ei avalda teavet, ei ole selgunud, millises koguses ja kellelt OÜ Erkki Puit tege-

likult metsamaterjali soetas.“ Ühtlasi selgitatakse kontrollakti p-s 8: „Tulenevalt MKS §-st 14

lg 2 peab maksuhaldur vajalikuks selgitada, et OÜ-l Erkki Puit on õigus maksukohustust vä-

hendada esitades eriarvamuse tähtajaks dokumendid, millest selguks, millises koguses ja kel-

lelt OÜ Erkki Puit tegelikult metsamaterjali soetas“ (kontrollakti lk 48). Vastuseks kontrollak-

3-11-2009

14(14)

tile ei ole apellant tõepoolest maksuhaldurile sellist teavet esitanud, ent maksu määramiseks

hindamise teel ei olegi vaja välja selgitada, kellelt kaup soetati. Tulumaksukohustuse väljasel-

gitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus. Maksukohustus-

lasele lõppkokkuvõttes soodsat maksusumma määramist hindamise teel ei saa seada sõltuvus-

se sellest, kas maksukohustuslane esitab maksuhaldurile andmed tegeliku müüja kohta. Kui

maksukohustuslasel puuduvad maksuhalduri poolt nõutud andmed ja nende andmete kogumi-

ne pole mõistlike õiguspäraste jõupingutustega ka võimalik, siis pole tegemist kaasaaitamis-

kohustuse täitmata jätmisega. Andmete puudumine tegeliku müüja kohta ei välista tulumaksu-

summa määramist hindamise teel (vt Riigikohtu 12.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p-d 40

ja 41).

17. Maksuhalduri seisukoht, et hindamine on võimalik vaid juhul, kui esitatakse dokumen-

taalsed tõendid soetatud puidu koguse kohta, ei ole õige. Hindamise läbiviimise eelduseks

ongi selliste tõendite puudumine. Hindamisest keeldumine eeldab, et maksukohustuslane hoi-

dub kõrvale mistahes talle teadaolevate andmete avaldamisest soetatud kauba koguse ja mak-

sumuse kohta. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.

III

18. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus ja maksuotsus tühistada tulumaksu määra-

mist puudutavas osas. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

19. Halduskohtus taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 971,45

(riigilõiv) + 57,52 (tõlgitasu) + 69,26 (tunnistajatasu) + 3,46 (tunnistaja sõidutasu) + 7050

(õigusabikulu) eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole need kulud täies ulatuses põhjendatud

õigusabikulude osas, arvestades, et 4 tunni eest (kokku 400 eurot + käibemaks) on arvest näh-

tuvalt osutatud õigusabi vaidemenetluses. Muus osas on menetluskulude kandmine tõendatud

ja kulud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades kaebuse rahuldamist 63,9 % ulatuses, tuleb sel-

les ulatuses menetluskulud vastustajalt välja mõista.

20. Apellatsioonimenetluses taotleb apellant vastustajalt menetluskulude väljamõistmist

summas 958,70 eurot (riigilõiv) + 3633,60 eurot (õigusabikulud). Kulude kandmine on tõen-

datud, ent pole põhjendatud 1 tunni õigusabi osutamise eest summas 100 eurot + käibemaks,

arvestades, et ringkonnakohtu istung kestis selle võrra arvel näidatust vähem.

21. Seetõttu tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista menetluskulud summas 2857,80

eurot apellatsioonimenetluses ja 4902,20 eurot esimese astme kohtumenetluses kantud kulude

katteks, kokku summas 7760 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise