3-12-515/36 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-515

Haldusasi

Osaühing Haveli Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti

viivituse - Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud

vaide läbivaatamisel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141 –

õigusvastasuse tuvastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Osaühing Haveli Invest

Kaebuse esitaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik

Entsik

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Jaanus Jõgi

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti viivitus

Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141.

2. Mõista menetluskuludena Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt

Osaühing Haveli Invest (registrikood 10545025) kasuks välja 615,97 eurot (kuus sada

viisteist eurot ja üheksakümmend seitse eurosenti).

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebaja esindajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 29. novembril

2012. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusega nr 12-5/141

kohustati Osaühingut Haveli Invest tasuma riigile käibemaksu summas 549 145 krooni ja

ettevõtte tulumaksu summas 1 136 844 krooni.

2. Osaühingu Haveli Invest poolt esitati 13.04.2009 Maksu- ja Tolliametile vaie, millega

Osaühing Haveli Invest palus tunnistada täies ulatuses kehtetuks kaevatav Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/141.

3. Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 otsusega nr 6-2/851 otsustati pikendada Osaühingu Haveli

Invest vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra kuni 31.05.2009.

4. Osaühingu Haveli Invest esindaja poolt esitati 05.06.2009 elektronkirjaga Maksu- ja

Tolliametile järelepärimine vaide lahendamise käigu suhtes.

5. 08.06.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajuristi Heili Kaarese

elektronkirjaga teatati Osaühingule Haveli Invest, et vaideotsus Osaühingu Haveli Invest

vaide osas ei ole veel lõplikult valmis ning et väidetavalt saadetakse vaideotsus lähipäevil

äriühingu registrijärgsel aadressil tähtkirjaga.

29.06.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajuristi Heili Kaarese elektronkirjaga

edastati Osaühingule Haveli Invest vaide läbivaatamise käigus kogutud täiendavad tõendid.

02.07.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajuristi Heili Kaarese elektronkirjaga

teatati Osaühingu Haveli Invest esindajale, et maksuhaldur ootab Osaühingu Haveli Invest

kirjalikku seisukohta täiendavate tõendite kohta hiljemalt 31.07.2009.

31.07.2009 esitas Osaühing Haveli Invest nõuetekohaselt Maksu- ja Tolliametile omapoolse

kirjaliku seisukoha vaide lahendamise käigus täiendavalt kogutud dokumentide suhtes.

6. 12.03.2012 saabus Tallinna Halduskohtule Osaühing Haveli Invest kaebus Maksu- ja

Tolliameti viivituse - Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141 –

õigusvastasuse tuvastamiseks.

7. 16.04.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse

toimingud.

8. 15.05.2012 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule vastuse kaebusele ning edastas 5.04.2012

tehtud vaideotsuse nr 6-1/208-5, millega jättis Osaühing Haveli Invest vaide Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12.5/141 rahuldamata.

9. 10.09.2012 määrusega määras kohus asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetlusse ning

määras lõplike dokumentide esitamise aja. 9.10.2012 määrusega teatas kohus kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis Maksu- ja Tolliameti viivituse -

Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141 – õigusvastasus.

10.1. Vaide läbivaatamise käik ning vaidemenetlusega seotud tähtajad on reguleeritud

maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-des 137 - 151.

MKS § 137 lg 1 tuleneb, et maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et

maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks

tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist.

MKS § 137 lg 3 sätestab, et vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale

esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliameti haldusakti on väljastanud või

toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie Maksu- ja Tolliametile

piirkondliku struktuuriüksuse kaudu.

MKS § 138 lg 1 tulenevalt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates

haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast.

10.2. Kaebaja poolt esitati vaie Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009

maksuotsusele 13.04.2009, seega oli kaebaja vaie esitatud tähtaegselt.

Kaebaja 13.04.2009 vaie esitati Maksu- ja Tolliametile nõuetekohaselt piirkondliku

struktuuriüksuse kaudu, kusjuures kaebaja vaie vastas kõikidele seadusega kehtestatud

formaalsetele ning sisulistele nõuetele.

MKS § 147 lg 3 sätestab imperatiivselt, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle

vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt.

MKS § 147 lg 4 kohaselt võib vaide täiendava uurimise vajaduse korral vaiet läbivaatav

haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva

võrra. Konkreetsel juhul on Maksu- ja Tolliamet nimetatud sättest tulenevat õigust üks kord

kasutanud, kuivõrd Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 otsusega nr 6-2/851 pikendati kaebaja

vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra kuni 31.05.2009.

Edaspidine

Maksu-

ja

Tolliameti

poolne

viivitamine

kaebaja

13.04.2009

vaide

läbivaatamisega on olnud põhjendamatu ning õigusvastane. Seadus ei näe ette mitte

mingisuguseid võimalusi selle suhtes, et Maksu- ja Tolliamet võiks viivitada kaebaja vaide

läbivaatamisega enam kui 2,5 aastat.

10.3. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamine on vajalik kaebuse esitaja õiguste kaitseks,

kuna juhul kui jääb jõusse Maksu- ja Tolliameti maksuotsus haldusasjas nr 3-12-935, siis ei sa

maksuhalduril olla õigust nõuda kaebajalt intresse perioodi eest, millal Maksu- ja Tolliameti

ise õigusvastaselt viivitas kaebaja vaide läbivaatamisega. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu

lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-78-08 ja 3-3-1-88-08.

Lisaks märgib kaebaja, et vastustaja viited Riigikohtu lahenditele on ilmselt põhjendamatud.

Vastupidiselt vastustaja seisukohale tuleneb vastustaja vastuses viidatud Riigikohtu lahendist

nr 3-3-1-24-10, et tuvastamiskaebuse esitamiseks on põhjendatud huvina kohtupraktikas

aktsepteeritud kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus. Kohtul tuleb

tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemise vastu, kuid selle raames ei tohi kohus anda hinnangut võimaliku kahju

hüvitamise nõude põhjendatuse kohta välja arvatud juhul, kui hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu (RK lahend nr 3-3-1-88-09). Juhul kui maksuotsus aga haldusasjas

nr 3-12-935 tühistatakse, võib kaebajal tekkida riigi vastu kahju hüvitamise nõudeid ka

tulenevalt asjaolust, et kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele oli seatud käsutamise

keelumärkeid ning sellest tulenevalt oli takistatud kaebaja igapäevane majandustegevus, mis

on samuti tekitanud kaebajale kahju.

Kaebaja arvates on tal vaieldamatult kaevatava toiminguga otsene ja isiklik puutumus.

10.4. Kaebaja palub jätta kõik asja läbivaatamisega seotud menetluskulud Maksu- ja

Tolliameti kanda ning mõista Maksu- ja Tolliametilt välja kaebaja kasuks kõik kantud

menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 3235,97 eurot

(menetluskulud ilma käibemaksuta, tl 160-161 ja 164-168).

Kaebaja selgitab täiendavalt, et on lisanud menetluskuludele on arve nr 1208017 (summa

4095 eurot), millel kajastub ka käesolevas haldusasjas osutatud õigusabi 8 h ja 30 minutit.

Eelnevast tulenevalt on menetluskulu arve nr 1208017 osas 892,5 eurot ilma käibemaksuta

(sisaldab bürookulu). Kaebaja viitab, et kuivõrd arve nr 1208017 maksetähtaeg on

12.09.2012, ei ole kaebajal käesoleval hetkel võimalik veel esitada kulude kandmist tõendavat

dokumenti.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

11.1. Vastustaja märgib, et HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks

on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-99-08

leidnud, et esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi,

kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab

olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka

selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda

taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa

olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-09, milles Riigikohus on leidnud, et kohtul

puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks pole näidatud. Lahendis nr 3-3-1-76-10 on Riigikohus

märkinud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud

huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-21-09 asunud seisukohale, et halduskohus võib ilma

kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse,

milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi

aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel.

Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole põhjendanud, kas üldse ja kuidas vaideotsuse tegemisega

viivitamine põhjustab kaebajale kahju. MKS § 146 lg 1 kohaselt vaide esitamine ei peata

vaidlustatava haldusakti täitmist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt kehtiva

haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega

10.03.2012 maksuotsus nr 12.5/141 kehtis nii vaidemenetluse ajal kui ka käesoleval hetkel

ning vaideotsuse vormistamata jätmine ei saa kaebajale kuidagi eraldiseisvalt kahju tekitada.

Kaebaja ei ole seega vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 selgitanud, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

11.2. Täiendavalt viitab vastustaja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-10 p 17, milles kohus on

leidnud, et täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist

mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Samale seisukohale on

Riigikohus asunud ka lahendis nr 3-3-1-8-11 p 9. Viidatud lahenditest tulenevalt leiab

vastustaja, et esinevad kaebuse tagastamise alused.

11.3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on täiesti põhjendamatult 23.08.2012 vastuses

märkinud, et vaide lahendamisega viivitamine üle 2,5 aasta võib tekitada kaebajale tunduvalt

suurema intressinõude, kui oleks tekkinud vaide õigeaegse lahendamise korral ning

täiendavad intressid on käsiteldavad kaebaja kahjuna.

Vastustaja leiab, et tähtajanõuete (MKS § 147 lg 3) mittejärgimine ei saa reeglina kunagi

mõjutada asja sisulist otsustamist, kuna neil puudub abstraktne tulemusrelevantsus.

Õigusaktiga tähtaja sätestamine kannab üksnes signaalfunktsiooni haldusorganitele ja

menetlusosalistele, et tähtaegadest tuleb kinni pidada. Tähtajanõue ei mõjuta seega

maksuintressi arvestamist.

MTA selgitab veelkord, et vaideotsuse vormistamisega viivitamine ei mõjuta intressisumma

arvestust, kuna maksuintress tekib seaduse alusel (MKS § 115 lg 1) ning intressisumma

suurus sõltub üksnes maksumaksja käitumisest ehk sellest, millal maksumaksja maksusumma

ära tasub. Maksuhalduri eksimus vaideotsuse vormistamist reguleerivate menetlusreeglite

vastu ei mõjuta intressisumma suurust ja ei anna alust käsitleda vaideotsuse tegemise ajal

tekkinud intresse kaebaja kahjuna. MKS §-s 119 on ammendavalt kirjeldatud intressi

mittearvestamise juhtumeid. Juriidilise tõlgendamise meetodiõpetuse kohaselt tõlgendatakse

erandeid kitsendavalt. Kuivõrd MKS §-s 119 sätestatud intressi mittearvestamise reegli puhul

on tegemist ühetaolisest intressiarvestamise reeglist (MKS § 115 lg 1) erandi kehtestamisega,

siis erandite kitsendava tõlgendamise reegel kinnitab täiendavalt, et käesoleval juhul puudub

igasugune alus intressi mittearvestamiseks vaideotsuse vormistamisega viivitamise aja eest.

Ka Euroopa Kohus on 16.09.2004 lahendis nr C-382-02 leidnud, et maksuvabastusi tuleb

tõlgendada kitsendavalt. Ka lahendis nr 3-2-1-54-09 p 11 on Riigikohus leidnud, et erandeid

tuleb kitsendavalt tõlgendada. Seega on ilmselge, et vaideotsuse vormistamisega viivitamine

ei saa kuidagi eraldiseisvalt kaebajale kahju tekitada. Teoreetiliselt võib kaebajale kahju

tekitada ebaõige maksuotsus, kuid see ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Vastustaja märgib, et kaebaja on käesoleva vaidluse olemust (vaideotsuse vormistamise

viivituse õigusvastasuse tuvastamine) silmas pidades täiesti asjakohatult märkinud, et

kinnistutele seatud käsutamise keelumärked võivad kaebajale kahju tekitada. Kaebaja selline

väide ei ole formaalloogiliselt korrektne, sest samastab ajalise järgnevuse põhjusliku seosega

(vt Riigikohus lahendis nr 3-1-1-10-11 p 23). Kogu kaebaja kaebuse põhiargumentatsioon

lähtub ebaõigest ajalise järgnevuse samastamisest põhjusliku seosega. Kui vaideotsuse

vormistamisega viivitamine kõrvale jätta (conditio sine qua non test - nn elimineerimise

meetod), siis kaebaja väidetav kahjulik tagajärg (maksuintressid kui kahju) oleks ikkagi

saabunud.

Vastustaja rõhutab, et kinnistutele keelumärgete seadmine toimub maksuotsuse sundtäitmise

menetluses, mitte aga vaideotsuse vormistamise menetluses. Pole alust samastada vaideotsuse

vormistamise menetlust kinnistutele keelumärgete seadmise menetlusega.

11.4. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

12.1. Käesolevas asjas tuleb tunnistada tõendatuks järgmised asjaolud:

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 10.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/141,

millega kohustati kaebajat tasuma riigile käibemaksu summas 549 145 krooni ja ettevõtte

tulumaksu summas 1 136 844 krooni (tl 67-89).

Kaebaja poolt esitati 13.04.2009 Maksu- ja Tolliametile vaie, millega kaebaja palus

tunnistada täies ulatuses kehtetuks kaevatav Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/141 (tl 90-101).

Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 otsusega nr 6-2/851 otsustati pikendada kaebaja vaide

läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra kuni 31.05.2009 (tl 102-103).

29.06.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajurist Heili Kaares elektronkirjaga

edastati Osaühingule Haveli Invest vaide läbivaatamise käigus kogutud täiendavad tõendid (tl

105).

02.07.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajurist Heili Kaares elektronkirjaga

teatati Osaühingu Haveli Invest esindajale, et maksuhaldur ootab Osaühingu Haveli Invest

kirjalikku seisukohta täiendavate tõendite kohta hiljemalt 31.07.2009 (tl 104).

31.07.2009 esitas Osaühing Haveli Invest Maksu- ja Tolliametile omapoolse kirjaliku

seisukoha vaide lahendamise käigus täiendavalt kogutud dokumentide suhtes (tl 107-110).

5.04.2012 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/208-5, millega jättis kaebaja vaide

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12.5/141

rahuldamata (tl 140-142 pöördel).

12.2. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega, et kaebus tuleks tagastada, kuna kaebaja poolt ei

ole ära näidatud põhjendust, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ka

ei nõustu kohus vastustajaga selles, et kahju hüvitamise kaebus on ilmselgelt perspektiivitu,

kuna kaebajale ei saanud maksuseaduses sätestatud tähtajanõuete mittejärgimisest mingit

kahju tekkida tulenevalt vastustaja viidatud Riigikohtu lahenditele. Kohus leiab kõigepealt, et

osad viidatud lahendid ei ole käesoleva asja sisu arvestades üldse asjakohased, kuna käsitlesid

mittevaralise kahju hüvitamist (RK lahend nr 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11). Teiseks on

vastustaja oma vastuses keskendunud üksnes sellele teemale, jättes esitamata igasugused

põhjendused, miks ta ei saanud seaduses sätestatud tähtaega järgida.

Kohus märgib, et käesoleva kaebuse esemeks ei ole kahju hüvitamise nõude lahendamine

vaid kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti viivituse - Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009

esitatud vaide läbivaatamisel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009

maksuotsusele nr 12-5/141 – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja näitas eeltoodud kaebuse

esitamisel ära, miks see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kohus pidas vastavat

põhjendust piisavaks ega pidanud põhjendatuks kaebust tagastada. Kohus on seisukohal, et

kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ei saa kohus ilma reaalselt esitatavat kahjunõuet

lahendamata öelda, et kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu, eriti arvestades

võimalust maksuotsuse tühistamiseks. Samuti ei ole kohtul väljaspool kahjunõuet võimalik

käsitleda kaebaja enda osa kahju põhjustamisel ja tema võimalusi selle vältimisele

kaasaaitamisel.

12.3. MKS § 147 lg 3 sätestab, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle

vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib vaide

täiendava uurimise vajaduse korral vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega

kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra.

MKS § 147 lg 5 sätestab, et vaiet läbivaatav haldusorgan võib vaide esitajalt vajaduse korral

nõuda täiendavate tõendite esitamist. Sellisel juhul vaadatakse vaie läbi viie tööpäeva jooksul,

arvates tõendite esitamisest, kuid haldusorganil ei ole kohustust vaiet läbi vaadata varem kui

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

12.4. Käesolevas asjas on tõendatud ning ka vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud, et kaebaja

poolt Maksu- ja Tolliametile 13.04.2009 esitatud vaie, millega kaebaja palus tunnistada täies

ulatuses kehtetuks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsus

nr 12-5/141 ei ole läbi vaadatud eelviidatud maksukorralduse seaduses sätestatud tähtaegu

järgides. Vaidele vastamise seadusjärgne pikendamise järel oleks pidanud vastustaja vaide

lahendama hiljemalt 31.05.2009. Vastustaja ei ole näidanud, et ta oleks täiendavalt

seadusjärgselt vaidele vastamise tähtaega pikendanud.

Seega tuleb kaebus rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti viivitus

alates 1.06.2009 Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141.

12.5. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude

väljamõistmist summas 3235,97 eurot.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus

menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid OÜ 4.04.2012 arve nr 1203036

kokku summas 2514,97 eurot (sh käibemaks 20%); 4.05.2012 arve nr 1204050 summas 294

eurot (sh käibemaks 20%); 5.09.2012 arve nr 1208017 summas 4095 eurot, millest käesoleva

haldusasja menetluskulu on 892,5 eurot bürookulu (ilma käibemaksuta) (vt tl 164-166

pöördel). Lisaks on esitatud kohtule tööaja aruanded ja maksekorraldused, millest nähtub, et

tasutud on arved nr 1204050 ja 1203036. Kaebaja märkis, et kuivõrd arve nr 1208017

maksetähtaeg on 12.09.2012, ei ole kaebajal eelpoolmainitud dokumentide esitamise ajal

võimalik veel esitada kulude kandmist tõendavat dokumenti. Kaebaja ei ole vastavat

kuludokumenti esitanud ka kohtu 10.09.2012 määrusega määratud lõplike seisukohtade

esitamise tähtaja jooksul, milleks oli 1.10.2012. Seega saab kohus arvestada menetluskulude

väljamõistmisel üksnes arvetega nr 1203036 ja nr 1204050 kokku summas 2808,97 eurot (sh

käibemaks 20% va riigilõivu osas summas 15,97 eurot).

HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et esitatud menetluskulud summas 2808,97 eurot on

põhjendamatult suured. Tegemist ei olnud sisuliselt keeruka vaidlusega – tegemist oli

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisega, millega seotud faktiliste asjaolude üle

sisulist vaidlust ei olnud. Arvestades kohtule esitatud kaebuse mahtu ning kohtule esitatud

täiendavate seisukohtade mahtu ja sisu loeb kohus põhjendatud menetluskuludeks kaebuse

koostamisele ning vastustajale vastuväiteks esitatud kirjaliku seisukoha koostamisele ning

kompromissläbirääkimistele kulutatud aega kokku 5 tunni ulatuses. See teeb õigusabi tunni

maksumust arvestades koos käibemaksuga väljamõistmisele kuuluva lepingulise esindaja kulu

suuruseks 600 eurot. Kaebaja menetluskuluks koos riigilõivuga kokku on seega 615 eurot ja

97 eurosenti.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik