3-12-1290/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1290 Haldusasi OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punktide 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 16. mai 2012. a sunniraha hoitatuse nr 7.2-2.3/31-9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M-Nar Kinnisvara määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor teostas 28. aprillil 2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks anti 14. mai 2008. a ettekirjutus nr 7.3-5/193, mille punktiga 1 kohustati kaebajat paigaldama hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus ja punktiga 3 eraldama evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist eraldi tuletõkkesektsiooni. Esitatud nõudmised tuli täita 28. aprilliks 2009. 16. juunil 2010 viidi ettekirjutuse täitmise kontrolliks läbi uus paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et ettekirjutus on täitmata. 25. juunil 2010 pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega ning tehti ka sunniraha hoiatus. Uueks tähtajaks määrati 1. juuli 2011. 12. juulil 2011 läbiviidud kontrollil tuvastati, et ettekirjutus on jätkuvalt täitmata. 16. mai 2012. a ettekirjutusega pikendati ettekirjutuse nõuete täitmise tähtaega 28. aprillini 2013 ja määrati hoiatusena sunnivahendid.

2. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 21. juunil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse 16. mai 2012. a ettekirjutuse tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ettekirjutuse täitmise tähtaeg ebamõistlikult lühike, et kaebuse esitaja saaks ettekirjutuse nõuetekohaselt 28. aprilliks 2013 täidetud. Kaebaja hinnangul on tegemist kehtiva haldusaktiga, aga selle õigusvastasuse tõttu ei saa see olla õiguslikuks aluseks edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Kangelaste prospektil 2 asuv hoone on ehitatud vastavalt projektile, mistõttu nõue vahetada trepikodades uksed ja paigaldada evakueerimisvalgustid, mis ei ole projektis ette nähtud, on õigusvastane. Kuna ettekirjutuses sätestatud nõuded on õigusvastased, kuulub tühistamisele ka sunniraha määramine. Kaebaja vaidlustas ka Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutust punktide 1 ja 3 õiguspärasuse osas. 3. Tartu Halduskohtu 26. juuni 2012. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohus leidis, et Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise kaebus esitati enam kui kolm aastat pärast selle tegemist, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Järelikult on kaebajal võimalik esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 4. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas avalduse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et kaebetähtaja ületamine on vabandatav ja kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaebaja on püüdnud oma õigustes selgusele jõuda, pidades seetõttu mahukat kirjavahetust Päästeametiga. Kaebetähtaja ületamine ei tulene hooletusest. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kuna kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu. 5. Tartu Halduskohtu 2 novembri 2012. a määrusega jäeti OÜ M-Nar taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt on kaebaja õiguste kaitse olnud tagatud tühistamiskaebuse esitamise võimalusega, mille tähtaeg möödus 15. juunil 2008. Vaidlustatud ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei ole vaidlustamisvõimalust kasutanud. Tuvastamiskaebus on esitatud põhjusel, et mööda on lastud efektiivsema õiguskaitsevahendi – tühistamiskaebuse – esitamise tähtaeg. Samuti on möödunud ka seadusest tulenev tähtaeg tuvastamiskaebuse esitamiseks, mis oleks tulnud halduskohtule esitada hiljemalt 15. juuniks 2011, kuid esitati alles 21. juunil 2012. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata. Tähtaja ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal antud ettekirjutus on olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele tähtaegade pikendamistele, sunniraha rakendamisele. Järelikult tuleb menetlus tuvastamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 15. novembril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebetähtaja ületamine vabandatav. Kaebaja on probleemi lahendamise osas üles näidanud aktiivsust ja pöördunud Päästeameti poole. Kaebajale ei ole selgitatud tema õigust pöörduda halduskohtusse ega viidatud kaebetähtaegadele. Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu ja ei ole teadlik menetlusõiguse spetsiifikast. Kaebaja hinnangul ei ole kohus määrust põhjendanud, mistõttu on menetlusnormide rikkumine viinud väära lahendini. 7. Päästeameti vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kasutanud primaarset õiguskaitsevahendit ehk 2

tühistamiskaebust. Tuvastamiskaebuse esitamisele seab piirid HKMS § 45 lg 2. Vaidlustatud ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul oma vaidlustamisõigust kasutanud. Tuvastamiskaebus on esitatud põhjusel, et tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Praeguseks on möödunud ka tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, ka ei ole esinenud takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Tähtaja ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal antud ettekirjutus on olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele tähtaegade pikendamistele, sunniraha rakendamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 9. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt RKHK 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08). Praegusel juhul on ennistamise alustena välja toodud kaebaja teadmatus vaidlustamise korrast ja kaebetähtaegadest ning kaebaja õiguslik kogenematus. 10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et määruskaebuses toodud põhjused ei tingi kaebetähtaja ennistamist tuvastamiskaebuse osas. Riigikohus on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (vt RHKH 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Käesoleval juhul ei ole esinenud olulisi ja kestvaid põhjusi, mis on takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Lisaks on vaidlustatud haldusakti andmisest möödunud enam kui neli aastat, mistõttu on kaebetähtaja ennistamine raskendatud õiguskindluse põhimõtte kohaldumise tõttu. Kogu järgnev menetlus on rajanenud 14. mai 2008. a ettekirjutusele, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud ja mis on seetõttu kehtiv. 11. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et vaidlusaluses ettekirjutuses on olemas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 nõuetele vastav vaidlustamisviide. Kaebaja väide, et talle ei ole vaidlustamise korda selgitatud, ei päde. Juhul kui haldusaktil on olemas vaidlustamisviide, ei saa kaebaja toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on tähtaja ennistamise põhjusena viidanud ka sellele, et ta on õiguslikes küsimustes kogenematu. Riigikohus ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (vt nt RKHK 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, 19). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kaebaja astunud vajalikke samme oma teadmatuse kõrvaldamiseks. Ka ei ole ringkonnakohtul põhjust lugeda vastustaja tegevust pärast ettekirjutuse andmist kaebajat eksitavaks. 12. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus määrust põhjendanud, mistõttu on see viinud asjas vale lahendi tegemisele. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata 3

kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu määrus ei ole olulises ulatuses motiveerimata, mistõttu ei ole määruse tühistamine vajalik. 13. Lähtudes eelpool öeldust, ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määruse tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole määruskaebuses toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võimaldaks kaebetähtaega ennistada. Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene 4