2-12-37830/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-37830 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-37830 Tsiviilasi

HV hagi ELS vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: HV(isikukood XXX, XXX); Kostja: ELS(registrikood XXX, XXX); Kostja seaduslik esindaja: Evelyn V (XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn, e-post: menetlus@heta.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 28.jaanuar 2013.a. Istungil osalenud isikud Hageja HK, Kostja seaduslik esindaja Evelyn V , Kostja lepingulised esindajad: advokaat Ahti Kuuseväli, Anneli Valgma.

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada HV(hageja) ja ELS(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja avaldab hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest oma kodulehel paranduse ELS vastulausele NN artiklile „Loomakaitsjad tegid metsa rahaks“ ning kostja avaldab vastulause teises lõigus paranduse alates lausest, mis algab sõnadega „2009. aastal soovis … „ kuni lauseni, mis lõpeb sõnadega

2-12-37830 2

„teda võimalik selleks ka kohustada“.

1.2. Kostja avaldab eelviidatud lõigu paranduse alljärgnevas sõnastuses: „2009. aastal soovis EL pärandada kinnistu HV, kuid V keeldus sellest ja soovitas kinnistu ELSi nimele kirjutada. 26.04.2010 sõlmiti annaku vastuvõtmise kokkulepe, milles muuhulgas võttis HV vastu EL määratud rahalise annaku. Kinnistuga seotud raiekeelust ei olnud teavitatud ELS praegust juhatust. Postimehes 18.09.2012 avaldatud artiklis kinnitas HV, et ta ei soovi kinnistut endale.“

1.6 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-37830. 3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot ning kanda nimetatud summa ELL arveldusarvele AS-s Swedbank nr XXXXXXXXX. Hageja eest tasus ELL20.09.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 250 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv HV hagilt ELS vastu“ ja täiendava riigilõivu 05.11.2012.a summas 250 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „täiendav riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-37830“. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 500 eurot. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas kostja vastu 20.09.2012.a. hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 18.09.2012.a oma kodulehel vastulause varasemalt ajalehes Postimees ilmunud artiklile „Loomakaitsjad tegid metsa rahaks“. Vastulause sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

28.01.2013.a toimunud kohtuistungil loobus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ning pooled leppisid kokku järgmistes kompromissi tingimustes:

„Kostja avaldab hiljemalt 5 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest oma kodulehel paranduse ELSi vastulausele NN artiklile „Loomakaitsjad tegid metsa rahaks“ ning kostja avaldab vastulause teises lõigus paranduse alates lausest, mis algab sõnadega „2009. aastal soovis … „ kuni lauseni, mis lõpeb sõnadega „teda võimalik selleks ka kohustada“. Kostja avaldab

2-12-37830 3

viidatud lõigu paranduse alljärgnevas sõnastuses: „2009. aastal soovis EL pärandada kinnistu HV, kuid V keeldus sellest ja soovitas kinnistu ELSi nimele kirjutada. 26.04.2010 sõlmiti annaku vastuvõtmise kokkulepe, milles muu hulgas võttis HV vastu EL määratud rahalise annaku. Kinnistuga seotud raiekeelust ei olnud teavitatud ELSi praegust juhatust. Postimehes 18.09.2012 avaldatud artiklis kinnitas HV, et ta ei soovi kinnistut endale.“

Poolte sõlmitud kompromissi kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust. Pooled leppisid kokku lühendada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale.

Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks 31.01.2013.a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et istungil sõlmitud poolte kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub istungil sõlmitud kompromiss selles toodud tingimustel kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes

8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2-12-37830 4

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja eest riigilõivu tasunud ELL arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-12-37830 tasutud riigilõivust, so summas 250 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda ELL arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-s.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam kohtunik