3-12-1670/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1670 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks registreerimaks ja menetlemaks kaebaja vaideid Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määruse resolutsiooni punkti 3 osas. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määrus muus osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitskin esitas Tartu Vanglale ajavahemikul 9. juulist kuni 3. augustini 2012 kokku 17 vaiet, mida Tartu Vangla ei ole menetlenud. Kaebaja pöördus 3. augustil 2012 vaidega Justiitsministeeriumi poole, et viimane kohustaks Tartu Vanglat vaideid läbi vaatama.

2. Nikolai Lilitškin esitas 10. augustil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, mis seisnes kaebaja poolt esitatud vaiete registreerimata jätmises, nende menetlemisest keeldumises ja seetõttu tekkinud kahjus, mis takistab kaebajal oma õiguste realiseerimist kohtumenetluse käigus. Kaebaja soovis ka kohustada Tartu Vanglat esitatud vaideid registreerima ja läbi vaatama. Tartu Vangla rikub vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 7, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71–87. Vangla on rikkunud uurimispõhimõtet ja tagastanud vaided ainult sel põhjusel, et vaided ei olnud piisavalt põhistatud.

2

Koos kaebusega esitas N. Lilitškin menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.

3. Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks käiguta ja anti talle 15-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sest sellest ei nähtunud, millistele dokumentidele kaebaja tugineb ja millega ta tekkinud kahju põhistab.

4. N. Lilitškini puuduste kõrvaldamise kiri saabus Tartu Halduskohtusse 1. oktoobril 2012. Kaebaja sedastas, et kahjunõude sisu osas teavitab ta kohut hiljem. Koos kirjaga edastas kaebaja halduskohtule Tartu Vangla 6. augusti 2012. a vaideotsuse nr 1-11/298-1, millega jäeti rahuldamata N. Lilitskini 9. juuli 2012. a vaie.

5. Tartu Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2012. a määrusega N. Lilitškini nõude kahju hüvitamise osas ja jättis rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole võimalik kaebusest aru saada, millistel asjaoludel ja milline kahju on kaebajale tekkinud ning kui suures ulatuses soovib kaebaja selle hüvitamist. Kuna kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata, on põhjendatud kaebuse tagastamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.

Nähtuvalt kaebaja isikukonto väljavõttest, on tuvastatud, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid tasumaks nõutavat riigilõivu, kuid ainuüksi maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab olema võimalik eeldada, et isiku menetluses osalemine on edukas. Riigikohus on korduvalt maininud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (vt nt RKHK 23. septembri 2010. a määrus nr 3-3-1-25-10, p 8). Käesoleval juhul ei ole menetlusabi andmine põhjendatud, kuna puudused kaebaja esitatud vaietes on olnud sellised, mis teevad võimatuks või keeruliseks vaide sisulise läbivaatamise. Kuna N. Lilitškin ei ole vaietes esinenud puudusi kõrvaldanud, on vangla vaided õiguspäraselt tagastanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 tühistamist, kuna need takistavad asja edasist menetlemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist kaebusega, mis oleks perspektiivitu. Hinnang haldusakti ja toimingu õiguspärasusele saab olla antud alles kohtuotsuses. Vangla rikkumised on kestvad ja intensiivsed, mida tõendab ka vanglale esitatud vaiete arvukus. Määruskaebuse esitamine on ainuke võimalus kaebajal kaitsta oma õigusi, mistõttu on põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest, kuna kaebaja on maksejõuetu.

7. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on N. Lilitškini etteheited halduskohtule põhjendamatud osas, kus kaebaja heidab halduskohtule ette seda, et viimane on uskunud vangla väiteid asja sisuliselt läbi vaatamata ning teinud seetõttu põhjendamatu järelduse, et nõue on perspektiivitu. N. Lilitškin ise sõnastab oma kaebused ebamääraselt, mistõttu on nende

3

mõistmine ja kohtu poolt menetlemine häiritud. Halduskohus on võtnud meetmeid N. Lilitškini kaebusest arusaamiseks, s.t esitanud vanglale päringuid, milles on palunud saata kaebuses viidatud ajavahemikul vanglale esitatud vaided ning nende menetlust puudutavad materjalid. Halduskohus on tutvunud saadetud materjalidega ning asunud õigustatult seisukohale, et vangla on toiminud kaebaja vaiete menetlemisel õiguspäraselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamise osas (osa I), seejärel peatub ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamisel (osa II).

I

10. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on ilmselgelt maksejõuetu (tl 4), mistõttu puuduvad N. Lilitškinil rahalised vahendid tasumaks nõutavat riigilõivu 15 eurot. 11. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab menetluses osalemine olema ka edukas. HKMS § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Riigikohtu halduskolleegium on 6. veebruari 2008. a määruses nr 3-3-1-91-07 sedastanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. 12. Kaebaja on vaidlustanud riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist, kuna halduskohtu hinnangul ei ole kaebus perspektiivikas. Käeoleval juhul on küsimus selles, kas Tartu Vangla on kaebaja esitatud vaided tagastanud õiguspäraselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks vaadata iga vaide osas tagastamise õiguspärasust eraldi. Parema jälgitavuse huvides grupeerib ringkonnakohus vaided nende esitamise kuupäevade järgi. Ringkonnakohus mainib, et halduskohtusse esitatud kaebuses viidatud kuupäevad, mil N. Lilitškin vanglale vaided esitas, ei lange kokku nendega, mis on alljärgnevalt toodud, kuid see ei takista asja läbivaatamist, sest sisuliselt on kaebaja vaidlustanud just nende vaiete tagastamisi. Ringkonnakohtu arvates on kaebaja eksinud vaiete esitamise kuupäevade osas, sest vangla vaiete tagastamised on dateeritud eelduslikult korrektselt ning ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda kuupäevade õigsuses, mis nähtuvad vangla koostatud dokumentidelt. 9. juulil 2012 esitatud vaided - vaie nr 1-11/301 (tl 54–56p) – kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg (tl 52– 53), kuid kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, mistõttu tagastas vangla 28. augustil 2012 vaide (tl 51–51p). Ringkonnakohtu hinnangul on vaide tagastamine toimunud õiguspäraselt. Kaebaja esitatud vaie ei vastanud HMS § 76 esitatud nõudmistele, mistõttu oli põhjendatud tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks HMS § 78 alusel. Kinnipeetav oli esitanud vaide valvuri tegevuse osas, kes kaebaja poolt nimetatud kuupäevadel Tartu Vanglas ei töötanud. Kuna kinnipeetav ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, oli põhjendatud vaide

4

tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, kuna vaides esinenud puudused takistasid vaide sisulist läbivaatamist. - vaie nr 1-11/302 (tl 59–59p) – kaebaja nõudis vaides pöördumiste registreerimist vaietena ning vaidemenetluse algatamist, pöördumiste tõlkimist ja Justiitsministeeriumile edastamist. Kaebajale anti võimalus vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tl 58– 58p), kuna ebaselge oli, miks kaebaja käsitas pöördumisi vaietena, mis eesmärgil vaie esitati ja kuidas on kaebaja õigusi rikutud ning kas esitatud vaide osas ei ole juba kohtumenetlust käimas. Kaebaja ei reageerinud vangla puuduste kõrvaldamise kirjale ning seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul vangla vaide õiguspäraselt tagastanud (tl 57), sest nimetatud puuduste esinemisel ei ole võimalik vaiet sisuliselt menetleda. - vaie nr 1-11/300 (tl 50–50p) – vaie käskkirja peale, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus. Vaie oli esitatud tähtaega ületades, kuid kaebaja ei olnud välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid tinginud tähtaja ennistamise. Kaebajale anti võimalus vaides esinevad puudused kõrvaldada, kuid puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 48) ei toonud kaebaja välja ühtegi põhjust tähtaja ennistamiseks, mistõttu oli õigustatud HMS § 79 lg 1 p 3 alusel vaie tagastada (tl 47). - vaie nr 1-11/299 (tl 46–46p) – vaide kohaselt ei saanud kaebaja lugeda lehte, kuigi ta oli selle ise valvurile tagastanud. Samuti keelduti vastu võtmast kaebaja apellatsioonkaebust ja kirju. Puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 44–45) sooviti kaebajalt, et ta täpsustaks, milliseid ja kunas toimunud toiminguid ta vaidlustab, kuidas on tema õigusi rikutud, mis on tema selgelt väljendatud taotlus ja kas asjas on käimas kohtumenetlus. Toodud selgitavatele küsimustele kaebaja ei vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaie tagastatud õiguspäraselt (tl 43), sest nimetatud puuduste tõttu ei olnud haldusorganil võimalik korrektselt vaiet menetleda.

16. juulil 2012 esitatud vaided

- vaie nr 1-11/334 (tl 63–63p) – kaebaja taotles kuue pöördumise vaietena registreerimist ja vaidemenetluse läbiviimist. Vangla soovis tähtaja andmisel vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks kirjas (tl 61– 62), et kaebaja täpsustaks, mis toiminguid vaidlustada soovitakse, mis on vaide esitamise eesmärk, mis on vaidemenetluse ese, mis dokumendina on kaebaja väidetavad pöördumised registreeritud ning kuidas mõista kaebaja märkust „kohtusse lähen eile“. Kuna kaebaja vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, oli õigustatud vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel (tl 60). - vaie nr 1-11/335 (tl 66–66p) – kaebaja heitis vaides vanglale ette, et viimane ei ole edastanud kaebaja esitatud vaideid Justiitsministeeriumile, ei ole vaideid registreerinud, ei ole vaideid tõlkimisse saatnud ja ei ole neid ka menetlenud. Vangla andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest vangla hinnangul ei olnud kaebaja välja toonud, mis pöördumisi ta soovis vaietena käsitada ja mis on vaide esitamise tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Kuna kaebaja ei selgitanud, milliseid pöördumisi oleks tulnud käsitada vaietena ning kaebaja oli vanglale esitanud mitmeid pöördumisi, mistõttu ei suutnud vangla ise kindlaks teha kaebaja kindlat tahet ja soovitud eesmärki, oli vaide tagastamine õiguspärane (tl 64). 19. juulil esitatud vaided - vaie nr 1-11/342-2 (tl 90–91) – kaebaja nõudis, et tal võimaldataks ööpäevaringselt lukustatud kambris lugeda lehti ja tutvuda poliituudistega. Vangla hinnangul ei vastanud vaie HMS § 76 nõuetele, kuna välja oli toomata, millist haldusakti või toimingut selgesõnaliselt vaidlustada soovitakse, kuidas vangla on kaebaja õigusi rikkunud ja mis on vaidemenetluse ese (89–89p). Kaebaja oli vaides välja toonud küll konkreetsed kuupäevad, mil ta lehti lugeda ei saanud, kuid kaebaja ei ole põhjendanud seda, kuidas vangla on sedasi toimides tema õigusi

5

rikkunud. Seega oli vaide tagastamine õiguspärane, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi (tl 88). - vaie nr 1-11/338-2 (tl 77–78) – kaebaja nõudis, et järgitaks VangS § 30 ja VSkE § 10. Vaides esinenud puudused olid järgnevad: ei olnud selge, millist toimingut või haldusakti sooviti vaidlustada, kuidas on vangla oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud, mis on vaide esemeks ja kas asjas on kohtumenetlus käimas või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul takistasid mainitud puudused vaide sisulist lahendamist, mistõttu oli vaide tagastamine õiguspärane (tl 75). - vaie nr 1-11/341 (tl 86–87) – kaebaja nõudis, et vangla personal suhtleks temaga viisakalt ja ei takistaks kirjavahetust. Vangla hinnangul esines vaides puudusi, kuna vaides toodud kuupäevadel ei olnud valvur, kes väidetavalt rikkumisi toime pani, tööl. Lisaks ei selgunud vaidest kaebaja õiguste rikkumine ja välja oli toomata vaidemenetluse ese (tl 85–85p). Nimetatud puudused on ringkonnakohtu hinnangul piisavad, et vaie puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastada (tl 84).

20. juulil 2012 esitatud vaie

- vaie nr 1-11/337 (tl 73–74) – kaebaja nõudis, et tal võimaldataks käia kiriklikel usutalitlustel vangla kirikus. Vangla kirjast (tl 72–72p), millega anti võimalus vaides esinevad puudused kõrvalda, ilmneb, et kaebaja väide, et tal ei ole võimaldatud usutalitustel osaleda ei olnud tõene. Kuna kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema õigusi on rikutud, tagastas vangla vaide õiguspäraselt (tl 70). Kaebaja esitatud puuduste kõrvaldamise kiri ei kõrvaldanud puudusi sisuliselt ning seetõttu ei kasutanud kaebaja talle antud õigust oma väiteid põhjendada ja selgitada.

24. juulil 2012 esitatud vaie

- vaie nr 1-11/340 (tl 82–83) – kaebaja nõudis perioodil 19. kuni 24. juulini 2012 esitatud vaiete menetlusse võtmist, tõlkijale saatmist ning menetluse algatamist. Kuna vaie ei vastanud HMS § 76 nõuetele, siis anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 81–81p). Kaebaja esitas küll puuduste kõrvaldamise kirja, kuid puudusi ta sisuliselt ei kõrvaldanud, mistõttu oli õigustatud vaide tagastamine (tl 80).

27. juulil esitatud vaie

- vaie nr 1-11/344 (tl 95) – kaebaja nõudis avalduse saatmist Siseministeeriumile. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta vaie ilmselgelt HMS § 76 nõuetele, sest vaie on äärmiselt napisõnaline ning selle sisuline läbivaatamine seetõttu keeruline. Puuduste tõttu anti kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas avalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuid sisuliselt neid ei kõrvaldanud, mistõttu vangla käitus vaiet tagastades õiguspäraselt (tl 92).

30. juulil esitatud vaie

- vaie nr 1-11/345 (tl 98–99) – kaebaja esitas vaide selle peale, et vangla ei võta seoses toiduainete väljastamise ja valmistamisega midagi ette ning et vanglas pakutakse teed ilma suhkruta. Kaebaja esitatud vaidest ei saa kuidagi välja lugeda, kuidas rikub suhkruta tee pakkumine kaebaja õigusi. Selgusetu on ka fakt, kas kaebaja on samas küsimuses pöördunud juba kohtusse või mitte. Selgelt on jäänud märkimata ka vaidemenetluse ese. Kuna kaebaja puuduste kõrvaldamise kirjale (tl 97–97p) ei vastanud, tagastas vangla vaide õiguspäraselt (tl 96).

6

31. juulil esitatud vaie

- vaie nr 1-11/348 (tl 102–103) – kaebaja nõudis, et vangla direktor täidaks seadust ning et talle tehtaks ettekirjutus, et ta tagaks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 40 tuleneva õiguse külastada religioosseid kogunemisi vangla kirikus. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud (tl 100), sest vaidest ega puuduste kõrvaldamise avaldusest ei nähtu, kuidas on vangla kaebaja õigusi rikkunud, millist toimingut või haldusakti vaidlustada soovitakse, mis on kaebaja konkreetne ja selgelt väljendatud nõue, ühtlasi on ebaselge, kas vaieldavas asjas on käimas kohtumenetlus.

3. augustil 2012 esitatud vaie

- vaie nr 1-11/352 – kaebaja nõudis enda üleviimist süüdimõistetute režiimile. Vanglale ei olnud arusaadav, millist toimingut või haldusakti kaebaja vaidlustada soovis, kuna viidatud oli mitmele eri aastatel toimunud sündmusele. Samuti ei olnud vaide üldsõnalisuse tõttu võimalik kontrollida vaide tähtaegsust. Ühtlasi oli kaebaja vaide esitamisel juba süüdimõistetute režiimil. Kaebaja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse, kuid jättis puudused sisuliselt kõrvaldamata (tl 105). Seega oli vaide tagastamine õiguspärane (tl 104).

13. Kaebaja on esitanud kolm ka vaiet, milles vangla on teinud vaideotsuse (tl 42, 67 ja 79). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kolmele vaideotsusele vaja hinnangut anda, sest Tartu Vangla ei ole vaideid tagastanud ning on vaided sisuliselt läbi vaadanud. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Halduskohus jätnud õiguspäraselt N. Lilitškini vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest, kuna vangla on esitatud vaided õiguspäraselt tagastanud, mistõttu puuduvad kohustamiskaebuse esitamisel eduväljavaated.

II

14. Kaebaja on määruskaebuses soovinud vaidlustada ka Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määruse resolutsiooni punkti 3. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Oma iseloomult ei riku resolutsiooni punkt 3 kaebaja õigusi, vaid annab kaebajale suunised edaspidiseks, et tema kaebust käesolevas haldusasjas menetletaks. Konkreetsel juhul tuleb kaebaja riigilõivu tasumise kohustus resolutsiooni punktist 2, aga mitte punktist 3, mistõttu on õigustatud resolutsiooni punkti 2 vaidlustamine. Määruse resolutsiooni punkt 3 ei takista edasist menetlust, mistõttu tuleb HKMS § 207 lg 2 alusel jätta määruskaebus selles osas läbi vaatamata.

Madis Ernits Agu Timmi Tiina Pappel