2-12-32910/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-32910

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2013. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32910 Tsiviilasi HV avaldus laste nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: HV(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikud: MV(isikukood XXX, elukoht XXX); AV(isikukood XXX, XXX); Alaealiste esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn; e-post: ilja@olab.ee ); Eestkosteasutus: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (Tulika 33b, 10615 Tallinn; e-post: kristiine@tallinnlv.ee ). RESOLUTSIOON 1. Rahuldada HV avaldus osaliselt. 2. Anda HV´le (isikukood XXX) nõusolek alaealiste laste MV(isikukood XXX) ja AV(isikukood XXX) nimel ühiselt ja samaaegselt kaaspärija HV´ga tehing korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) võõrandamiseks ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks. 3. Anda HV´le (isikukood XXX) nõusolek surnud PV(isikukood XXX, surnud XXX.a.) alaealiste pärijate MV(isikukood XXX) ja AV(isikukood XXX) poolt päritud ning igale lapsele 1/3 mõttelises osas kuuluva AS Swedbank pensionifondi K3 (kasvustrateegia) käsutamiseks (osakute lunastamiseks (võõrandamiseks) ja tulemi jagamiseks) ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks. 4. Kohus annab nõusoleku resolutsiooni punktides 2 ja 3 toodud tehingute

2-12-32910 tegemiseks tingimusel, et korteriomandi ning mõtteliste osade Swedbank pensionifondi K3 osakute võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest kustutatakse pärandina avaldajale HV´le ning tema lastele MV´le ja AV´le ületulnud laenukohustused AS Swedbank ees. 5. Jätta rahuldamata HV avaldus erieestkostja määramiseks. 6. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. I Asjaolud ning menetluse käik 1. HV esitas 23.08.2012.a Harju Maakohtule avalduse laste nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja kohtu luba laste nimel kinnisvara võõrandamiskeks ja müügitehingu sõlmimiseks ning Swedbank AS eluasemelaenudele täieliku maksepuhkuse võimaldamiseks müügiperioodil kuni vara realiseerimiseni. Avaldaja palub võõrandada päritud kinnisvara aadressil XXX, Tallinnas ja sõlmida müügitehing avaldaja HV ja surnud abikaasa PV ühiste laste MV ja AV nimel. Taotluse põhjuseks on korteril lasuvad laenud Swedbank AS kasuks, mis on võetud kahasse PV´ga 2004.a. PV surmajärgselt on jäänud laenud avaldaja kanda. Täiendavalt taotleb avaldaja täielikku maksepuhkust Swedbank AS eluasemelaenude lepingutele XXX ja XXX, mis on seotud eelpool nimetatud kinnisvaraga, kuni vara realiseerimiseni, võimaldamaks avaldaja leibkonna majanduslikku toimetulemist müügiperioodil. 2. Harju Maakohtu 25.09.2012.a. määrusega jäeti HV avaldus käiguta ning kohustati avaldajat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. Avaldaja esitas 08.10.2012.a. täiendatud avalduse. Täiendatud avalduse kohaselt tulenevalt asjaolus, et pärijad on kohustatud kandma pärandiga saadud kohustusi ja nende kohustuste kandmine avaldaja jooksvate sissetulekute arvelt ei ole võimalik, siis on otstarbekas ja ainuvõimalik realiseerida avaldaja ja tema alaealiste laste kaasomandis olev korter, millel lasub hüpoteek Swedbank AS kohustuste katteks ja saadud tulemi arvelt kustutada kohustused Swedbank AS ees. Laenukohustuste edasine kandmine ja XXX asuva korteri ülalpidamine ei ole avaldajale jõukohane. Avaldaja on seisukohal, et vajalik ja majanduslikult otstarbekas on realiseerida XXX korter ja kustutada tulemi arvelt eluasemelaenust tulenevad kohustused. Swedbank AS ees kohustuste kustutamise tagajärjel jääksid avaldaja sissetulekud täielikult pere st. laste ülalpidamisele ja parandaksid oluliselt nii avaldaja kui ka tema laste majanduslikku olukorda. Avaldaja on seisukohal, et avaldaja ja tema alaealiste laste AV ja MV kaasomandis oleva korteri XXX müük on laste huve arvestades põhjendatud, katab pärandiga üle tulnud kohustused ja parandab laste ja ka avaldaja majanduslikku olukorda. PV surma järgselt on pärandvarana koos laenukohustustega pärijatele üle tulnud ka PV kuulunud AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikontol nr XXX, pensioniosakud. Kontol on pärandvara nimekirja

2-12-32910 andmetel 4612.063 Swedbank Pensionifond K3 osakut, osaku puhasväärtusega 0.94486 eurot. Saldo kokku 4357,75 eurot seisuga 29.05.2012.a. Seoses asjaoluga, et avaldaja igakuiste sissetulekute arvelt ei ole võimalik katta tekkinud võlgnevusi laenukohustuste katmisel, palub avaldaja kohtult luba pärandvarana avaldaja lastele üle tulnud pensioniosakute rahas väljamaksmiseks avaldaja kontole selleks, et kasutada rahalisi vahendeid laenukohustuste ja laste elujärje parandamiseks. Avaldaja leiab, et tekkinud olukorras on pensioniosakute rahas avaldaja kontole väljamaksmine põhjendatud ja vajalik vältimaks eluasemelaenu teenindamisest tekkinud võlgnevuste tõttu täitemenetluse algatamist Swedbank AS poolt ja sellega täiendavate kohustuste tekkimist avaldaja alaealistele lastele. Avaldaja palub kohtul anda nõusolek avaldaja ja tema alaealiste laste A ja MV kaasomandis oleva korteri XXX müügiks ning luba PV´le kuulunud ja pärandvara koosseisus oleva AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikontol nr XXX olevate ja avaldajale ning tema alaealiste laste pärandina üle läinud pensioniosakute rahas väljamaksmiseks avaldaja kontole. 3. 10.10.2012.a. määrusega jättis kohus avalduse teist korda käiguta. 23.10.2012.a. esitas avaldaja avalduse erieestkostja määramiseks, paludes määrata puudutatud isikute erieestkostjaks Aleksander L . 4. Kohus võttis avalduse 06.11.2012.a. määrusega menetlusse, kaasates menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. Ühtlasi määras kohus alaealistele MV´le ja AV´le esindaja riigi õigusabi korras, kelleks osutus vandeadvokaat Ilja S . 5. Eestkosteasutus Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 30.11.2012.a. arvamuse. Arvamuse kohaselt on eestkosteasutus arvamusel, et HV soov müüa pärandina vastuvõetud korteriomand XXX ja sõlmida selleks ostu-müügitehing nii enda nimel kui alaealiste laste esindajana ei ole pärandaja juhiste vastane ega keelatud. Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu on arvamusel, et korteri võõrandamine ja pensioniosakute väljamaksmine on laste huvides, kuna müügitehingu tulemusena kaetakse pärandiga ületulnud kohustused pankade ees ja paraneb laste majanduslik olukord. Pärast kohustuste täitmist ülejäänud raha võib eestkosteasutuse hinnangul kasutada laste igapäevaseks ülalpidamiseks. Eestkosteasutuse hinnangul puudub käesolevalt Perekonnaseadusest tulenev kohustus erieestkostja määramiseks, samuti ei ole eestkosteasutusele teada muid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kaitsta alaealisi nende ema HV sindusel tehtavate tehingute eest. Eestkosteasutus on seisukohal, et HV võib alaealiste nimel korteriomandi võõrandamise tehingu teha ilma erieestkostja kaasamiseta. 6. 03.12.2012.a. esitas alaealise esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja S arvamuse käesolevas tsiviilasjas. Alaealiste esindaja leiab, et avaldaja avaldus on põhjendatud, sest temal on tekkinud raskused laenu tagastamisega, kuna tema igakuisest sissetulekust ei piisa laenude tagasimaksmiseks. Lisaks laenude tagasimaksmisele on vajalikud ka igakuised kulutused laste ülalpidamiseks. Esindaja on arvamusel, et korteri võõrandamine võimaldab vabaneda laenukohustustest, mistõttu korteri müümine ei ole alaealiste huvidega vastuolus tingimusel, et müügist saadud raha sihipäraselt kulutatakse laenude kustutamisele. Laste esindaja toetab ka pensioniosakute väljamaksmist avaldaja kontole tingimusel, et saadud raha sihipäraselt kulutatakse pere kohustuste kustutamisele. Laste esindaja leiab, et PKS § 131 koosmõjus § 187 annavad käesolevas tsiviilasjas võimaluse anda avaldajale nõusoleku tehingu tegemiseks erieestkostjat määramata. II Kohtumääruse põhjendused 7. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 § 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi

2-12-32910 vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS ei sätesta, et nõusoleku andmise menetluses lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega võib kohus avalduse lahendada kirjalikus menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). 9. PKS § 209 lg 1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hooldusel all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Kooskõlas lõikega 2 määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Tulenevalt PKS § 180 lõikest 1 ei saa eestkostja eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid erieestkostja määramiseks. Avalduses ei ole välja toodud selliseid toiminguid, mida lapsevanem ei saaks teha. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks. 10. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele

suunatud nõuet. Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit ega omandada ning võõrandada väärtpabereid. Tulenevalt PKS § 132 lg 1 tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Sama seaduse § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. 11. Käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole selles, et 24.07.2012.a. Tallinna notar Aivar Mesikäpp poolt väljastatud pärimistunnistuse kohaselt XXX.a. surnud PV pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas HV, 1/3 suuruses mõttelises osas MV ja 1/3 mõttelises osas AV.

2-12-32910 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus poolt 23.07.2012.a. tehtud pärandvarainventuuri kohaselt kuulub pärandvara koosseisu muuhulgas AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikonto nr XXX, kontol 4612,063 Swedbank Pensionifond K3 osakut ning ühisomandiosa korteriomandist registriosa numbriga XXX, aadressil Tallinn, XXX. Avaldaja palub kohtul anda nõusolek avaldaja ja tema alaealiste laste kaasomandis oleva korteri müügiks seoses vajadusega müügist saadava tulemi arvelt kustutada pärandina avaldajale ja tema lastele üle tulnud laenukohustused Swedbank AS ees ning luba pärandvara koosseisus oleva AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikontol olevate ja avaldajale ning tema alaealistele lastele pärandina üle läinud pensioniosakute rahas väljamaksmiseks avaldaja kontole, nende kasutamiseks pärandvarana avaldaja lastele üle tulnud laenukohustuste kustutamiseks Swedbank AS ees. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. PKS § 123 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Pärimisseaduse § 147 mõttest tulenevalt kuulub PV järelejäänud pärandvara pärijatele ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus, millele kohaldatakse kaasomandi sätteid (AÕS § 71 -79). Samuti nähtub esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse märkustest, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest – seega on avaldaja pärandvara ühisusest teadlik. Kuna avaldaja soovib võõrandada endale kuuluv mõtteline osa pärandvarast samaaegselt ja koos alaealiste MV´ga ja AV´ga, puuduvad takistused alaealistele kuuluva pärandvara – korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas võõrandamiseks ning mõtteliste osade Swedbank pensionifondi osakute võõrandamiseks. Arvestades asjaoluga, et avaldaja soovib alaealiste laste pärandvarana kuuluvate pensioniosakute ning korteriomandi võõrandamisest saadud raha kasutada pärandina ületulnud laenukohustuste katmiseks, siis puuduvad kohtul avalduse rahuldamata jätmise alused selles osas. Tulenevalt eelnevast annab kohus HV´le nõusoleku alaealiste laste MV ja AV nimel ühiselt ja samaaegselt kaaspärija HV´ga tehingu korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas võõrandamiseks ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks ning nõusoleku surnud PV alaealiste pärijate MV ja AV poolt päritud ning igale lapsele 1/3 mõttelises osas kuuluva AS Swedbank pensionifondi K3 (kasvustrateegia) käsutamiseks (osakute lunastamiseks (võõrandamiseks) ja tulemi jagamiseks) ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks. Kohus annab nimetatud tehingute tegemiseks nõusoleku tingimusel, et korteriomandi ning mõtteliste osade Swedbank pensionifondi K3 osakute võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest kustutatakse pärandina avaldajale HV´le ning tema lastele MV´le ja AV´le ületulnud laenukohustused AS Swedbank ees. III Menetluskulud 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-12-32910 Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik