KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.jaanuaril 2013.a. Tallinnas Haldusasja number 3-12-2224 Haldusasi K.M.a kaebus Harku ja Murru Vangla direktori 4.10.2012.a. käskkirja nr 265-p tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal- linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata- vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 28.veebruaril 2013.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apel- latsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ring- konnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja aruta- mist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD 15.01.2011.a. jõustunud justiitsministri 30.11.2010.a. määrusega nr 43 „Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine" korraldati Harku Vangla ja Murru Vangla ümber ning ühendati Harku ja Murru Vanglaks, mille struktuuriüksustest Harku vangistusosakond paiknes Harju maa- konnas Harku vallas Harku alevikus ja Murru vangistusosakond Harju maakonnas Vasalemma val- las Rummu alevikus. Samal kuupäeval väljaantud määruse nr 42 „Harku ja Murru Vangla teenistu- jate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru Vangla teenistujate koosseisu muutmine“(edas- pidi „määrus nr 42“) 1.04.-31.12.2012.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt oli Murru vangistusosa- konnas 68 teenistujat, sealhulgas 45 valvurit, Harku vangistusosakonnas 73,5 teenistujat, sealhulgas 39 valvurit ja avavanglas 9 teenistujat, sealhulgas 6 valvurit. 1.01.2013.a. jõustunud justiitsministri 5.07.2012.a. määrusega nr 41 "Harku ja Murru Vangla teenistujate koosseisu ja põhimääruse muutmine"(edaspidi "määrus nr 41) kaotati Murru vangistusosakond ja vähendati vangla isikkoosseisu. Samas suurenesid mõnevõrra Harku vangistusosakonna ja avavangla isikkoosseisud, vastavalt 77 teenistujat, sealhulgas 38 valvurit ja 11 teenistujat, sealhulgas 8 valvurit. 4.10.2012.a. Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 265-p viidi K.M. tee- nistuslikest vajadustest lähtuvalt Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakonna valvuri ame- tikohalt Harku vangistusosakonna valvuri ametikohale alates 1.11.2012.a., säilitati temale senikeh-
2
tinud töötasu 877,19 eurot kuus alates 1.11.2012.a. ja maksti palka nõusolekuta üleviimise ettetea- tamistähtajast puudu jäänud 25 tööpäeva eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud haldusakt tühistada. Käskkirja andmise ajal esines Harku ja Murru Vanglas koondamissituatsioon seoses Murru vangistusosakonna sulgemisega 2012.a. lõpus. Määrusega nr 41 muudeti määrust nr 42 nii, et vangla koosseisus enam ei eksisteerinud Murru vangistusosakonda ja selle koosseisus olnud 68 ametikohta. Vastustaja on edastanud osale Murru vangistusosakonna töötajatest teateid koondamise kohta. Kaebaja suhtes tulnuks rakendada avaliku teenistuse seaduse(ATS) §-s 116 sätestatut, sest vangistusseadus(VangS) ei reguleeri koondamist. Vastavalt ATS §-le 116 lg 3 ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik tema nõusolekul nime- tada teisele ametikohale. Kaebaja pole andnud üleviimiseks nõusolekut ning on Murru vangistus- osakonna sulgemisest teadasaamisest alates teavitanud vangla administratsiooni, et ei soovi peale Murru vangistusosakonna sulgemist avalikus teenistuses teenistust jätkata. Kaebajal on tekkinud õigustatud ootus, et tema suhtes rakendatakse just koondamissituatsiooni puudutavaid sätteid. Teenistujate esindaja ROTAL on pöördunud korduvalt justiitsministri poole järelepärimisega, kuidas Murru vangistusosakonna sulgemise järel tuleb töötajatega käituda. Justiitsministri 5.09. 2012.a. kirjas nr 10-4/7589 on selgitatud, et kui isik uut tööd ei soovi, on tal võimalus valida koondamine. Sama seisukohta on justiitsminister väljendanud ka 2.10.2012.a. kirjas. Isegi kui VangS § 128 kuuluks kohaldamisele, välistaksid kaebaja üleviimise lõike 4 punk- tis 2 sätestatud piirangud, millistel juhtudel pole võimalik vanglaametnikku ilma tema nõusolekuta üle viia - kui ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise. Seda asjaolu pole vaidlustatud käskkirjas puudutatud. Kaebaja registrijärgne ja tege- lik elukoht asub Läänemaal xxxxxxx. Harjumaal xxxxxxxxx elas kaebaja ajutiselt peamiselt tööga seotud põhjustel. Kuna kaebajale oli aegsasti teada, et tema töökoht koondatakse ning ta ei soovinud teenistust jätkata, pani kaebaja endale kuuluva xxxxxx eluruumi müüki, millest teatas ka vastustajale(telefonitsi Reet Pratkale). Seega toob ametikohavahetus kaasa ametniku(kaebaja) elukohavahetuse, s.o. kahest hetkel kaebajal olemasolevast elukohast kavandatud ühte elukohta jäädavalt elama asumise võimatuse ja sunnitud jätkuva seotuse xxxxxx asuva elukohaga. Teise piirangu - ametikohavahetus toob kaasa ametniku töölejõudmise aja olulise suurene- mise - puhul on vastustaja jätnud tähelepanuta, et oluline pole muutus vahemaas, mis tuleb tööle- jõudmiseks läbida, vaid ajas. xxxxxxxx Rummu asulasse Murru vangistusosakonda tööle ja tagasi sõitmiseks kulub 1 tund, kuus kokku seega 7 tundi, arvestades, et 24-tunnistes vahetustes tuleb käia kuus keskmiselt 7 korda. xxxxxxxxx Harku vangistusosakonda ja tagasi sõitmiseks kulub aga 1,5-3 tundi, kuus kokku 21-42 tundi, arvestades, et Harku vangistusosakonnas tuleb töötada 12-tunnistes vahetustes ning tööl käia 14 korda kuus. Ühistranspordiga on kaebajal võimalik tööpäeviti hommi- kul tööle jõuda, kuid õhtul tagasi enam mitte, sest peale kella 18.30 kaebaja elukohta bussi enam ei lähe, vahetus lõpeb aga kell 20.00. Siis on võimalik sõita bussiga ainult Keilasse, kust edasi xxxxxxxx tuleb ca 4 km jalgsi minna, mis pikendaks töölkäimise aega veelgi. Nädalavahetustel pole aga ka hommikul kella 8.00-ks võimalik tööle jõuda, sest esimene buss xxxxxxx väljub alles kell 8.59, mistõttu tuleks jälle jalgsi minna Keilasse. Taebla vallast 90 km kaugusele Harkusse tööle ja tagasi sõitmisele kuluks 3-4 tundi, kuus kokku 42 tundi. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas do- kumendis, millele on haldusaktis viidatud(lg 1). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjen- duses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud(lg 3). Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, peab käskkirjast nähtuma, et selle andmisel on arvestatud olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve(HMS § 4 lg 2). Niisugust kaalumist haldusaktist ei nähtu. Käskkirja põhjendusena märgitud Harku vangistusosakonna 13 täitmata valvuri ametikohta on täitmata juba pikemat aega, mida kinnitab asjaolu, et viimastel kuudel on pidevalt Murru vangis- tusosakonna teenistujaid lähetatud Harku vangistusosakonda ametiülesandeid täitma. Probleem
3
Harku vangistusosakonna täidetavusega on pikemaajalisem, kuid uusi teenistujaid ametisse ei võe- ta. Käskkirjas pole põhjendatud ega kaalutud, kas see asjaolu on niivõrd oluline, et kaebaja nõus- olekuta üleviimine oleks ilmtingimata vajalik. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt ATS §-le 12 lg 3 p 6 laieneb ATS vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. Vanglaametnike üleviimist reguleerib vangistusseaduse(VangS) § 128, mis sätestab, et vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia ametniku ettepanekul või üleviimise õigust omava isiku algatusel(lg 1). Kuna jõustruktuuridelt oodatakse teatud mobiilsust ja võimet reageerida teenistust mõjutavatele tingimustele operatiivselt, võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele üle ka ilma tema nõusolekuta(lg 2), välja arvatud juhud, kui: üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt VangS §-le 123 lg 2 p 2(lg 4 p 1); ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise (lg 4 p 2); ametnik viiakse ühe atesteerimisperioodi jooksul üle vähemalt teist korda(lg 4 p 4 ). Määruse nr 42 § 1 järgi on Harku vangistusosakonnas 39 valvuri ametikohta, millest 4.10.2012.a. seisuga oli täidetud 27, vakantseid ametikohti oli 7, viie valvuri teenistussuhe oli peatunud ning oli teada, et oktoobri keskel lahkub teenistusest veel kaks valvurit. Seisuga 1.11.2012.a. oli Harku vangistusosakonnas puudu 14 valvurit, reaalselt oli teenistuses 25 valvurit. See raskendas Harku vangistusosakonnas kinnipeetavate üle järelevalvetoimingute teostamist, mistõttu otsustas Harku ja Murru Vangla direktor tulenevalt teenistuslikest vajadustest, vangla ülesannete tulemusliku täitmi- se ning vangla struktuuriüksuste häireteta töö tagamiseks alates 1.11.2012.a. viia üle Murru vangistusosakonnast Harku vangistusosakonna valvuri ametikohale 4 valvurit, nende hulgas ka kaebaja. Kaebaja üleviimine pole tingitud Murru vangistusosakonna likvideerimisest 1.01.2013.a., vaid Harku vangistusosakonna valvurite teenistusest lahkumise tõttu tekkinud kriitilisest olukorrast Harku vangistusosakonna põhiülesannete täitmisel. Üleviimise tulemusena kaebaja palk ja ametini- metus ei muutu, valdavas osas jäävad samaks ka ametijuhendijärgsed töökohustused, muutub üks- nes töökoha asukoht ja töögraafiku pikkus. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja väited ülevii- mise tõttu tööle jõudmise aja pikenemise kohta. Kaebuses näidatud elukohast Läänemaal xxxxxxxx külas teavitas kaebaja vanglat alles nädal peale vaidlusaluse käskkirjaga tutvumist 12.10.2012.a. Kuni selle ajani oli kaebaja korduvalt nimetanud vastustajale, et tema elukoht on Harjumaal xxxxxxx. Ka 24.10.2012.a. telefonivestluses vangla üldosakonna peaspetsialisti Reet Pratkaga kinnitas kaebaja, et sõidab endiselt tööle xxxxxxx. Sellest kohast jäävad nii Murru kui ka Harku vangistusosakonnad umbes 20 km kaugusele. Seega ei too üleviimine Harku vangistusosakonda kaebajale kaasa elukohavahetust või töölejõudmise aja olulist suurenemist. Kui kaebaja siiski otsustab elukohta vahetada, pole see tingitud vastustaja tegevusest. Harku ja Murru Vangla direktori 18.03.2012.a. käskkirjaga nr 17 kinnitatud vangla sise- korraeeskirja p 6.1 kohaselt on vangla teenistujate üldine tööaeg 40 tundi nädalas. Vahetuses tööta- vale teenistujale ja ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele korraldatakse summeeritud tööaja arvestust. Sisekorraeeskirja p-ga 6.3 määratakse vahetuses töötavate teenistujate tööpäeva algus ja lõpp, puhkamiseks ja einestamiseks antav aeg ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord graafiku alusel. Kaebaja töötas kaebuse esitamise ajal Murru vangistusosakonna valvurina ning sisekorraeeskirja p-de 6.1 ja 6.3 alusel oli tema tööaeg fikseeritud graafikus. Ühestki haldusaktist ei tulene kohustust määrata kaebajat teenistusse 24-tunnistesse vahetustesse ning seega ei saa tema õigusi rikkuda rakendamine tööle 12-tunnise graafiku alusel. ATS ei kohusta tööandjat igal juhul ametnikku teenistusest koondamisega vabastama. ATS 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Harku vangistusosakonda teenistusse määramisel pidi kaebaja täitma valdavalt samasuguseid teenistuskohustusi kui Murru vangistus- osakonnas. Vastavalt määruse nr 42 §-le 1 oli Harku ja Murru Vangla koosseisus kuni 31.12. 2012.a. 90 valvuri ametikohta - Harku vangistusosakonnas 39, avavanglas 6 ja Murru vangistus-
4
osakonnas 45. Alates 1.01.2013.a. on Harku vangistusosakonna ja avavangla teenistujate koossei- sus 46 valvuri ametikohta - seega seoses töökorralduse muutusega vähenes Harku ja Murru Vangla valvurite kooseis 44 valvuri ametikoha võrra. Eeltoodust nähtuvalt pole kaebaja üleviimisel tekki- nud koondamissituatsiooni. Riigikohtu halduskolleegium on 24.04.2007 otsuses nr 3-3-1-14-07 möönnud, et ATS ei reguleeri täpsemalt, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral ametinimetuste või töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt. Sama otsuse p-s 17 märgitakse: "Kolleegiumi praktikas on rõhutatud põhimõtet, et asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine. /…/ Selleks peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel." ATS ei näe otsesõnu ette, millised on tagajärjed, kui ametnik ei nõustu üle- viimisega. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 16 sedastanud: "Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua kaasa ATS §-s 116 sätestatud tagajärjed. Seejuures tuleb märkida, et ühest küljest on koondamise tõttu teenistusest vabastamine seaduses sätestatud hüvituste tõttu asutuse eelarvele koormav. Teisalt ka asutuse tööd takistav, kuna tuleb järgida aeganõudvat menetlust ametnikule võimaluse korral teise ametikoha pakkumiseks ja/või läbi viia personaliotsing uute töötajate leidmiseks. Seetõttu tuleks üleviimisena ATS § 47 tähen- duses, mis võib ametniku nõusoleku puudumise korral viia isiku teenistusest vabastamiseni koon- damise tõttu, käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides."
KOHTU PÕHJENDUSED Kaevatud käskkiri on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlust pole selles, et kaebaja üleviimisega Murru vangistusosakonnast valvuri ametiko- halt Harku vangistusosakonda valvuri ametikohale ei muutunud tema ametikoha nimetus, teenis- tusülesannete iseloom ega töötasu suurus. Seega on tegemist asutuse struktuurimuudatustest tingitud ametniku üleviimisega samale ametikohale asutuse teises paikkonnas asuvasse struktuuri- üksusesse. ATS § 115 lg 2 kohaselt pole ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ametniku vabastamise aluseks, kui sellega aga kaas- neb ametikohtade koondamine, võib ametniku vabastada ATS § 116 lg 1 alusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. ATS § 12 lg 3 p 6 järgi laieneb ATS vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. VangS § 128 kehtib järgmises sõnastuses: (1)Vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teise- le üle viia:1)vanglaametniku ettepanekul või 2)vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku alga- tusel. (2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistusli- kest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vangla- ametniku nõusolekuta. (3)[Kehtetu] (4)Vanglaametniku üleviimine vanglaametniku nõusolekuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ei ole võimalik, kui: 1)vanglaametniku üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt käesoleva seaduse § 123 lõike 2 punktile 2; 2)ametikoha- vahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise; 3)[keh- tetu]; 4)ametnik viiakse ühe atesteerimisperioodi jooksul üle vähemalt teist korda. (5)Vanglaamet- niku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimi- sega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vangla- ametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul. Kaebaja leiab, et kuivõrd 31.12.2012.a. Murru vangistusosakond lõpetas tegevuse ja kõik selle koosseisus olnud 68 ametikohta likvideeriti, oli ta koondamissituatsioonis ja tulnuks ATS § 116 alusel koondada, sest kaebaja ei soovinud peale Murru vangistusosakonna sulgemist vanglas teenistust jätkata ega andnud nõusolekut enda üleviimiseks Harku vangistusosakonda ning VangS koondamist ei reguleeri. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-42-10 p 14 sedastanud, et ametniku koondamine seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähene- misega on õigusvastane olukorras, kus asutuses on üks niisugune ametikoht vakantne ning et sel- lises olukorras koondamissituatsioon puudub. Murru vangistusosakond polnud omaette asutus,
5
vaid Harku ja Murru Vangla struktuuriüksus ning seetõttu oleneb koondamissituatsiooni olemasolu või puudumine selles osakonnas valvurina töötanud kaebaja osas sellest, kas vanglas oli osakonna sulgemisega seotud ümberkorralduse läbiviimise ajal vakantseid ametikohti kaebaja ametiastme piires. Vaidlustatud käskkirja järgi oli Harku vangistusosakonnas 13 täitmata valvuri ametikohta, lisaks suurenes 1.01.2013.a. avavangla isikkoosseis 2 valvuri võrra. Seega polnud kaebaja koonda- missituatsioonis ja vastustaja on tema üleviimisel õigesti juhindunud VangS §-st 128. Arusaamatu on kaebaja väide, et Harku alevikus paiknevasse vangistusosakonda üleviimine toob temale kaasa elukohavahetuse, s.o. kahest hetkel kaebajal olemasolevast elukohast ka- vandatud ühte elukohta jäädavalt elama asumise võimatuse ja sunnitud jätkuva seotuse Keila vallas asuva elukohaga. Niisugust olukorda, kus isik jääb elama samasse eluruumi, kus ta on seni aastaid elanud, ei saa kuidagi käsitada elukohavahetusena. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebaja väidet, et Harjumaal xxxxxxx elas ta ainult ajutiselt peamiselt tööga seotud põhjustel, tegelik elukoht on aga Läänemaal xxxxxxxx ning xxxxxxxxx eluruumi on ta müüki pannud. 24.10.2012.a. kohtule esitatud kaebuses kinnitas kaebaja kohut eksitada püüdes, et elab xxxxxxxx ja sõidab sealt 7 korda kuus 60 km kaugusele Rummu asulasse Murru vangistusosakonda tööle. Ka peale seda, kui vastustaja oli kohtule vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele teatanud, et temale on kaebaja oma elukohana alati nimetanud Keila vallas asuvat xxxxxx, kinnitas kaebaja 1.11.2012.a. määruskaebuses jätkuvalt, et käib tööle Läänemaalt. Harjumaal xxxxxxx asuva elukoha olemasolu ja sealt Rummu asulasse töölekäimist tunnistas kaebaja alles 20.12.2012.a. kohtule kirjalikult esitatud lõplikes seisukohtades. TsÜS § 14 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab(lg 1); elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (lg 2). Kaebaja kinnitab ka ise sellele sättele viidates, et tal on 2 elukohta. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on 6.04.2006.a. xxxxxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse kantud K.M. ka 25.01.2013.a. seisuga selle korteri omanik. Seega pole kaebaja üleviimine toonud kaasa elukohavahetust(tl 4-5, 22, 40, 80-81). Kohus ei nõustu VangS §-s 128 lg 4 p 2 märgitud töölejõudmise aja suurenemise kaebaja- poolse tõlgendusega. Kaebaja on arvestanud töölejõudmise aja suurenemise arvutamisel aega, mis kulub tal kodust tööle minekuks ja töölt koju tulekuks kalendrikuu jooksul ning leiab, et xxxxxxx kuus keskmiselt 7 korda Rummu alevikus 24-tunnistes vahetustes käies kulus tal kokku kõigest 7 tundi, Harku alevikus 14 korda kuus 12-tunnistes vahetustes käies aga kulub kokku 21-42 tundi. Kohtu arvates ei saa töölejõudmise aja suurenemise hindamisel lähtuda vahetuste arvust kalendri- kuu lõikes, mis oleneb asutuse või selle allüksuse sisemisest töökorraldusest ning võib seega tee- nistuslikest vajadustest tingituna muutuda, vaid lähtuda tuleb ajast, mis kulub töötajal kodust tööle minekuks ja töölt koju tulekuks ühekordselt. Et niisuguse arvestuse korral kaebaja töölejõudmise aeg suureneks, seda pole kaebaja tõendanud. Kaebaja on 20.12.2012.a. esitanud kohtule busside sõiduajad ainult xxxxxxx Keila kaudu Harku valda Harku alevikku sõitmiseks, pole aga esitanud sõiduaegu xxxxxxxx Vasalemma valda Rummu asulasse sõitmiseks, mistõttu kohtul puuduvad andmed selle kohta, kuidas oli bussiliiklus nimetatud asulate vahel korraldatud 2012.a. detsembri- kuus. "Reisiplaneerija"/www.peatus.ee/ andmetel (24.-25.01.2013.a. seisuga) aga kulub xxxxxxxx Keila kaudu Harkusse sõitmiseks isegi mõnevõrra vähem aega kui samuti Keila kaudu Rummu sõitmiseks. Kindlasti kulub aga xxxxxxxx Rummu alevikku ja tagasi liinibussidega sõitmiseks, mida kaebaja enda sõnul kasutas, kokku tunduvalt rohkem aega kui 1 tund, kohtu hinnangul 1,5-2 tundi. 1 tunniga võis kaebaja selle vahemaa läbida autoga sõites, kuid autot kasutades ei kulu tal ka Harkus käimiseks rohkem aega, pigem vähem. Käskkiri on piisavalt motiveeritud. Selles toodud põhjendusest - et vajadus kaebaja üle- viimiseks ilma tema nõusolekuta on tingitud asjaolust, et Harku vangistusosakonna koosseisus on 13 täitmata valvuri ametikohta, mis on tekitanud kriitilise olukorra järelevalvetoimingute nõuete- kohases täitmises - peaks mõistlik isik aru saama, miks vastustaja otsustas kaebaja üle viia hoo- limata sellest, et viimane sellega nõus polnud. Vastustaja ei pidanud käskkirjas käsitlema VangS §- s 128 lg 4 sätestatud tingimusi, mida vastustaja hinnangul kaebaja puhul ei esinenud.
6
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ D.Maastik
