2-12-7383/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-12-7383
Legislator headnote
AI generated2-12-7383/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-12-7383
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-12-7383
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-7383 Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi AS vastu võlgnevuse 53 154,88 euro nõudes Tsiviilasja hind 29 060,41 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) - hageja lepinguline esindaja: Olga F (XXX) - kostja: AS (isikukood sünniaeg XXX; elukoht XXX) - kostja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners; J. Köleri, 10150 Tallinn; e-post aleksei.ratnikov@gmail.com) Asja läbivaatamise kuupäev 28. jaanuar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (edaspidi hageja) ja AS’i (edaspidi kostja, edaspidi koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse lepingu nr XXX alusel summas 18 070,85 eurot koos poole hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga (summas 1278,23 eurot) ning seega tasub kostja
2-12-7383
2 hagejale kompromissi korras kokku summa 19 349,08 eurot (üheksateist tuhat kolmsada nelikümmend üheksa eurot ja 8 senti). 1.2. Hageja kinnitab, et enne käesoleva kompromissi sõlmimist on kostja 23.01.2013 tasunud hagejale täies ulatuses kompromissi summa 19 349,08 eurot Nordea panga arvelduskontole nr XXX XXXXXXXXX selgitusega: „AS kompromiss tsiviilasjas nr 2-12-7383“. Hageja kinnitab, et on summa 19 349,08 eurot vastu võtnud ja temal ei ole enam nõudeid kostja vastu. 1.3. Hageja kinnitab, et tal puuduvad kostja suhtes mistahes nõuded (sh rahalised nõuded) mistahes alustel. 1.4. Pooled kinnitavad, et kompromissi summa tasumisega ja kompromissi sõlmimisega loevad nad kõik hageja nõuded kostja vastu rahuldatuks ja kompromissi korras täies ulatuses lahendatuks. 1.5. Hageja avaldab ja kinnitab, et tema ei ole oma haginõuete aluseks olevaid nõudeid ei osaliselt ega tervikuna käsutanud (sh loovutanud) ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud nõuete või nendega seonduvate nõuete suhtes mistahes õiguseid. 1.6. Pooled leppisid kokku ning kinnitavad, et käesolevas tsiviilasjas nr 2-12- 7383 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda (va tulenevalt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1. märgitud 50% riigilõivust, mille kostja juba tasus hagejale enne käesoleva kompromissi sõlmimist). 1.7. Kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse antud asjas lahendatuks. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes kompromissi kinnitamise järgselt mistahes nõudeid ega pretensioone. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-12-7383 menetlus. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Menetluskulude jaotus 1. Poolte eelpool nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist hagejale Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile pool hagejat eest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1278,23 eurot, arvelduskontole nr XXX
2-12-7383
3 XXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, selgitusega: „kohtulik kompromiss AS“.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (hageja) esitas 17.02.2012 Harju Maakohtule hagi AS (kostja) vastu võlgnevuse 53 154,88 euro nõudes.
24.01.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-12- 7383 menetluse lõpetada istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss jõustub pärast selle allkirjastamist tingimusel, et kompromissi kinnitab määrusega kohus, kes ühtlasi lõpetab tsiviilasjas menetluse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise võimalusest. Hageja taotleb kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
2-12-7383
4 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 17.02.2012 (maksekorraldus nr 10) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 2556,46 eurot. Lähtudes hageja taotlusest tagastab kohus käesoleva määrusega poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 1278,23 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXX XXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, selgitusega: „kohtulik kompromiss AS“.
Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled on kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda (va tulenevalt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1. märgitud 50% riigilõivust, mille kostja juba tasus hagejale enne käesoleva kompromissi sõlmimist).
TsMS § 661 lg 4 võib kohus polte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula