2-11-14727/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-14727

Tsiviilasi

KÜXXXhagi MO ja TO vastu korteriomandite

võõrandamise kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KÜTP(registrikood XXX asukoht XXX)

Hageja esindaja Monika S

Kostja I MO(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II TO(isikukood XXX elukoht XXX)

Kostjate esindaja Maarika S

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Kohustada MO ja TO võõrandama neile kuuluv korteriomand aadressil XXX 90

päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

3. Tähtaegselt

korteriomandi

võõrandamisest

keeldumisel

võõrandada

korteriomand täitemenetluse korras.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 50% ulatuses KÜXXX ning 25% ulatuses MO ja 25% ulatuses TO

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

KÜXXX esitas 31.03.2011 hagi MO ja TO vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja

korteriomandite võõrandamise kohustamiseks. Kostjad on XXX korterite nr 12 ja nr 35

omanikud ning KÜXXX liikmed. Kostjatel on tekkinud võlgnevus perioodil august 2008

kuni veebruar 2011 summas 3420,25 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista 3 429,25

eurot ja kohustada korteriomandid võõrandada.

22.05.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võtsid hageja liikmed vastu otsuse, et

kostjad kohustuvad oma korteriomandid võõrandama. Nimetatud üldkoosoleku otsus edastati

kostjale e-posti teel 09.07.2009. Kostjad üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Kostjate

võlgnevus ületab mitmekordselt kolme kuu võlgnevuse.

23.07.2012 kohtuistungil loobus hageja võlgnevuse 3420,25 euro nõudest, kuna kostjad on

võlgnevuse likvideerinud. Kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja loobumise

võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25 eurot.

03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on seisuga 03.12.2012

korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil võlgnevust ei

ole.

Kostjate seisukoht

Kostja TO on 23.07.2012 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta ei saa aru miks ta peaks

asja võõrandama. Põhjendatud vastuväiteid kostjad esitanud ei ole. Korter 12 ei ole

võlgnevust, võlgnevus oli korter 35 osas. Korter 35 on halvas seisus, kuna see laseb läbi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on asukohaga XXX asuvate korteriomandite nr 12 ja nr

35 omanikud. Vaidlus puudub selles, et nimetatud elamut haldab 24.04.2006 asutatud

KÜXXX. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjad on KÜXXX liikmed.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud

korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas

seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui

korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis

valitsevad

nad

kaasomandi

eset

korteriühistu

õigusvõime

tekkimisest

alates

korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme

valitsemise

suhtes

käesolevat

seadust

niivõrd,

kuivõrd

see

ei

ole

vastuolus

korteriühistuseadusega. KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud

teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse

kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS §

14 lg 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:

1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused;

2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;

3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad

korteriomanikud häälteenamuse alusel.

KOS § 14 lg 5 alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab

võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi

alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-83-04 p 11 kohaselt on sellise hagi esitamise õigus ka korteriühistul.

Kohtule esitatud 22.05.2009 üldkoosoleku protokolliga (tl 161-162) on tuvastamist leidnud, et

nimetatud

üldkoosolekul

otsustati

korteriomandite

nr

ja

võõrandamine.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga

korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜXXX põhikirja p

6.5 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu

liikmetest või nende esindajatest ja p 6.7 kohaselt üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe

hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude

esitamist.

Kohtule esitatud üldkoosolekust osa võtnud liikmete registreerimislehelt nähtuvalt (tl 159) oli

kohal 36 ühistu liikmest 23 ühistu liiget, so üle poolte ühistu liikmetest. Seega oli

üldkoosolek otsustusvõimeline. Kostjad üldkoosoleku otsust korteriomandite võõrandamise

kohustamise kohta vaidlustanud ei ole. Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et

kostjad hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt ei tasunud.

Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu

majandamise eest on hageja väljastanud kostjatele arved. Kostjad neile väljastatud arveid

vaidlustanud ei ole. Kostjad ei ole tasunud osutatud teenuste eest korrapäraselt ning kohtule

esitatud arvetest nähtuvalt on kostjad olnud aastaid hagejale võlgu korter 35 osas. Seega

ületab kostjate võlg korter 35 osas seaduses sätestatud tähtaja. Kohtumenetluse käigus

likvideerisid kostjad võlgnevuse ja kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja

loobumise võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25

eurot. 03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on 03.12.2012

seisuga korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil

võlgnevust ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on korteriomandi nr 35 osas

võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsed eeldused täidetud ning hagi kuulub

rahuldamisele korter 35 osas.

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldata korter 12 võõrandamise osas. Hageja ei ole

tõendanud nimetatud korteriomandi osas võlgnevuse olemasolu. Kõik kohtule esitatud arved

puudutavad korteriomandit nr 35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad on oma vastuväidetes

teatanud, et korter 12 osas võlgnevust ei ole. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud

arve nr 10212 28.02.2011 ja arve nr 11012 31.10.2011, mille kohaselt korter 12 osas

võlgnevust ei ole. Samuti on hageja kohtule 03.12.2012 teatanud, et korteriomandil nr 12

võlgnevust ei ole. Seega ei ole korter 12 osas täidetud võõrandamisnõude aluseks olevad

materiaalsed eeldused.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja

165 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Kuna kohus

rahuldas hagi 50% ulatuses, tuleb ka menetluskulud jagada sama proportsiooni alusel, so

jättes 50% hageja ja 25% MO ja 25% TO kanda.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik