2-12-54147/6 · 2-12-54147/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-54147 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2013 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi A.B.K.i hagi M.K.i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1305 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.B.K. (ik x), seaduslik esindaja M.L. (ik x, elukoht x, e-post: x) Kostja M.K. (ik x, elukoht x ) Menetlusviis Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista M.K.’ilt (ik x) A.B.K.’i (ik x) ülalpidamiseks alates 18.12.2012 kuni A.B.K.i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 18.12.2012 – 31.12.2012 oli väljamõistetud elatise suuruseks 145 € (ükssada nelikümmend viis eurot) kuus ja detsembrikuu 14 päeva eest kuulub tasumisele 65,48 €. Alates 01.01.2013 on väljamõistetud elatise suuruseks kehtiva palga alammäära järgi 160 € (ükssada kuuskümmend eurot) kuus. 3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda M.L.’a (ik x) arveldusarvele nr x. 4. Menetluskulud jäävad kostja M.K.i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE M.L. esitas 18.12.2012 alaealise hageja A.B.K.i nimel Pärnu Maakohtule hagi M.K.i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, tasutuna M. L arveldusarvele.

Hagiavalduse kohaselt hageja vanemate kooselu lõppes 2012.a juunis, mil hageja koos emaga asusid elama oma vanavanaema juurde samasse külla. Hageja elab koos vanavanaema, tema elukaaslase ja oma emaga. Hageja ema hetkel ei tööta, aga otsib aktiivselt tööd ning osaleb erinevate ettevõtete pakutud proovipäevadel. Hageja ja tema ema on praegu majanduslikult sõltuvad vanavanematest, kes on vanaduspensionärid, vanavanaema elukaaslasele on määratud lisaks raske puue ning tema liikumine on raskendatud. Hageja on astmaatik, ta vajab kõrgendatud tähelepanu ja hoolitsust, eriti haiguseperioodidel, ta kasutab inhalaatorit ja talle on määratud keskmine puue. Hageja kuludeks ühes kuus hindab hageja esindaja 300 €, millest poole peaks kandma isa. Hageja ema peamine sissetulek on riiklik lastetoetus ja A.B. riiklik sotsiaaltoetus. Pere on kohaliku omavalitsuse kaudu olnud pikka aega toimetulekutoetuse saaja.

Kostja töötab palgalise ehitajana OÜ-s xxxxxxx. Hageja saab kostjaga hästi läbi, kes küll elab eraldi, kuid panustab jõukohaselt lapse kasvatusprotsessi. Lapse ülalpidamisse panustab kostja aeg-ajalt lapsele riiete ostmise, vajadusel taskuraha andmise ja poest söögi ostmise näol. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS Kostja 23.01.2013 kirjalikus vastuses hagile vastu ei vaidle. Kostja märgib, et enne kohtusse pöördumist hageja ema kostjaga ei konsulteerinud ning kostja oleks soovinud asja lahendada kokkuleppel väljaspool kohtumenetlust. Kostja väidab, et tal ei ole alalist töökohta, ta on lepinguline tööline (ilmselt peetud silmas tähtajalist lepingut) ning kriisi ajal on raske kindlat töökohta leida. Kostja selgitab, et on osalenud lapsele vajalike riiete, jalatsite ja toidu ostmisel, andnud lapsele taskuraha ja ostis arvuti. Kostja palub, et makstav summa oleks mõistlik ning ei soovi elatist maksta tagantjärele 9 kuu eest, sest aitas sel ajal hageja ema. Kostja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ja jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud kohtule esitatud kirjalikke dokumente ja tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel (s.t praeguses asjas hagejaks on laps, mitte tema ema).

3. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem

3 lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Praeguses asjas nähtub nii hagiavaldusest kui kostja vastusest, et kostja osaleb lapse kasvatamises ja ülalpidamises jõudumööda, kuid tema panus ülalpidamisse ei ole regulaarne. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmise põhjendatuse kohta, vaid soovib, et väljamõistetav elatis oleks mõistlik.

4. PKS §101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal ja kuni 31.12.2012 kehtinud kuupalga alammäära 290 järgi oli minimaalseks elatise suuruseks 145 € kuus. Vabariigi Valitsus kehtestas 10.jaanuari 2013 määrusega nr 6 tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 palga alammääraks 320 € kuus ja seega on alates 01.01.2013 elatise alammäär 160 € lapse kohta kuus.

5. Hageja soovibki elatise väljamõistmist vähemalt minimaalmääras, täpset summat näitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid lapse kulude suuruse kohta, kuid märgib, et lapse igapäevased kulutused eluasemele, toidule, ravimitele, transpordile, koolitarvetele ja huviringile moodustavad ligikaudu 300 € kuus. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ühise hooldusõigusega vanematel on selles osas võrdsed õigused ja kohustused. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Seega minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada ning kohus ei hinda lapse kulude suurust.

6. Seadusest tulenevalt võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud (PKS § 102 lg 2 teine lause). Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine ning kostja ei ole ka taotlenud elatise väljamõistmist alla alammäära. Kostja ei ole esitanud andmeid enda sissetuleku suuruse kohta ning kohus eeldab, et minimaalne elatis vastab ka kostja taotletud mõistlikule summale. Kohus selgitab, et üksnes vanema ebapiisav sissetulek ei õigusta elatise maksmata jätmist. Alaealise lapse vanem on kohustatud juhul, kui ta ei ole suuteline vajalikul määral elatist maksma, piirama enda väljaminekuid ning otsima legaalseid võimalusi sissetulekute suurendamiseks. PKS § 102 lg-st 2 tuleneb samuti, et ebapiisava sissetulekuga vanem peab tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaotliselt.

7. Eeltoodu alusel kohus mõistab elatise välja minimaalmääras alates hagi esitamisest 18.12.2012. Hageja ei ole esitanud tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõuet. 9 kuu elatise summat, millest kostja ilmselt järeldas tagantjärele elatise maksmise nõuet, puudutati hagiavalduses üksnes hagihinna määramisega seoses (hagejal on kohustus hagiavalduses tsiviilasja hind ära näidata ning elatise asjades on tsiviilasja hinnaks 9 kuu maksete kogusumma). Elatise maksmisel tuleb kostjal silmas pidada, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulude pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Asjaoludest järelduvalt (elatise asjas riigilõivu ei nõuta, hageja seaduslik esindaja on

4 avalduse allkirjastanud ise ning hagejal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat) ei ole hagejal menetluses tekkinud kulutusi, mille hüvitamist kostjalt nõuda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik