2-12-38683/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38683 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2013.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi JB hagi AB vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: JB (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: AB( isikukood XXX, elukoht XXX)

21.01.2013.a.

RESOLUTSIOON 1. Lahutada AB( isikukood XXX) ja JB( isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 2. Jätta hagejale abiellumise ajal kantud perekonnanimi B . 3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 5 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 26.09.2012.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada. Hagiavalduse kohaselt on abielu muutunud õnnetuks iseloomude sobimatuse tõttu. Peamiseks abielulahutuse põhjuseks on pidevad konfliktsed olukorrad peres. Hageja kinnitab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde.

KOSTJA SEISUKOHT Kohtuistungil on kostja seisukohal, et juhul, kui hageja on lõplikult kindel oma soovis abielu lahutada, siis kostja vastuväiteid ei oma. Kostja kinnitab, et abielulised suhted on lõppenud juunis 2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta ei soovi kostjaga suhet jätkata. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi B . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise. TsMS § 64 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Pooled lühendasid kokkuleppel apellatsioonkaebus esitamsie tähtaega viiele päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik