3-13-159/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-159 Määruse kuupäev 28.01.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M.`i (M.) taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A.M. taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks (haldusasi nr 3- 13-159).

2. Määrus saata riigi õigusabi taotlejale A.M.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht 24.01.2013 laekus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust A.M. (dateeritud 20.12.2012) taotlus riigi õigusabi saamiseks.

A.M. on esitanud nimetatud taotluse 21.12.2012 Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 04.01.2013 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-12-55257) jäeti taotlus käiguta ning anti taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. 22.01.2013 esitas A. M. taotluse täpsustuse ja Tartu Vangla 17.12.2012 otsustuse nr 1- 13/180-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“. Taotluse täpsustuses A. M. märgib, et soovib õigusabi kaebuse esitamiseks halduskohtule Tartu Vangla vastu seoses asjaoluga, et vangla laost on kaduma läinud taotleja isiklikud asjad maksumusega 35 eurot. Taotleja vajab õigusabi, kuna endal ei ole juriidilist haridust ja vajalikke teadmisi. Tartu Maakohus edastas 23.01.2013 kohtumäärusega A.M. riigi õigusabi taotluse „Riigi õigusabi seaduse“ § 10 lg 7 kohaselt lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

2

Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd „Riigi õigusabi seaduses“ ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlus esitada RÕS §-s 10 sätestatud kohtule. RÕS § 10 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtule esitada juhul, kui taotluse esitaja soovib saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlus esitatakse halduskohtule, kelle pädevuses oleks kaebuse läbivaatamine või asja menetleda.

Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.

I Kohus on seisukohal, et A. M. riigi õigusabi taotlus enda esindamiseks halduskohtumenetluses ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Käesolevale taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse vanglale ning läbinud vaidemenetluse. Esitatud materjalidest on asja sisu kohtule arusaadav. Kohus selgitab taotlejale, et kohus ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse märgib kohus. Halduskohtumenetluses on uurimisprintsiip, mis tähendab, et kohus ise aitab kaebajal välja selgitada kaebaja tegelikku tahet, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

II Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata ka põhjusel, et taotlejale asjast võimalik tulenev kasu (taotletav kahjusumma 35 eurot) on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2, RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 12 jätab kohus A.M. riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik