2-13-170/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-170

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-170 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi LV’i vastu võlgnevuse 14 382.41 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 16 122.38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja lepinguline esindaja Keiu Namm (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu, elektronpost kohus@sissenoudekeskus.ee) Kostja LV (isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt LV’ilt võlgnevus 13 525.75 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 5596.55 eurot, intress 5992.27 eurot, seisuga 03.01.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 1936.93 eurot, BIGBANK AS-i kasuks. 3. Välja mõista kostjalt LV’ilt alates 04.01.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 31.09 % põhinõudelt (5596.55 eurolt) aastas BIGBANK AS-i kasuks. 4. Jätta hageja nõue kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks summas 856.66 eurot rahuldamata. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Hageja menetluskulud jätta 94 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäta 6 % ulatuses hageja kanda.

2-13-170

2 2. Välja mõista kostjalt LV’ilt menetluskuludena 654.11 eurot BIGBANK AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused 1. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2. Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning õigusabikulud summas 95.87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades esindaja töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates hageja õigusabikulud summas 95.87 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. 3. Hageja võla sissenõudmisega seotud kulude 856.66 euro rahuldamata jätmist selgitab kohus järgnevaga. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

2-13-170

3 isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisel lähtunud eeltoodud sätte nõudest, mille kohaselt saab kohus hagiavalduse rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad võla sissenõudmisega seotud kulud kostjale saadetud võla sissenõudmiskirjade, lepingu ülesütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse saatmise kuludest summas 220.33 eurot ning inkassomenetlusega seonduvatest kuludest summas 636.33 eurot. Pooltevahelise tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal, s.o 25.03.2009, kehtinud BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimuste S p 5.3 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Samuti on õigus nõuda kahju.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades võla sissenõudmisega seotud kulude nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (sh seadusest oluliselt kõrgemat viivisemäära), siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimuste p 5.3 tühine. Kohtu hinnangul ei ole 856.66 euro puhul tegemist mõistlike võla sissenõudmisega seotud kulutustega ning seega ei ole nõue selles osas põhjendatud ka seadusest tuleneval alusel (VÕS § 113 lg 5, § 128 lg 3).

4. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 94 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 6 % ulatuses hageja ja 94 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 654.11 eurot (s.o 695.87 eurost 94 %).

5. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik