3-12-2435/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2435 Haldusasi A.E.’u kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kaebajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 20.11.2012 A.E.’u kaebus ja 18.12.2012 kaebuse täiendus. Kaebuses on loetletud kuupäevaliselt mitmed kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised (sh vaided, märgukirjad, teabenõuded, taotlused) ja toodud vastavalt välja, millal vangla neile on vastanud. Kaebaja palub tunnistada Tallinna Vangla tegevus õigusvastaseks, kuna vangla on kaebaja pöördumistele vastanud enda äranägemise järgi (seaduses ettenähtud tähtaegasid mitte järgides), millega on tekitatud järjepidev õigusvastane praktika. Kaebaja toob põhjendatud huvina välja preventiivse huvi ehk tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk on ennetada vangla edaspidist õigusvastast käitumist, millega oleks edaspidi tagatud kaebaja õigused.

2. Tallinna Halduskohus palus 07.12.2012 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kaebuses loetletud kaebaja pöördumised/taotlused vanglale ning vangla vastused nendele. Ühtlasi paluti (vastamistähtaegade ületamise korral) selgitada, mis põhjustel ei saanud vangla kaebaja pöördumisi lahendada või neile vastata tähtaegselt, välja tuua, kas ja millistel kaebuses viidatud juhtudel on vangla ettenähtud tähtaegasid pikendanud ning märkida, kas käesolevaks ajaks on töökorralduslikult saavutatud olukord, kus seaduses määratud tähtaegu suudetakse reeglina järgida.

2 3. Tallinna Vangla 18.12.2012 vastuse kohaselt võtab Tallinna Vangla omaks, et on A.E.’u kaebuses märgitud pöördumistele vastanud tähtaega ületades. Vangla on toonud mittetähtaegse vastamise põhjusena välja esiteks asjaolu, et vastavalt justiitsministri 24.01.2007 määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ §-le 1 kuulub Tallinna Vangla teenistujate koosseisu neli üldosakonna juristi, kuid 2012.a oli mitme kuu jooksul üks juristi ametikoht täitmata ning lisaks töötab alates 01.05.2012 üks vangla jurist 0,5 koormusega. Sellest tingituna hakkasid juristid kinnipeetavate vaiete ja kahju hüvitamise taotlustele vastamisel tähtaegadest maha jääma ning vaatamata juristide pingutustele (ületunnitööle) ei suudetud tähtaegselt vastata. Vangla juristid jõudsid tähtaegselt vastamiseni taas 01.07.2012, mida kaudselt kinnitavad ka A.E.u kaebuses märgitud pöördumiste kuupäevad. Alates 01.01.2013 peaks aga olukord täielikult normaliseeruma, kui 0,5 koormusega Justiitsministeeriumis töötav jurist naaseb täiskoormusega vanglasse. Teise mittetähtaegset vastamist põhjustava asjaoluna viitab vangla A.E.u poolt väga suurel hulgal ning ka pahatahtlikult esitatud pöördumiste arvule. Alates vanglasse saabumisest 24.11.2010 on A.E. esitanud vanglale ja teistele erinevatele ametiasutustele pöördumisi, mille nimekiri dokumendiregistri väljavõtte kohaselt mahub 70-le leheküljele. Näiteks on A.E. korduvalt esitanud vanglale samasisulisi pöördumisi, mille vangla siis omakorda peab registreerima ning ka vastama (A.E. on juulikuu jooksul vanglale esitanud taotluse kontuurpadja väljastamiseks 15-l korral). Kuna vanglateenistuse ametnikel on hulgaliselt muid teenistusülesandeid peale kinnipeetavate pöördumistele vastamise, siis võib tõepoolest juhtuda, et mõnel juhul vastab vangla mittetähtaegselt. Vangla on seisukohal, et kui A.E. ja veel mõned kinnipeetavad ei kasutaks pahatahtlikult ära õigust pöördumiste esitamiseks, ei esineks vanglal ka probleeme tähtaegsete vastuste koostamisel. Kuna käesolevaks ajaks on vangla töökorralduslikult saavutanud sellise olukorra, kus seaduses määratud tähtaegasid suudetakse reeglina järgida ning vangla võtab omaks, et on kaebajale vastanud mittetähtaegselt, siis palub vangla A.E.u kaebust menetlusse mitte võtta.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Kaebaja palub kaebuses tuvastada kaebaja erinevatele pöördumistele mittetähtaegse vastamise õigusvastasuse. Kaebaja toob põhjendatud huvina välja preventiivse huvi ja tuvastamise vajadusena selle, et vangla edaspidi pöördumistele vastamisel seadustest kinni peaks (ennetada vangla edaspidist õigusvastast käitumist).

6. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole halduskohtumenetluses piiramatu.

Kohus märgib, et kehtiv HKMS on oluliselt kitsendanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalust võrreldes varasema halduskohtumenetluse seadustikuga, mis kehtis kuni 31.12.2011. HKMS § 45 lg 2 alusel ei tohiks seni preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebused reeglina lubatavad olla, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on isikul võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamis- või kohustamiskaebusega – s.t. tõhusama vahendiga. Eeltoodud kohtu seisukohta toetab ka HKMS eelnõu seletuskirjas märgitu: „Tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi on lõikes 2 kitsendatud, kuna

3 tuvastamiskaebustest saadav kasu on sageli väike. Tagajärjeks on sageli uute kohtuvaidluste puhkemine haldusorgani edasiste kohustuste üle. Ehkki põhimõtteliselt jääb isikule õiguskaitsevahendi valiku vabadus, tuleks kulukat kohtumenetlust kasutada õiguste kaitsel võimalikult tulemuslikult.“

7. Kohus selgitab, et juhul, kui käesolev kaebus päädiks kaebaja jaoks positiivse kohtuotsusega ning kohus tuvastaks otsuse resolutsioonis Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse, ei tuleneks nimetatud kohtuotsusest vastustajale otseselt mingisuguseid kohustusi (mh täita vanglale õigusaktidest tulenevaid kohustusi). Seetõttu näebki seadus ette tingimuse, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (s.t. andma kaebajale tulevikus mingi reaalse eelise/kasu).

Käesoleval juhul on Tallinna Vangla nõustunud, et on seadustes ettenähtud menetlustähtaegasid rikkunud. Kohus leiab, et olukorras, kus vangla on enda õigusvastast käitumist tunnistanud ja poolte vahel puudub selles osas vaidlus, puudub kohtul vajadus kohtumenetlusele mineva ressursi kulutamiseks ja vaidlustatud toimingu (menetlustähtaegade ületamine) täiendavalt õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtu arvates ei saa usutavaks pidada, et sellises olukorras (kus vangla on juba ise enda tegevuse õigusvastasust tunnistanud) soodustaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja õiguste kaitset tulevikus või motiveeriks haldusorganit edaspidi vaiete ja muude pöördumiste lahendamise tähtaegu järgima – arvestades seejuures seda, et vangla põhjenduste kohaselt oli tähtaegade ületamine peamiselt tingitud ebapiisavast tööjõust. Vangla on märkinud, et alates 01.01.2013 peaks olukord normaliseeruma (kinnipeetavate pöördumistele suudetakse tähtaegselt vastata), kuna seni 0,5 koormusega Justiitsministeeriumis töötanud jurist naaseb täiskoormusega tööle vanglasse. Eeltoodust tulenevalt ei annaks kohtu hinnangul käesoleva tuvastamiskaebuse rahuldamine ja vangla tegevuse õigusvastasuse täiendav tuvastamine kaebajale mingisugust reaalset kasu. Samuti puudub käesoleval juhul alus eeldada vangla süstemaatilist õigusvastast käitumist tulevikus.

Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et kaebajal oli võimalus oma õigusi kaitsta, vaidlustades kaebuses viidatud menetluslikke rikkumisi (menetlustähtaegadest mittekinnipidamist haldusorgani poolt) koos põhinõudega (nt tühistamis- või kohustamisnõudega). Kui tulevikus esineks kaebaja kirjeldatud olukord, siis oleks kaebajal samuti võimalik kaitsta oma õigusi asjakohase tühistamis- või kohustamiskaebusega.

8. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et kaebuses toodud preventiivset huvi ei saa käsitleda piisava põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebajal puudub seega kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb käesolev kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kristina Maimann Kohtunik