Legislator Case Law & Legislation
2-12-52590/3 AI generated

2-12-52590/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-12-52590/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Vaike Ennikalt 06.03.2007 AS-iga Krediidikassa Krediidikassa kasuks; välja mõista Vaike Ennikalt 26.03.2008 AS-iga Krediidikassa sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-12-52590/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Vaike Ennikalt 06.03.2007 AS-iga Krediidikassa Krediidikassa kasuks; välja mõista Vaike Ennikalt 26.03.2008 AS-iga Krediidikassa sõlmitud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

25. jaanuar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-12-52590;

AS Krediidikassa versus Vaike Ennika;

hagi põhivõlgnevuse 1095,74 ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 2191,48 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

AS Krediidikassa (registrikood 11344317; aadress

A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja esindaja

Ene Solovjev (jurist@julianus.ee)

Kostja

Vaike Ennika (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxxx

xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Vaike Ennikalt 06.03.2007 AS-iga Krediidikassa

sõlmitud lepingu alusel põhinõue 757,13 eurot, intress 122,58 eurot ja viivis 634,55 eurot AS

Krediidikassa kasuks; välja mõista Vaike Ennikalt 26.03.2008 AS-iga Krediidikassa sõlmitud

lepingu alusel põhinõue 338,61 eurot, intress 45,34 eurot ja viivis 293,27 eurot AS

Krediidikassa kasuks.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning lahendi täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista Vaike Ennikalt AS Krediidikassa kasuks menetluskuluna riigilõiv 250 eurot ja

tasu õigusabi eest 30 eurot; välja mõista Vaike Ennikalt AS Krediidikassa kasuks viivis

menetluskuludelt (280 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui

menetluskulude ulatuses;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1);

3.2 kohus selgitab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et

asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et

hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb

kostjalt hageja õigusabikulud välja mõista vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, so summas

30 eurot;

3.3 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

3.4 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.5 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega;

3.6 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul;

3.7 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib

maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama.

3.8 TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib jätta välja lihtmenetluse

otsusest, kui selle teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks; kohus täiendab

otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lõikele 41;

3.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

3.10

TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti

kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

3.11

TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt

sellest ette ei teavitata;

3.12

TsMS § 448 lg 42 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab

kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist

esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti

kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest;

3.13

TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.14

apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.15

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik