3-12-1462/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1462 Haldusasi A K kaebus Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo I pensionikomisjoni 11.06.2012 otsuse nr 6-4/35 tühistamisnõudes ja haldusorgani kohustamisnõudes Menetlusosalised Kaebaja – A K, esindaja adv Henrik Kirsimäe Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.09.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A K apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Istung 10.01.2013

RESOLUTSIOON 1. Jätta A K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.09.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-1462 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.02.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A K esitas 17.05.2012 Põhja Pensioniameti Tallinna büroole avalduse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks ühes tööraamatu ja pensioniõiguslikku staaži tõendavate muude dokumentidega (tl 24).

3-12-1462 2(6) 2. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo I pensionikomisjon tuvastas 11.06.2012 otsusega nr 6-4/35 (tl 10), et avaldusele lisatud tööraamatu kannete ja Politsei- ja Piirivalveameti 12.04.2012 teatise nr 1.9-9/70148-1 (tl 25) kohaselt on A K teenistusaeg politseiametnike ametikohtadel 19 aastat 7 kuud ja 15 päeva (periood 27.08.1992- 10.04.2012). Lisaks on A K teeninud ENSV Prokuratuuris perioodidel 03.12.1986-21.05.1987 ja 31.07.1987-26.08.1992, kokku 5 aastat 6 kuud ja 13 päeva. Pensionikomisjon otsustas A Kle väljateenitud aastate pensioni mitte määrata, sest leidis, et esitatud dokumentide alusel on A Kl väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 19 aastat 07 kuud ja 15 päeva ja seega puudub avaldajal väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 sätestatud staaž 25 aastat töötamist politseiametnikuna. Pensionikomisjon leidis, et prokuratuuris töötamise aega politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvata ei saa, sest Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korra“ (Kord) p 2 alap 4 tulenevalt arvatakse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ka kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani töötajana töötamise aeg juhul, kui politseiametniku ametikohale on tööle asutud enne 1. juulit 1992. A K politseiametnikuna enne 1. juulit 1992 töötanud ei ole. 3. A K esitas 12.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti 11.06.2012 otsus nr 6-4/35 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit rahuldama kaebaja 17.05.2012 avaldus väljateenitud aastate pensioni määramiseks. 1) Vastustaja on asunud seisukohale, et väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka saab arvata vaid politseiteenistujana töötamise aja, ent seda seisukohta põhjendatud ei ole. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei arvestata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka kaebaja teenistusaega ENSV Prokuratuuris. 2) Korra p 1 alap 1 kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel politseiametnikel, kellel on politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 108 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud politseiteenistuse staaž. Enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2010. a politseiteenistuses olnud politseiametnikel arvestatakse staaži hulka politseiteenistuse seaduse (PTS) § 212 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud staaž. Seega kui politseiametnik on asunud politseiteenistusse enne PPVS jõustumist, tuleb politseiametnike väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamisel lähtuda varem kehtinud PTS-st. Järelikult tuleb ka kaebaja väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamisel juhinduda PTS-st. 3) Antud juhul on vastustaja lähtunud Korrast, mitte aga seadusena kehtivast PPVS-st. Korra p 1 alap 1 teise lause kohaselt kuulub politseiteenistuja teenistusstaaži hulka PTS § 212 lg-s 1 ning lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž, kuid PPVS § 108 lg 4 sätestab konkreetselt ja ühetaoliselt, et politseiteenistuja teenistusstaaži hulka kuulub PTS § 212 lg-tes 1 kuni 4 sätestatud staaž. Tegemist on sisuliselt kontradiktoorsete sätetega, kuna Kord kitsendab seaduses teenistusstaaži arvestamise aluseks olevaid juhte. Antud õiguslikus olukorras tuleb lähtuda kollisioonireeglitest, vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel lähtuma PPVS § 108 lg-st 4 ja kohaldama kaebaja avalduse menetlemisel PTS § 212 lg-d 1 kuni 4. 4) Isegi kui nõustuda vastustaja seisukohaga ning lähtuda Korras määratust, on PTS § 212 lg 3 puhul tegemist erinormiga vastavaks juhuks. Üld- ja erinormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi.

3-12-1462 3(6) 4. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata jätta. 5. Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2012 otsusega A K kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Kaebaja väljateenitud aastate pensioni staaži arvestamisel tuleb juhinduda PTS sätteist. Vastavalt Korra p-le 1 kuulub eeltoodust tulenevalt kaebaja VAPS § 12 alusel väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvamisele politseiteenistuse seaduse § 212 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž, mida on kaebajal 19 aastat, 7 kuud ja 15 päeva. Korra p 2 alap 4 sätestab, et lisaks Korra punktis 1 nimetatud ametikohtadel töötamise ajale, arvestatakse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka prokurörijärelevalve töötajana töötamise aeg juhul, kui käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohale on tööle asutud enne 1. juulit 1992. Kaebaja asus politseiametnikuna tööle 27.08.1992. Vastustaja on õigesti leidnud, et kuna kaebuse esitaja ei ole enne 1. juulit 1992 politseiametnikuna töötanud, ei saa tema ENSV Prokuratuuris töötamise aega VAPS § 12 alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvata. 2) PTS §-d 211-214 jõustusid 01.01.2002 ning nende sätetega nähti ette uue riikliku pensioni eriliigina politseiametniku pension. Asjaolu, et PPVS-ga on samuti ette nähtud eripensioni määramise kord ja tingimused politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning seda pensioni on nimetatud väljateenitud aastate pensioniks, ei tähenda, et tegemist oleks uue pensioni liigiga. Ka PPVS eelnõu (343 SE III) seletuskirjast nähtuvalt on põhimõtteks säilitada kehtivatest teenistusseadustest tulenevad kriteeriumid täitnud ametniku eripensioni õiguse tekkimine ja arvestamine vastavalt piirivalveseaduse §-des 49 ja 50 ning PTS §-s 211 sätestatule. Varasemalt PTS-s ja käesoleval ajal PPVS-s sätestatud eripensionidest politseiametnikele tuleb eristada VAPS alusel politseiametnikele määratavaid väljateenitud aastate pensione. VAPS alusel politseiametnikule pensioni määramisel tuleb arvestada VAPS- s ja delegatsiooninormi alusel Korras sätestatuga. Seetõttu on ekslik kaebuse seisukoht, et vastustaja pidanuks kaevatava otsuse tegemisel lähtuma PPVS § 108 lg-st 4 ja kohaldama avalduse menetlemisel PTS § 212 lg-d 1 kuni 4. Eeltoodud põhjendustel ei esine ka kaebuses väidetud vastuolu politseiametniku politseiteenistuse staaži arvestamist reguleerivate sätete vahel. 3) Vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused määral, mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Vastustaja ei pidanud otsuses esitama põhjendusi selle kohta, miks VAPS § 12 alusel pensioni määramiseks esitatud avalduse lahendamisel ei rakendata PPVS politseiametniku eripensioni määramist reguleerivaid sätteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. A K esitas 15.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 14.09.2012 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus ei ole otsuses käsitlenud Korra ning PPVS vahelist vastuolu. Halduskohus oleks pidanud avama „politseiteenistuse staaži” mõiste ning hindama, kas antud vaidlusega seotud õigusaktide raames tuleb sellise tööstaaži all mõista üht ja sama tööstaaži ja kas selle arvutamisel tuleb lähtuda samadest alustest. Mõistet „politseiteenistuse staaž” tuleb Eesti õiguskorra raames sisustada ühetaoliselt, kui sellel puudub konkreetne legaaldefinitsioon. Samuti tuleb politseiteenistuse staaži arvestamisel õigusselguse tagamiseks lähtuda ühtsetest alustest. Need alused annab politseiteenistusega seonduvat reguleeriv PPVS. Korra p 1 alap 1 teine lause sätestab erineva korra politseiteenistuse staaži arvutamisel. See on PPVS § 108 lg-t

3-12-1462 4(6) 4 kitsendav ning põhjendamatult kõrvalekalduv. Tegemist on vasturääkivate sätetega, kuna määrus kitsendab seaduses politsei teenistusstaaži arvestamise aluseks olevaid juhte. Korras sätestatud väljateenitud aastate pensioni määramiseks sätestatud politseiteenistuse staaži arvestamise kord on erinev PPVS-s sätestatud politseiteenistuse staaži arvestamise korrast. 2) Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole politseiteenistuse staaži arvutamisel arvestatud PPVS § 108 lg-t 4 ja PTS § 212 lg-t 3. Kaebajal kuulus 31.12.2009 seisuga politseiteenistuse staaži hulka arvestamisele ka tema teenistusaeg (enne 1992. aasta 1. juulit) ENSV Prokuratuuris, kuna kaebaja asus sellelt ametikohalt kuue kuu jooksul teenistusse politseiametniku ametikohale. See kuulub PPVS § 108 lg-st 4 tulenevalt käesoleval hetkel arvestamisele politseiteenistuse staaži hulka. PPVS § 108 lg 4 on politseiametniku staaži arvestamisel Korra p 1 alap 1 teise lause suhtes prevaleeriv. 3) Antud juhul on kohus lähtunud vaidlusaluse kohtuotsuse tegemisel määrusena kehtestatud Korrast, mitte aga seadusena kehtivast ja hiljem vastu võetud täpsustavast PPVS-st. 4) PPVS § 46 lg 1 p 8 kohaselt politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse mh politseiteenistuse staaž. Seega oli Politseiamet pädev arvestama kaebaja politseiteenistuse staaži ning vastavas kaebaja pensioni avalduses märgitud politseiteenistuse staaž oli õiguslikult siduv ka vastustajale. 5) Ülemnõukogu 14. mai 1992 otsuse „Otsus Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta” p 7 kohaselt on ette nähtud lubada kuni väljateenitud aastate pensionide määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste jõustumiseni maksta väljateenitud aastate pensioni, olenemata palgast või muust sissetulekust, VAPS §-s 12 loetletud ameti- või töökohtadel töötamise korral. Seega on kaebajal õigus saada väljateenitud aastate pensioni sõltumata asjaolust, kas ta töötab antud hetkel edasi politseiametnikuna. 7. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud kirjalike selgituste juurde ja nõustub Tallinna Halduskohtu 14.09.2012 otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et antud juhul pidi vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel lähtuma VAPS-st ja Korrast. Kaebaja esitas 17.05.2012 vastustajale taotluse pensioni määramiseks VAPS § 12 alusel. Tegemist ei ole seega väljateenitud aastate pensioni määramisega PPVS § 101 tähenduses. Seadusandja on pärast PPVS-s väljateenitud aastate pensioni ning varasemalt PTS-s politseiametniku pensioni sätestamist jätnud politseiametnike suhtes kehtima ka VAPS-i. Halduskohus on õigesti leidnud, et PPVS-s ja PTS-s politseiteenistuse staaži kohta reguleeritu ei ole üle kantav VAPS-s ette nähtud väljateenitud aastate pensionile. 9. VAPS § 12 annab väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse politseiametnikule, kes on politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt 25 aastat. VAPS § 2 lg 2 annab Vabariigi Valitsusele volituse kinnitada pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord. Vabariigi Valitsus ongi seda Korras teinud. Vaidlust ei ole selles, et VAPS-i ja Korra alusel kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile ei teki.

3-12-1462 5(6) PPVS § 101 lg 1 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni saamise õigus 55-aastasel politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused on reguleeritud PPVS §-s 108. PPVS § 117 lg 1 (rakendusnorm) alusel oleks kaebajal juba 50-aastaselt õigus taotleda väljateenitud aastate pensioni määramist, kuid kuna ta on jätkuvalt politseiteenistuses, puudub tal tulenevalt PPVS § 107 lg-st 3 õigus PPVS alusel väljateenitud aastate pensioni maksmist nõuda. Kuna VAPS-s ja PPVS-s reguleeritud politseiametniku väljateenitud aastate pensionidel on oluliselt erinevad saamise eeldused (erinev staažinõue, ühel puhul piirvanuse puudumine), on tegemist erinevate pensioni liikidega ning staaži arvutamise puhul ei saa VAPS-i ja Korra ning PTS-i ja PPVS-i puhul rääkida üld- ja erinormi vahekorrast. Erinevate pensionide puhul võibki staaži arvesse võtta erinevas mahus ning seadusandjal on sealjuures suur hindamisruum. Korra p 2 alap-s 4 on kriteerium, et politseiteenistusse peab olema asutud hiljemalt 01.07.1992, kehtinud alates Korra kinnitamisest. Mööndus, et teenistusse võib olla astutud ka kuue kuu jooksul alates 01.07.1992, kehtestati alles 01.07.2004 PTS § 212 lg-s 3, kusjuures PTS §-st 212 on näha, et selles reguleeritakse politseiteenistuse staaži arvutamine PTS §-s 211 ette nähtud politseiametniku pensioni jaoks. Kaebaja leiab põhjendamatult, et mõistet „politseiteenistuse staaž“ tuleb kõigis pensioniõiguslikes normides sisustada ühtmoodi ning et politseiteenistuse staaž tuleb pensioni määramisel igal juhul täies mahus arvesse võtta. 10. Kaebaja on jätkuvalt politseiteenistuses. VAPS § 10 lg 1 sätestab, et väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist VAPS alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Eeltoodu välistab kaebajale VAPS alusel väljateenitud aastate pensioni määramise. Kaebaja on tuginenud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14.05.1992 otsusele „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“, mille p 7 lubab kuni väljateenitud aastate pensionide määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste jõustumiseni maksta väljateenitud aastate pensioni, olenemata palgast või muust sissetulekust, VAPS §-s 12 loetletud ameti- või töökohtadel töötamise korral. Ringkonnakohus leiab, et politseiametnike puhul kehtivad väljateenitud aastate pensioni määramise uued alused, pensioni määramise kord ja tingimused juba alates 01.01.2002, mil PTS §-ga 211 nähti ette politseiametniku pension. Kuigi nimetusest see ei nähtu, oli sisuliselt tegemist väljateenitud aastate pensioniga. Sellist nime kandis politseiametniku pension ka vastava seadusemuudatuse algtekstis. Samuti oli algtekstis ette nähtud VAPS-i kehtetuks tunnistamine politseiametnike suhtes. Riigikogu võttis seadusemuudatuse (476 SE) vastu kujul, kus PTS rakendusnormis, so §-s 51 oli ette nähtud VAPS-i alusel määratud väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamine politseiametniku pensioniks. Vabariigi President jättis seaduse taolisel kujul 04.07.2001 välja kuulutamata, leides, et pensioni ümberarvutamise õigus ei peaks olema vaid VAPS-i alusel pensioni saavatel isikutel, vaid ka teisi pensioniliike saavatel isikutel. Riigikogu viis vastavad muudatused sisse ning võttis 11.10.2001 vastu PTS ja politseiseaduse muutmise seaduse, mille tulemusel nägid PTS § 51 lg-d 6 ja 7 pensioni politseiametniku pensioniks ümberarvutamise õiguse ette kõigile riiklike pensionide saajatele. 01.01.2010 jõustus PPVS, mis nägi juba sõnaselgelt ette politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Seaduse eelnõu (343 SE) seletuskirjas rõhutati, et tegemist ei ole uue pensioniliigiga, vaid varasema regulatsiooni muutmisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14.05.1992 otsuse p 7 kriteeriumid täidetud ning kaebajal puudub õigus taotleda väljateenitud aastate pensioni teenistuses olles.

3-12-1462 6(6) 11. Kuna kaebajal ei ole aga kummagi kehtiva regulatsiooni alusel õigust pensioni määramist nõuda, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets