2-12-35840/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( OSALISELT ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-35840

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi PN ja JM(M ) vastu 12 780 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

12 780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn 15040

Hageja lepinguline esindaja: Marge S , XXX

Hageja lepinguline esindaja: Anneli A , XXX

Kostja I: PN, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja II: JM, isikukood XXX, elukoht XXX

Asja labivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada, sh osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjatelt PN (isikukood XXX) ja JM (isikukood XXX) solidaarselt hageja

Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks välja laenu põhiosa 6 390 eurot,

intress 5 223,27 eurot ja viivis 1 166,73 eurot (kokku 12 780 eurot).

3. Hagi rahuldamine kostja PN suhtes laenu põhiosa 6 390 eurot osas põhineb hagi

õigeksvõtul.

4. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

2-12-35840

2 (5)

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (edaspidi „hageja“) esitas 10. septembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu kohtule hagiavalduse PN (edaspidi „kostja I“) ja JM (edaspidi „kostja II“, koos

„kostjad“) vastu solidaarselt laenu põhiosa 6 390 eurot, intressi 5 223,27 eurot ja viivise

1 166,73 eurot (kokku 12 780 eurot) nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 12. septembri 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostjad

esitasid 1. ja 8. novembril 2012 vastused hagile, milles laenulepingust tulenevat hageja nõuet

sisuliselt kahtluse alla ei seadnud. Hageja esitas 22. novembril 2012 arvamuse kostjate

vastuste kohta.

3. Kohus määras 8. jaanuari 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Muu hulgas tegi kohus pooltele ettepaneku

lahendada vaidlus kokkuleppel. Pooled ei kohtule kompromissi kinnitamiseks esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt laenu põhiosa 6 390 eurot, intressi 5 223,27 eurot ja

viivise 1 166,73 eurot (kokku 12 780 eurot) maksmist. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

− hageja kui laenuandja ja kostjad kui laenusaajad sõlmisid 18. veebruaril 2008

laenulepingu nr XXX(edaspidi „laenuleping“), mille kohaselt andis hageja kostjatele

laenu summas 57 557 eurot;

− laenulepinguga kohustusid kostjad laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale

intressi ja rahalise kohustuse rikkumise korral ka viivist laenulepingus ja hageja

tüüptingimustes märgitud tingimustel;

− pooled sõlmisid 4. juunil 2009 laenulepingule lisa, milles leppisid kokku intressi

maksepuhkuses kuni 15. juulini 2009, ja 21. jaanuaril 2010 lisa, millega hageja

nõustus laenu osalise tagasimakse tingimusel vabastama ühe laenulepingu tagatistest;

− kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu hageja hoiatas

13. aprilli 2011 teatisega kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, ütleb

2-12-35840

3 (5)

hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja ütles laenulepingu üles 4. mai 2011

kirjadega;

− laenulepingu tagatiseks olnud vara müüdi hinnaga 28 500 eurot. Sellest laekus

hagejale laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 25 310,26 eurot, mis ei katnud

kogu kostjate võlga. Kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu järgi 28 085,87 eurot,

millest põhiosa 20 649,45 eurot, intress 5 223,27 eurot ja viivis 2 213,15 eurot.

5. Hageja nõuab kostjatelt käesolevas asjas üksnes osa kogu võlgnetavast summast.

6. Menetluskulud palub hageja panna solidaarselt kostjate kanda.

7. Kostja I tunnistab põhivõlga 6 390 eurot, intressi 5 223,27 eurot ja viivist 1 166,73 eurot.

Kostja I taotleb intressi vähendamist ja põhjendab seda oma raske majandusliku olukorraga.

Võla on kostja I nõus tasuma graafiku alusel alates 2013. aasta veebruarist.

8. Kostja II selgitab, et ta soovis aidata oma vennal ja tema elukaaslasel (kostja I) eluaseme

soetamiseks laenu võtta. Kostja II arusaamist mööda pidi ta võetavat laenu kuus kuud

käendama. Enne selle aja möödumist vend aga kaotas töö ja leping jäi vormistatuks kostja II

nimele. Laenu kostjale II üle kantud ei ole ja ta ei ole laenusummat (ega selle arvel soetatud

kinnistut) kasutanud. Kostja II ei ole nõus laenujääki ja intresse tasuma.

9. Menetluskulud palub kostja II panna kostja I kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

mõlema kostja suhtes. Kostja I suhtes saab kohus teha osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulud jätab kohus solidaarselt kostjate kanda.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

12. Hageja nõuab kostjatelt 18. veebruari 2008 laenulepingust (tlk 6–9), selle lisadest

(tlk 23-26 ja 30–33) ning hageja tüüptingimustest (tlk 10–13, 27–29 ja 4–36) tulenevate

kohustuste täitmist. Sellise vaidluse lahendab kohus võlaõigusseaduse (VÕS) laenulepinguid

puudutavate sätete ja üldnormide alusel. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenu tagasimaksmine laenusaaja põhikohustus.

Vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele tuleb poolte kokkuleppe alusel kostjatel maksta

hagejale ka intressi. Sellise kokkuleppe on pooled laenulepingus ja selle lisades ka sõlminud.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

13. Kostjad ei esitanud hagis märgitud faktiväidete kohta sisulisi vastuväiteid. TsMS § 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

2-12-35840

4 (5)

avaldustest. Käesolevas asjas ei ole kostjad vaidlustanud hagiavalduses märgitud asjaolusid ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostjate muudest avaldustest. Sellises menetluslikus olukorras

saab kohus lugeda, et hageja faktiväited (hagiavalduse p-d 1–10, käesoleva otsuse kirjeldavas

osas p 4) ei vaja tõendamist. Kohus loeb need väited tuvastatuks. Muu hulgas on seeläbi

tuvastatud, et hageja ütles laenulepingu kostjatele adresseeritud ja saadetud kirjalike

avaldustega üles (tlk 37–46) ja võis seega vastavalt VÕS § 399 lg-le 1 nõuda laenu kohest

tagastamist.

14. Põhivõla summale, samuti hageja arvestatud intressi ja viivise summadele (tlk 47–50) ei

ole kostjad samuti vastuväiteid esitanud. Kostja I võttis selgesõnaliselt õigeks hageja

põhinõude summas 6 390 eurot (tlk 87). Sarnaselt eelmises punktis märgituga loeb kohus

tuvastatuks, et hagejal on vähemalt laenu põhiosa 6 390 eurot, intressi 5 223,27 eurot ja

viivise 1 166,73 eurot (kokku 12 780 eurot) suurune laenulepingust tulenev nõue. Kuna

kostja I vastuväited piirduvad intressi (ja viivise) vähendamise taotlusega (vt järgnevas p 15)

ja kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, siis saab kohus kostja I

suhtes põhivõla osas hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kostja II vaidleb vastu kogu nõudele (järgnevas p 16).

15. Kostja I on taotlenud intressi vähendamist, kohus tõlgendab seda ka viivise vähendamise

taotlusena. Intressi vähendamise võimalust seadus ette ei näe (vt Riigikohtu 16. juuni

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 12 teine lõik), seetõttu jääb taotlus intressi

summa 5 223,27 eurot osas rahuldamata. Kohus leiab, et kostja I ei ole piisavalt esile toonud

ega üldse tõendanud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaldamise eelduseid. Kohtu hinnangul ei

ole hageja viivise nõue ebamõistlik. Kohus võtab siinjuures arvesse viivise määra (seadusest

tulenev määr, hagiavalduse p 14) ja laenulepingu ülesütlemisest (2011. aasta mai) praeguseks

möödunud aega (enam kui poolteist aastat). Neil põhjustel ei rahulda kohus kostja I taotlust

viivise 1 166,73 eurot vähendamiseks.

16. Kostja II on eitanud oma seost laenulepingu alusel saadud raha kasutamisega ja leidnud,

et hagetava kohustuse täitmise eest vastutab üksnes kostja I. Samas on laenulepingu ja selle

lisade kohaselt laenusaajateks mõlemad kostjad, kes vastutavad hageja ees solidaarselt (tlk 7

p 4.4, tlk 25 p 4.7 ja tlk 31 p 4.7). Raha üleandmiseks laenusaajale saab pidada ka seda, kui

laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule (Riigikohtu

20. juuni 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-11, p 18 kolmas lõik ja selles viidatud

11. detsembri 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 18). Kostja II ei ole väitnud, et

laenusumma maksmine kostjale I ei vasta tema poolt hagejale antud juhisele. Ekslik on

kostja II käsitlus nagu oleks ta laenulepingu suhtes käendaja, lepingudokumentide kohaselt on

mõlemad kostjad laenusaajad.

17. Pooled on laenulepingus leppinud kokku kostjate solidaarvastutuses. VÕS § 65 lg 1

sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmist mõlemalt kostjalt ja hageja nõue tuleb mõlema kostja suhtes tervikuna rahuldada.

18. Kohus jätab asja lahendamisel arvestamata hageja esitatud müügilepingu ja

asjaõiguslepingute dokumendi (tlk 14–22), sest sellel ei ole asja lahendamise seisukohalt

tähtsust. Viidatud lepingudokumendist küll nähtub mõneti kostja II väidetud asjaolu, et laenu

summat kasutas kostja I, kuid kuna laenu väljamaksmine vastab ka kostja II juhisele, siis ei

mõjuta see asjaolu hageja ja kostjate vahelist suhet käesolevas asjas esitatud nõuetes (eespool

p 16).

19. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi hageja rahalise nõude summa 12 780 eurot.

2-12-35840

5 (5)

20. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jääavad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate

kanda. TsMS § 165 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik