2-11-39306/31 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ande Tänav ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-39306 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses J D hagi J D vastu abielu lahutamiseks

3 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.09.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg J D apellatsioonkaebus Hageja J D (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja J D (IK xxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi)

09.01.2013, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 13.09.2012 otsus J D hagis J D vastu abielu lahutamiseks jätta muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Ringkonnakohtu menetluskulu jätta J D kanda. 4. Välja mõista J D riigituludesse riigilõiv 300 eurot. Eeltoodud rahaline kohustus tuleb täita otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. 5. Riigilõivu 300 eurot tasumisega viivitamisel mõista J D välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. 6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib

2 ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud ja menetluse käik 23.08.2011 esitas J D hagi Harju Maakohtusse J D vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti 30.11.2007 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud xxxxxxxx tütar A. Poolte kooselu lõppes 2009.a lõpul ja hageja lahkus ühisest elukohast. Kostja elulaad hagejale ei sobinud.

Kostja seisukoht Kostja kuulas ära Viru Maakohus. Kostja avaldas kohtule, et ei ole kursis, miks hageja abielu lahutada soovib ja arvas, et hageja tahtis lahutust, kui pooled tülli läksid, aga nüüd enam ei soovi ta seda. Kostja leidis, et abielu jätkumine on võimalik, ta peab veel hagejaga rääkima, kuid igal juhul toetab hageja soovi.

Esimese astme kohtu otsus 13.09.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus, tuginedes PkS § 67 lg-tele 1 ja 2, hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leidis, et abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielulised suhted lõppesid enam kui kaks aastat tagasi. Pärast seda pani kostja toime kuriteo, mille eest kannab vanglas karistust, millest on kandmata veel 16 aastat. Seetõttu leidis kohus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole.

Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja soovib, et abielu kestaks edasi, sest sellisel juhul on tal võimalik näha oma tütart. Abielusuhted võivad taastuda pärast seda, kui tehakse kriminaalasjas lõplik otsus, siis lubatakse kostjale pikaajalisi kohtumisi oma abikaasaga.

Vastavalt perekonnaseadusele võib jätta abielu lahutamata, kui abielulised suhted on katkenud ajutiselt. Samuti peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks ning tuleb anda kuuekuuline leppimisaeg.

Abikaasadel on võrdsed õigused ja kohustused. Ka vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kui abielu lahutatakse, siis kostjal sellist kohustust enam ei ole. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemad vanemad on kohustatud

3 lapsega suhtlema, ka kostjal on selline õigus. Kui aga poolte abielu on lahutatud, siis võib abikaasa mitte anda kostjale teavet tähtsate asjaolude kohta, mis on seotud poolte tütrega.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja viibimine vanglas ei ole ainsaks abielu lahutamise põhjuseks. Avaldus lahutuseks oli antud juba enne kostja kinnipidamist.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud apellandi, ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.

TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.

Kolleegiumil ei ole alust järeldada, et poolte abielusuhted on katkenud ajutiselt. Hageja selgituse kohaselt on abielusuhted katkenud juba enne apellandi süüdimõistmist. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada abielusuhete taastumise võimalikkust.

Apellandi soov suhelda lapsega ei ole aluseks abielu lahutamata jätmisele. PkS § 116 lg 1 järgi on üldreeglina vanematel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja abielu lahutamine ei muuda vanema õigussuhet lapsega.

Seoses ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi (kostja) kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2012 määrusega rahuldati apellandi taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati ta riigilõivu 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg-s 4 sisalduva põhimõtte kohaselt kuulub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel riigilõiv, mille tasumisest oli apellant vabastatud ainult apellatsioonkaebuse esitamisel, väljamõistmisele riigituludesse. Seega tuleb apellandilt välja mõista riigituludesse 300 eurot, mis tuleb tal tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb apellandil tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 179 lg 8).

Iko Nõmm Ande Tänav Margo Klaar